esener .eu

1. ESENER: Eesti positsioon uuringus 28. oktoober 2010, XII Töötervishoiupäev, Tallinn Tiit Kaadu http://www.esener.eu

2. Uuringu spetsifikatsioon 2009.a. kevadel viidi 31 riigis uuringu raames läbi kokku ligi 36000 intervjuud (sh ca 28 700 juhti ja 7 200 töötajate töökeskkonnaesindajat). Eestis viidi uuring läbi 501 käitises (501 intervjuud juhtidega, 191 töötajate töökeskkonnaesindajatega). • Vaatles käitisi, kus on üle 10 töötaja • Kõiki majandussektoreid hõlmav, va põllumajandus, metsandus ja kalandus • Uuringu eelarve – 2,3 miljonit eurot Koos Kreekaga oli Eestil uuringu kõrgeim intervjuukutsele positiivse reageerimise aste (vastavalt 59 % ja 53 %).

3. Olulisemad uuringutulemused • Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia, juhtimissüsteem või tegevusplaan oli ELi riikides olemas 76% käitistest (iseäranis palju Ühendkuningriigis, Hispaanias, Iirimaal – üle 90%). Vähem seevastu Luksemburgis ja Kreekas (alla 45%). Eestis (73%) – sama tase Leeduga, kuid oluliselt madalam Lätist (89%). Dokumenteeritud strateegiaga käitistest arvab umbes 33%, et see avaldab nende töökoha töötervishoiule ja tööohutusele suurt mõju (Eesti 12%), ja umbes 52%, et see avaldab mõningast mõju. (Eesti 41%).Suur on Eestis nende osakaal (ca 20 %), kes leiavad, et kõigel sellel praktiliselt mõju puudub.

4. Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia jmt olemasolu (% käitistest)

5. Asjakohaste küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna ees (% käitistest) • Umbes 40% Euroopa käitistes tõstatatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi regulaarselt tippjuhtkonna koosolekutel. (Rootsis 66%,Hollandis ja Ühendkuningriigis 60%). Madalaim näitaja on Eestis ja Leedus – vastavalt 22% ja 14%. • Vahetute juhtide seotus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega on suuremas osas Euroopa käitistes (75%) väga suur või üsna suur (Eestis 74%, Leedus 52 %, Lätis 68%).

6. Tööohutuse ja –tervishoiu juhtimine: küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna koosolekutel

7. Olulisemad uuringutulemused • Rohkem kui kolmandik ELi käitistest – eriti väiksemad – tellivad riskihindamised allhankena teenusepakkujatelt.Kuid riigiti on sellealane lähenemine väga erinev – isegi väiksemad käitised kasutavad riskihindamise tellimist väljastpoolt suhteliselt harva Taanis, Ühendkuningriigis ja Eestis (kõigis alla 20% käitistest). Samal ajal kui Sloveenias, Hispaanias ja Portugalis on see põhiosas väljast ostetud teenus. • Riskihindamist või samaväärset kontrollimeedet rakendatakse ELis 87% käitistest, sellekohased riikide- vahelised erinevused ei ole väga suured: Itaalia (99%), Ühendkuningriik (97%), Hispaania (95%), Eesti – 82%.

8. Riskihindamine allhankena % käitistest

9. Riskihindamine või muud samaväärsed meetmed (regulaarsed kontrollimised) töökohal (% käitistest)

10. Kes pakub tööohutuse ja töötervishoiu teavet ? (% käitistest) EL-27Eesti • Lepingulised eksperdid 65 33 • Tööinspektsioon 58 80 • Asjaomased ametlikud institutsioonid 56 73 • Käitisesisene ohutusteenistus 55 35 • Kindlustusandjad 40 28 • Tööandjate organisatsioonid 29 16 • Ametiühingud 21 7

11. Teabe andmine • Käitiste osakaal, mida tööinspektsioon kolmel viimasel aastal Euroopaskülastas, oli suurim Rumeenias (87%), Eestis (76%), Bulgaarias (73%) ja Austrias (73%), väikseim Norras (34 %), Luksemburgis (38 %) ja Hollandis (38 %). Uuring seab Rumeenia ja Eesti tööinspektsioonide infopakkumise suure osakaalu korrelatsiooni nende külastuste suhtelise sagedusega. Tööinspektsioonid on Eesti ja Rumeenia kõrval peamised infopakkujad ka Rootsis, Leedus, Lätis, Bulgaarias ja Taanis. • Lepinguliste tööohutus- ja -tervishoiuekspertide antud asjakohase teabe kasutamise taseme poolest on Eesti negatiivne äärmus ELis (34 % käitistest; EL keskmine – 65 %, Hispaania – 88 %). Koos Leeduga (93 %) on Eesti aga positiivne äärmus tööinspektsiooni antud teabe kasutamisel (EL keskmine – 53 %) käitistes.

12. Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine - takistused • Töötervishoiu ja -ohutusega tegelemise peamiste raskuste hulgas nimetas põhilise tegurina vahendite (aeg, töötajadvõi raha) puudumist 36% ELi riikide käitistest (Eesti50%). • Teine kõige sagedasem tegur, teadmatus (26%) (Eesti21%), on väga oluline takistus Rumeenias (69%), Portugalis (61%) ja Küprosel (51%), kuid väga vähese tähtsusega Taanis (6%), Horvaatias (8%) ja Slovakkias (8%). Eriteadmiste (ekspertiisi) puudumine on oluline takistus 24%-le käitistest (Eesti 18%), ulatudes 5%-st Sloveenias, Horvaatias ja Slovakkias kuni 57%-ni Portugalis, 55%-ni Türgis ja 54%-ni Rumeenias. • Tervishoiu- ja ohutuskomiteesid kohtab sagedamini Taanis (71%), Bulgaarias (68%) ja Eestis (48%), seevastu märksa harvemini Lätis (3%), Kreekas (8%) ja Ungaris (10%).

13. Kasutatavad tööohutuse ja töötervishoiu teenused (% käitistest, Euroopa 31)

14. Teenuste kasutamine Eestis (% käitistest) • Ohutusekspert - 21 % (30. koht) (Läti – 87% , Leedu – 76 %) • Töötervishoiuarst – 66 % (16. koht) (Leedu – 15 %) • Üldised tööohutuse ja –tervishoiu konsultatsioonid – 72 % ( 6. koht) (Soome – 61 %, Leedu - 65 %) • Ergonoomikaekspert – 19 % (15. koht) (Leedu – 11 %) • Psühholoog – 7 % (26. koht) (Leedu – 5 %, Soome – 51 %)

15. Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine • Psühhosotsiaalseid riske tekitavatest teguritest on Eesti juhtide põhimure keerulisteklientidega, patsientidega jne suhtlemine (56% ; Tśehhi Vabariigis 79 %).Ajasurvet nimetatakse kõige sagedamini probleemina 54% käitistes (Rootsis 80 %) ning juhtkonna ja töötajate vahelist viletsat suhtlemist 23% käitistes (Tśehhi Vabariigis 65 %). Töökaaslaste vahelises koostöös nähti meil probleemi 14 % käitistes (Tśehhi Vabariigis 62 %). Mis tahes diskrimineerimist riskitegurina märgati aga kõigest 1% käitistes (Tśehhi Vabariigis 29 %).

16. Mure tööstressi pärast ja toimingud sellega tegelemiseks (% käitistest)

17. Kindlakujulised toimingud psühholoogiliste riskidega tegelemiseks, riigiti (% käitistest)

18. Toimingud psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemiseks • Eestis rakendatakse kindlaid toiminguid seoses: * kiusamise või ahistamisega – 3% käitistest: * töövägivalla või sellega ähvardamisega – 6% käitistest; * tööstressiga – 26% käitistest. Samal ajal on kiusamine või ahistamine Eestis suuremaks või väiksemaks probleemiks 8% käitistest, töövägivald või sellega ähvardamine 9% ja tööstress 68% käitistest. • Viimasel kolmel aastal meil kasutatud sellealastest toimingutest on olnud populaarsemad nagu mujalgi Euroopas koolituse pakkumine (35 % käitistest), muudatused töökorralduses (34 %) ja tööpiirkonna ümberkujundamine (26 %).

19. Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemise põhjused • Õiguslike kohustuste täitmist nimetatakse põhjusena kõige sagedamini Hispaanias (85%), Iirimaal (78%) ja Bulgaarias (77%) - võrreldes Kreeka (30%), Slovakkia (33%) ja Küprosega (35%). Eesti – 36 %, EL- 63 %. • Töötajate või nende esindajate nõudmised on psühhosotsiaalsete riskide ohjamise liikumapanevaks jõuks enam kui kolmandikus käitistes (EL - 36 %). Eestis – 53% - on niisugused nõudmised kõige levinum põhjus üldse tegelda psühhosotsiaalsete riskidega (!!). Lisaks meile on selline põhjus levinuim üksnes sellistes tugevates ametiühinguriikides nagu Taani, Soome ja Rootsi. • Riikidest konsulteeritakse töötajatega ja julgustatakse neid sellealaste meetmete rakendamises osalema kõige sagedamini Rumeenias, Taanis ja Norras ning kõige harvemini Eestis, Ungaris ja Luksemburgis. Ühteaegu leiab enamus Eesti töötajate esindajaid (74 % käitistest), et meil võetakse selles osas piisavalt meetmeid (EL ja kogu Euroopa– 69 %). Teisalt ollakse aga ELi riikidest kõige vähem (12 % ; Soome - 13 %;Taani – 53 %) “väga valmis” seda tegema. Pigem ollakse meil “üsna valmis” (71 % käitistest).

20. Kuidas töötajad on informeeritud sellest, kelle poole pöörduda tööst tingitud psühhosotsiaalsete probleemide korral (% käitistest)

21. Psühhosotsiaalsed riskid – takistused nendega tegelemisel • Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemist eriti keeruliseks muutvad tegurid on probleemi tundlikkus,teadmatus,vahendite (aeg, töötajad või raha) ja väljaõppepuudumine.42% juhtkondade esindajatest leiab, et just seesuguste riskidega tegelemine on kõige raskem. • Probleemi tundlikkust mainitakse takistusena tihedamini Türgis (76%) ja Taanis (68%) (Eestis 61%, EL – 53%), harvemini Austrias (18%), Ungaris (21%) ja Slovakkias (22%).Teadmatus on eriti kõrge Türgis (75%), Eestis (65%) ja Ühendkuningriigis (61%). (EL - 50%). • Vahendite puudumist mainitakse sagedamini Türgis (80%), Portugalis (65%) ja Leedus (63%) (Eesti 63%, EL – 49%), seda esineb harvemini Hollandis (34%), Austrias (35%) ja Itaalias (38%). Eesti käitised märkisid takistusena veel väljaõppe või eriteadmiste puudumist (68%, EL – 49%), tehnilise abi või suuniste puudumist (52%, EL – 33%) ja käitisekultuuri olukorda (16%, EL – 30%).

22. Psüholoogilised riskid –välisallikad nendega tegelemisel • Keskmiselt on 38% ELi riikide äriühingutest kasutanud töökohal psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks välis- teavet või -abi. Suuremad äriühingud on selles osas väiksematest aktiivsemad. • Riikidest on välisallikate kasutamine vähem tõenäoline Austria (21%), Eesti (21%) ja Kreeka (23%) käitistes, võrrelduna Hispaania (68%), Rootsi (59%) ja Sloveenia (58%) omadega. Euroopa tootmissektoritest kasutatakse välisteavet või -abi kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris (53%), kõige vähem töötlevas tööstuses (33%) ja ehituses (33%).

23. Tänan tähelepanu eest ! http://www.esener.eu(ESENER-i koduleht) http://osha.europa.eu(EU-OSHA koduleht) http://osh.sm.ee (FOP-i koduleht; vt eestikeelne uuringu kokkuvõte ja ingliskeelne uuringu aruanne) Kogu ESENER-i andmebaas kättesaadav Essexi Ülikooli andmearhiivi veebilehelt http://www.data-archive.ac.uk