Johann Sebastian Bach (1685-1750)

1. Johann Sebastian Bach (1685-1750)

2. Tähtsus • J. S. Bach on maailmas kõige enim mängitav helilooja ja teda esitatakse üha rohkem.

3. Bach’i perekonnast on sirgunud üle 70 helilooja ja interpreedi 16.sajandist tänapäevani. • Praegu peetakse J.S.Bach’i üheks põhiliseksheliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos.

4. J.S. Bach elukäik Sündis Eisenachis, Saksamaal, mis oli ka Martin Lutheri sünnilinn. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu  Pärast ema ja isa surma kolis J.S.Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (1671–1721) juurde), kes õpetas talle orelimängu.

5. Tema isa, Johann Ambrosius Bach (1645-1695) oli Eisenachi linna muusikadirektor, viiuldaja, organist ja trompetimängija. • Tema ema, Maria Elisabeth Lämmerhirt (1644-1694) oli samuti pärit musikaalsest perekonnast.

6. Noore J.S.Bach’i portree

7. Johann Sebastian Bach • Kirjutanud üle 1000 teose eri žanrites v.a. ooper • Üle 300 vaimuliku sisuga kantaadi(1 nädalas 8 aasta jooksul) • Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ningkapellmeistrina • Heliloojana ei olnud ta tunnustatud, sest muusikud pidasid tema loomingut liiga raskeks

9. Bach’i Signatuur J.S.Bach’i (muusikaline) rist. Bach signeeris (märgistas) ühe noodiga (tarvitades 4 noodivõtit) B: Vasak märk (viiulivõti) A: Ülemine märk (tenorivõti) C: Parem märk (aldivõti) H: Alumine märk (viiulivõti)

10. Bach’i igapäevane töö • Kirikumuusik • Kirjutas muusikat jumaleenistuste jaoks • Mängis orelit • Õpetas koore • Õpetas soliste • Juhatas koore, soliste • Õukonnamuusik • Kirjutas muusikat meelelahutuseks • Kirjutas õukonnapidude ja -tähtpäevade muusikat • Kooliõpetaja • Oreliõpetaja • Oreli ehituse konsultant • Helilooja – kiriku- ja usutähtpäevade muusika • Abikaasa/pereisa

11. Bachi elukäik • Arnstadt1703-07 • Linnaorganist. Õppereis Lübeckisse Buxtehude juurde • Muhlhausen 1708 • Linnaorganist. • Weimar 1708 – 1717 • hertsog Wilhelm Ernstiõukonna lossikirikuorganistiks. • Kirjutanud enamik oreliteostest • Kuuajaline arest lahkumise pärast

12. 1707 Abiellus oma sugulase, Maria Barbaraga. • Neil sündis 7 last, kuid Maria suri 1720 a. • 1721 abiellus Johann Sebastian Bach AnnaMagdalena Wilckega, kellele pühendas ühe noodivihiku. • Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus jäi ellu. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas

13. Kötheni periood • 1717-23 • vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor • õukonnas valitsenud kalvinism ei võimaldanud tal luua kirikukantaate ega orelimuusikat. • kirjutas suurema osa klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele ja kammeransamblitele • kirjutas kuus Brandenburgi kontserti

14. Leipzigi periood (1723–1750) • Leipzig oli tolleaegne Lõuna- ja Loode-Saksamaa kunsti- ja muusikakeskus • St. Püha Tooma (St. Thomas Kirche) kirik oli vaimuliku muusika keskus • Ametid: • Kiriku muusikaelu direktor • Organist • Kantor • Vastutas kogu regiooni vaimuliku muusikalise tegevuse eest. • “Collegium musicum’i” direktor – ülikooli juures tegutsev Saksamaa tähtsaim muusikaühing

15. Bach Leipzigis • (St. Thomas Church) Püha Tooma kirik ja kool • Kantor oli vastutav - muusika eest linna 4 suuremas kirikus - samuti linna muusikaelu eest tervikuna - Tooma-kooli 50-60 õpilase muusikahariduse eest - töö eest kooli eliitkooriga (+ solistid, orkester) igal pühapäeval ja kirikupühal esitati kantaat (1723-1725 kirjutas igal nädalal 1 kantaadi)

16. 1740. aasta paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma - komponeeris vähem - tegeles vanade teoste redigeerimisega • kirjutas teoseid, mille ettekandmine tol ajal polnud võimalik - klaviiriteosed “HTK II”, “Goldbergi variatsioonid” Missa h-moll “Fuugakunst”

18. Bach’i elukohad

19. Cothen Muhlhausen 1717-1723 Leipzig 1723-1750 Eisenach Born 1685 Weimar 1708-1717 Arnstat 1703-1708 Saksamaa Bach’i elupaigad

20. Looming • Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). • Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. • Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. Sügav emotsionaalsus on ühendatud julge fantaasia ja karmi mõistuslikkusega. • Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. • Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederipoolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis – BWV).

21. Kantaat • Tekst oli võetud piiblist või koraalist ning selline muusika sai jumalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks. Kantaat lõppes enamasti lihtsa koraalisalmiga. • Paljud pühenduskantaadid kirjutas Bach koguni elutööna oma vaimulikele teostele, kasutades varasemat muusikalist materjali. • Ilmalikest kantaatidest on kõige tuntumad “Kohvikantaat” ning “Talupojakantaat”. • Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi, neist on säilinud pisut alla kahesaja. • Ilmalikke kantaate on säilinud 20. Need on loodud pidulike sündmuste tähistamiseks.

22. Passioon • Teada on, et Bach kirjutas viis passiooni, kuid tuntud on vaid kaks – Matteuse passioon ning Johannese passioon. Need jutustavad kristuse kannatustest ning esitajateks on jutustaja ning solistid. Bachi passioonides on aariad ja rohkesti koraalisalme. •  Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest.

23. Missa h moll • On Bachi üks peateostest ja sarnaselt Markuse passiooonilekirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. • Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium.Omapärane oli “Jõuluoratoorium”. Selle kuus osa oli mõeldud ettekandmisele jõuluajal, kuue erineva päeva jumalateenistusel.

24. Orelimuusika • Oreliloomingus ühendab Bach eri koolkondade stiilid. Tema loomingut võib vaadelda kui kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena. • Tema tuntuim oreliteos – Toccata d-moll. • Enamik kontsertlikest oreliteostest sisaldab monumentaalseid fuugasid, millele eelneb sissejuhatav osa, prelüüd, toccata, fantaasia. • Olulised on ka Bachi koraalieelmängud. See on lihtne koguduselaulu sissejuhatus. Sageli on need aga ulatuslikud koraalifantaasiad.

25. Klaviirmuusika • Klaviirimuusika(muusikaklahvpillidele, millel on vaid üks klaviatuur) eesmärgiks õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. Neist tehniliselt lihtsaimad on kogutud "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihikusse" ja "Anna Magdalena Bachi noodivihikusse". • Pisut raskemad, kuid siiski puhtalt õppeotstarbelised teosed on 2- ja 3-häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdidja fuugad. • Hoopis keerulisemad on aga "Hästitempereeritud klaviiri" (HTK) 1. ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mažoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi.

26. Orkestrimuusika • Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid.  • Peamised žanrid, milles Bach orkestriteoseid kirjutas, olid kontsert ja süit. Neist esimeses jäljendas ta Vivaldi soolokontserdi vormi, kuid lisas sinna endale omase polüfoonia. • Seega olid tema orkestrimuusikas kõik partiid võrdsed, igal pillil oli täita justkui solisti roll.  • 1721. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. • Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks.

27. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043. • Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). • Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Badinerie" 2. süidist ja "Aaria" (tuntud ka kui "Air") 3. süidist

28. Fuuga ehitus • Ekspositsioon - ühes hääles ilmuvat teemat (dux) kordab kvint-intervallis teine hääl (comes). Järgneb sama teema läbiviimine ülejäänud häältes. • Töötlus – algne teema võib esineda mitmesugustes teisendustes • Repriis ehk lõpposa toob tagasi alghelistiku

29. Uuendused orkestrimuusikas • Kontserdid • sooloinstrumentidele • iga instrument omas võrdset tähtsust • Noodimärkimises: • Eraldi instrumendi rida partituuris • Dünaamika ja tempo märkimine • Helistiku märk viiulivõtme kõrvale

30. Helinäited • Bach, Toccata and Fugue in D minor, organ • J. S. Bach "Minuet and Badinerie" / Artstudio "TroyAnna" • Bach, Air ("on the G string", string orchestra) • Bach - Brandenburg Concertos No.3 - i: Allegro Moderato • Bach Brandenburg 5, 1.movement, Abbado • Glenn Gould: Bach Goldberg Variations 1981 Studio Video (complete)

31. J.S.Bach’i “Goldberg” Variatsioonid • Originaalteemale on üles ehitatud 32 erinevat variatsiooni • Kirjutatud1730 • Kasutab ära kõik klaveri võimalused ja erinevad mängutehnikad • 1956 salvestas pianist Glenn Gould kõik variatsioonid ja seda peetakse parimaks klassikalise klaverimuusika heliplaadiks

32. Bach’i surm ja heliloomingu taassünd • Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 ja on maetud Tooma kirikusse. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi. • Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane . Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil, seda suuresti tänu helilooja Felix Mendelssohn Bartholdyle.

33. J.S. Bach on sündinud G.F.Händeliga samal aastal. Neil oli sama silmahaigus ja sama silmaarst - John Taylor. Ameerika helilooja Edward MacDowell on öelnud, "Bach ja Händel on igatepidi erinevad, kuid nad on sündinud samal aastal ja tapetud sama arsti poolt”.

34. "Mitte "ojaks" ("Bach" – sks. k. "oja"), vaid "mereks" peaks teda nimetama." - Ludwig van Beethoven • "Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani." - Albert Schweitzer