Andekuse võlu ja valu

1. Andekuse võlu ja valu 26. august, 2010 Rakvere. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

2. Kes on andekas laps? Andekas on laps, kelle võimed ja tegevuse tulemused ühes või mitmes valdkonnas ületavad vanusegrupi saavutustaset või kellel on potentsiaal näidata suurepäraseid tulemusi. Andekaid on umbes 5% rahvastikust. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

3. Kas laps on andekas? Silverman/Watersi küsimustik lapsevanematele: Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

4. Tark laps ja andekas laps • Oluline on osata teha vahet tarkade ja andekate laste vahel, et me ei esitaks neile ootusi, millele nad ei ole võimelised vastama. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

5. Ebatüüpilised omadused Andekale lapsele on omased tunnused, mis pole tüüpilised võrreldes teiste lastega. Neist kolm olulisemat on: 1. Varaküpsus. Andeka lapse võimed avalduvad varakult, oskused ilmnevad varem kui teistel tema vanustel. 2. Kvalitatiivselt erinev õppimine. Andekad lapsed õpivad kiiremini ja kvalitatiivselt erineval viisil. Oma andekusvaldkonnas vajavad vähem abi ja õpivad palju ise. Tihti leiutavad omad reeglid ja leiavad vaid neile omased viisid probleemide lahendamiseks. 3. Kirg. Sisemine motivatsioon tõukab neid avastama ja mõistma kõike, mis valdkonnas ilmneb varaküpsus ja mis neid huvitab. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

6. Kõrge intelligentsuse üheks tunnuseks on võime mõista uusi ideid väga kiiresti. Nad tulevad hästi toime uute probleemide lahendamisega ja uutele küsimustele vastuste ja lahenduste leidmisega, seejuures kõike seda nautides. Selline kognitiivne väledus on allikaks ka frustratsioonile ja tüdimusele. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

7. Need lapsed on kiire taibuga ja tihti üsna vaimukad. Nad on nooremana kui teised võimelised mõtlema abstraktsetes vormides, tooma välja loogilisi argumente ja arutlema erinevatel teemadel. Omades head mälu suudavad nad luua uusi ja üllatavaid seoseid. Selliste ideede vastuvõtu barjäärid asetsevad enamasti täiskasvanuis, kellel on raske aktsepteerida lapse võimet luua seoseid ja ideid, mille peale nad ise ei ole tulnud ja seetõttu ei pöörata neile tähelepanu või tugevalt alahinnatakse. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

8. Paljudele andekatele lastele on iseloomulik „liblikmõistus“ ehk nad liiguvad kergelt ja kiiresti ühelt uueslt teemalt ja probleemilt teisele, neil pikemalt peatumata. Teist tüüpi andekad võivad aga pikemalt keskenduda ühele teemale minnes teemasse süviti ja luues probleemi ümber teadmiste võrgustikku. Mõlemale tüübile on aga omane tung õppida, mõista ja avastada ja neid iseloomustab vaigistamatu vaimne energia. Neid eristab eakaaslastest piiride ja mõõdukuse puudumine, enamasti tegelevad nad neid huvitavate teemadega suure energia ja entusiasmiga. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

9. Intellektuaalsed veidrused. Intellektuaalsed erinevused võivad jätta lapse isolatsiooni või tekitada barjääre teiste ja tema vahele. Selliste barjääride tekkimine ei ole alati tahtlik aga on tihti vältimatu. Andekad lapsed on enemasti väga loovad, elava ettekujutusega ja originaalsete mõtetega, mis neile endale pakub suurt lõbu ja naudingut, kuid võib tihti kaasa tuua teistepoolse mittemõistmise. Andekad lapsed võivad end tahtmatult asetada situatsioonidesse, mis ei ole neile soodsad. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

10. Andekad lapsed mõistavad üsna keerukat informatsiooni kui see esitatakse nende sõnavara raames. • Endaga toovad kaasa aga negatiivsed tagajärjed täiskasvanute püüdlused esitada informatsiooni lihtsalt või vastata nende küsimustele lühidalt ja pealiskaudselt. Laps õpib sellest, et nendel küsimustel ei ole mingit väärtust, et täiskasvanud ei ole usaldusväärsed info allikad, et lapse frustratsioon ja segadus ei ole täiskasvanute jaoks oluline. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

11. Andekad lapsed on edukad ja produktiivsed, kui neil võimaldatakse teha asju omas tempos ja neile ei suruta peale harjumuspärast rütmi või töövõtteid. Samuti peaks neil võimaldama liikuda selliste raskusastmete poole, kus nad hakkavad tegema vigu, sest muidu ei pruugi neil välja kujuneda oskust õppida oma vigadest ja korrigeerida oma tegevust. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

12. Kui andekaid lapsi hinnata keskmisele lapsele mõeldud standardite järgi, siis juhtub tihti, et neid tunnustatakse tegevuste ja tulemuste eest, mis ei nõudnud pingutust ja mille tulemusi nad ise kõrgelt ei hinda. Selle tulemusekd võib olla lugupidamise vähenemine täiskasvanusse või oma standardite muutmine madalamateks. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

13. Andekad ja sõnaosavad lapsed puutuvad sagedasti kokku probleemiga, mis nende populaarsust vähendab – teistel on raske taluda inimest, kellel on enamasti õigus ja kelle argumendid on õiged. Selle tulemuseks on aga see, et õpetaja küsib neid harva ja teised kutsuvad neid imelikeks ja ei vali mängukaaslasteks. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

14. Täiskasvanute poolt tuleb tihti surve olla samavõrd mõistlik kui loogiline. Need on aga kaks ise asja. Puudub igasugune garantii, et intellektuaalselt võimekas laps on samavõrd emotsionaalselt küps. On täiesti loomulik ja lapse arengu seisukohalt vajalik, et täiskasvanud kehtestavad neile samasuguse korra ja distsipliini kui teistelegi normaalsetele lastele, sest on last kahjustav kui ta varases nooruses mõistab ja omandab võime manipuleerida end ümbritsevate täiskasvanutega. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

15. Mõtle! Mille poolest erineb andeka lapse mõtlemine teiste laste mõtlemisest? (Mille poolest töötab andeka lapse aju erinevalt tavapärase lapse ajust?) Mil viisil muudab ta oma elu teinekord raskemaks? Kuidas sina reageerid kui laps sellisel viisil käitub? Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

16. Ande ebakõlad Lapse andeid on koolis kerge ignoreerida kui need ei leia rakendust lapse õppekavas. Selliste laste olukord on eriti keerukas, sest enamus ajast tegelevad nad asjadega, milles nad ei pruugi olla tugevad ja nende tulemused on keskpärased või alla selle ja nad ei leia rakendust valdkondades, kus nende tulemused oleksid suurepärased ja nad naudiksid pingutamist. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

17. Andekate laste intellektuaalne ja emotsionaalne areng ja küpsemine ei kulge samas tempos. • Oht peitub selles, et vaimne võimekus kantakse üle ka emotsionaalsele ja sotsiaalsele käitumisele ning lapselt oodatakse ülejõukäivat käitumist. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

18. Andekate laste arusaam ja hinnang ebaõnnestumistele on tihti tänu ande ebaproportsionaalsusele oluliselt erinev tavalastest. Nad teevad tihti enda jaoks kahjulikke võrdlusi lähtudes oma ande standardist ja selle tulemuseks võib olla madal enesehinnang ja sügavad kahtlused. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

19. Andekate laste enesehinnang ja motivatsioon võivad langeda ka tänu sellele, et nende tulemusi hinnatakse üldiste standardite järgi, mis võivad olla oluliselt nõrgemad kui nende võimed. Lapse seisukohast pole need saavutused ja hinnangud midagi väärt ja laps kaotab lugupidamise nii hindajakui tegevuse suhtes. Anne võib takistada õppimast vigadest. Andekad lapsed võivad vältida tegevusi ja valdkondi, kus nende sooritus võib jääda alla nende enda kehtestatud standardit. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

20. Mõtle! Kas tead kuidas andekas laps tajub ja hindab ennast ja oma saavutusi? Kas tead mil määral ja viisil juhib perfektsionism tema tegevusi? Kas tead kuidas andekas laps reageerib ebaõnnestumistele või väljavaatele ebaõnnestuda? Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

21. Et toetada andeka lapse enesehinnangut ja motivatsiooni on oluline teada: • mida eesmärgid ja saavutused tegelikult talle tähendavad. • Teisena tuleks koos lapsega analüüsida kuivõrd tema ootused ja arusaam situatsioonist vastavad reaalsusele. • Arenguks ja pingutuseks vajab andekas laps selliseid stiimuleid ja tõendeid, mida ta saab omaksvõtta ja tunnustada. • Järgmise sammuna on oluline, et laps mõistaks võimete ja saavutuste vahelist erinevust. • Selles võib peituda võti sellele, kuidas laps tunnetab ja tõlgendab ebaõnnestumisi. Lapse jaoks on oluline mõista, et ükski tulemus ei suuda täiel määral mõõta võimekuse kõiki aspekte. • Kui laps ei suuda tunnustada hindamisprotsessi, siis ta võib loobuda formaalsete ülesannete täitmisest. • Ja veel, et laps säilitaks positiivse enesehinnangu on oluline eristada last ja tegevust – hea laps ei tähenda hästi tehtut. • Kui täiskasvanu ei suuda luua lapse jaoks erisust, siis kujuneb lapsel arusaam, et ta on hea kui toimib hästi. Et lapsel oleks tunnustusest kasu peaks tunnustamine olema täpne – hästi tehtud ei kanna lapse jaoks olulist informatsiooni. Laps vajab informatsiooni oma tegevuse järjepidevuse kohta, tegevuse kooskõlisuse/võrreldavuse kohta, oma eriliste annete kohta ja vajab et tunnustatakse ja julgustatakse pingutama. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

22. Reaktsioonid andele: segased, vastuolulised sõnumid konformsuse surve surve sotsialiseeruda Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

23. Negatiivsed emotsioonid kujunevad valdavalt teiste kadeduse pinnalt või on esile kutsutud teiste kummaliste või arusaamatute reaktsioonide poolt. • Eriti tekitavad lapses segadust vastukäivad reaktsioonid. • Lapsel on raske end õppida mõistma kui ta kogeb näiteks, et tema juuresolekul teised ignoreerivad või isegi halvustavad tema annet, kuid tema seljataga kiitlevad sellega. • Selliselt kujunenud suhete korral on lapsel raske mõista, millist käitumist temalt oodatakse ja millised oleksid sobivad suhted. • Positiivsete suhete loomine ja suhtevõrgustikus püsimine nõuab neilt lastelt tihti üsna suurt ohverdust: nad ei saa kaaslastega jagada väga suurt osa endast vaatamata sellele, et kaaslased neile meeldivad ja neil on muid ühiseid huvisid. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

24. Positiivne külg ande juures on see, et anne hõlmab harva kogu isiksuse ning on terve rida muid tegevusi ja huvisid, mille pinnalt laps saab luua teistega sõbrasuhteid ja osaleda ühistes tegevustes. Negatiivseks pooleks on aga see, et anne on oluline osa isiksusest ja võimas tegur, mis on mõjutanud ka isiksuse kujunemist ja arusaam, et kõigis suhetes ei saa tema anne olla esiplaanil, vaid seda tuleb tõrjuda, on lapse jaoks väga koormav. • Sellise eneseesitluse õppimine on pikk protsess, mis on pikitud ka ebameeldivate sõnumite ja teistepoolsete reaktsioonidega: sa oled imelik, osa sinust pole üldse huvitav, sinu huvid on jaburad jne. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond

25. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond