80 likes | 290 Views
Pealinna regiooni regionaalhalduse mudeli alternatiivsed lahendused. Mikk Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Saue Vallavalitsus.
E N D
Pealinna regiooni regionaalhalduse mudeli alternatiivsed lahendused Mikk Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool Saue Vallavalitsus
Pealinna (ja üldistavalt suurlinna) regiooni juhtimine ja sellega seonduvad probleemid pole üksnes Eesti spetsiifiline probleem, nende küsimustega on tegelenud/tegelevad paljud Euroopa riigid. • Sarnased on ka lahendamist vajavad konfliktpunktid: ühistransport, territoriaalplaneerimine, liiklus, jäätmehooldus, sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur jne
Pealinna regiooni juhtimismudelid • Pealinna regiooni juhtimismudelid saab tinglikult jagada kolmeks: 1. Hajamudel Esmatasandi iseseisvad üksused, vabatahtlik lepingutel põhinev koostöö. 2. Mitmetasandiline mudel Lisaks esmatasandile on moodustatud piirkondlik omavalitsustasand või kohustusliku koostöö piirkond. 3. Unitaarse linna mudel Kogu linnaregiooni maa-alal üks kohaliku omavalitsuse üksus, millel võivad olla osaliselt autonoomsed allüksused (osavallad, linnaosad).
Pealinnaregiooni koostöö täna TTÜ uurimistöö “Pealinna regiooni mõiste ja linnapoliitika alused ning põhilised arengusuunad” tulemusel selgus üldistava järeldusena, et Tallinna linna ning tema lähivaldade ja –linnade vaheline koostöö, sisuliselt pealinnaregiooni toimimine on tagasihoidlik, pigem juhuslik kui valdade ja linnade poolt eesmärgistatult juhitud ning seetõttu ka väheefektiivne 6
Tallinn ja tagamaa koostöömudeli sõlmprobleemid Tuumiklinna suur domineerimine (elanike arv!) tagamaa üle, tagamaa elanikkonna kiire kasv (eeskätt Tallinnaga piirnevatel aladel) viimastel aastatel. Tagamaa ei ole ühtne linnaline asula, vaid hõlmab ka olulisel määral hajaasustusega piirkondi. Õigussüsteem näeb ette vaid vabatahtliku koostöö ja soosib pigem kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelist konkurentsi kui koostööd.