STP6004 T nap eva sotsiaalprobleemid

1. STP6004 T�nap�eva sotsiaalprobleemid 6. Loeng (6/7; 7.03.2012)

2. (Majanduslik) ebav�rdsus viitab disproportsioonidele majanduslikes v��rtustes ja sissetulekutes Mis p�hjustavad ebav�rdsust? T��turg Kaasas�ndinud v�imed Haridus �leilmastumine Sugu, rass ja kultuur Arengumustrid (Simon Kuznetsi k�ver) J�ukuse kontsentratsioon Inflatsioon Ebav�rdsusK�sitlustest

3. Ebav�rdsusGini indeks Eestis Gini indeks (GI; ka Gini koefitsient) on tulude ebav�rdse jaotumise levinuim m��tmisvahend GI j��b alati vahemikku 0-1 (0%-100%): 0 � tulud jaotuvad absoluutselt v�rdselt ja 1 - tulud jaotuvad absoluutselt ebav�rdselt Tulude jaotust loetakse suhteliselt v�rdseks kui GI on vahemikus 0,2-0,35

4. Ebav�rdsusGini indeks maailmas Kolm k�rgeima GI-ga riiki: Namiibia 0,71 LAV 0,65 Lesotho 0,63 Kolm madalaima GI-ga riiki: Rootsi 0,23 Sloveenia 0,24 Taani 0,24 EL k�rgeim GI on L�tis � 0,38 GI USA-s on arenenud t��stusriigi kohta m�rkimisv��rselt k�rge � 0,45

5. Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi - * K�rgemad suremuse m��rad k�ikides vanusegruppides KURITEGEVUS: Rohkem m�rvu Rohkem v�givaldseid kuritegusid K�rgemad kulutused politseile ja korravalvele per capita Rohkem kinnipeetavaid SOTSIAALPROBLEEMID JA �KAITSE: Suurem t��puudus Sotsiaalabi ja toidutalongide saajate suurem osakaal HARIDUSELU: Enam v�ljalangemisi koolidest V�hem riiklike kulutusi haridusele per capita V�hem raamatuid koolides �pilase kohta Halvemad tulemused haridusvaldkonnas � viletsamad lugemis- ja arvutusoskused RAHVATERVIS: K�rgem imikute suremuse m��r Rohkem s�dame-veresoonkonnahaigusi Esineb rohkem v�hki Suurem osakaal inimesi ilma tervisekindlustuseta Alakaaluliste imikute suurem osakaal Puude t�ttu t��v�imetute inimeste k�rge osakaal Suitsetajate suur osakaal Apaatsete ja heitunud inimeste suurem osakaal K�rged ravikulud per capita

6. Ebav�rdsus K�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi r=-0,628** Riigid, kus valitseb k�rge sissetulekute ebav�rdsus, kulutavad sotsiaalkaitsele suhteliselt v�iksema osa oma j�ukusest (v�i vaesusest)! Allikas (n��d ja k�igi j�rgnevate jooniste juures): OECD online andmebaas (URL: http://stats.oecd.org/Index.aspx), minu arvutused

7. Ebav�rdsus K�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi Kuigi madalatasemeline sissetulekute ebav�rdsus ei tarvitse seostuda j�ukusega, t�hendab k�rgetasemeline sissetulekute ebav�rdsus kindlasti vaesust!

8. Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi r=0,698** Riigid, kus valitseb k�rge sissetulekute ebav�rdsus, sureb enam imikuid enne 1-aastaseks saamist!

9. Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi r=0,780** Riigid, kus valitseb k�rge sissetulekute ebav�rdsus, j��vad teismelised sagedamini rasedaks (ja muidugi ka s�nnitavad)

10. Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi r=0,637** Riigid, kus valitseb k�rge sissetulekute ebav�rdsus, sureb enam noori (enne 20-aastaseks saamist)

11. Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi r=0,758** Riigid, kus valitseb k�rge sissetulekute ebav�rdsus, on enam noori ilmaj�etud �ppimis-v�imalustest!

12. V�rdsemates �hiskondades usaldavad inimesed �ksteist rohkem ja on enam haaratud kogukonnaellu. �Kogukond ja v�rsus v�imendavad vastastikku teineteist. /�/ Heaolu ja sissetulekute jaotumise m�ttes oli Ameerika 1950. ja 1960.-tel egalitaarsem kui ta oli seda enne olnud sajandi v�ltel. Needsamad aastak�mned olid ka sotsiaalse seostatuse ja kodanikuosaluse k�rgpunktideks. Sotsiaalse kapitali ja v�rdsuse k�rged n�itajad langesid kokku. Seevastu oli 20. sajandi viimane kolmandik kasvava ebav�rdsuse ja sotsiaalse kapitali erosiooni ajastu.� - * Ebav�rdsusK�rge ebav�rdsuse tagaj�rgi

13. Kuni 2000 � T��turu �mberstruktureerimisest tingitud kriis: t��tuse kasv, mitteaktiivsuse suurenemine ja rahvastiku �ldine v�henemine, negatiivne migratsioonisaldo 2001�2008. a s�gis - Olukord stabiliseerub, h�ive m��dukas kasv, t��tuse langus � t��turu kiire �mberstruktureerimine on l�ppenud 2008. a s�gis � MaSu T��puudus T��turukriis Eestis

14. T��puudus T��turukriis Eestis

15. T��puudus T��turukriis Eestis

16. T��puuduse majanduslik hind: T��tule: kaotus sissetulekus ja elatustaseme langus (? kulutuste kokkut�mbamine ? v�laprobleemid [n. eluasemelaenud]) Riigile ja �hiskonnale: Negatiivne multiplikatsiooniefekt (tehase sulgemine ? v�henev n�udlus kohalike kaupade ja teenuste j�rele ? kinnisvarahindade langus ? �teise ringi t��h�ive efekt�) Kaotus j�ukuses (SKP), kasumis ja hindade langus - olemasolev ressurss on �rakasutamata Rahalised kaotused - kuna v�heneb maksude laekumine ja kasvavad sotsiaalkulutused (? surve maksude t�stmiseks ja/v�i avalike kulutuste k�rpimiseks) T��puudus Tagaj�rjed

17. T��puuduse sotsiaalne hind: Riigile ja �hiskonnale: Sissetulekute ja v�imaluste ebav�rdsuse suurenemine erinevates elanikkonna gruppides Sotsiaalpoliitilise taustaga rahutused T��tule: Rahalised raskused ? vaesus ja sotsiaalne t�rjutus (t��tus on Eestis vaesusrisk nr. 1!) Kodutus ja raskused eluasemekulude eest tasumisel T��puudus Tagaj�rjed

18. Pinged perekonnas ja perede lagunemine Tagasiminek kutseoskustes, inim- ja sotsiaalse kapitali erosioon Kui pikaajaline t��tu leiab taas t��, j��b tema palk ikkagi madalamaks v�rreldes nendega, kel t��puuduse kogemus puudub (USA-s 10-25%, �K-s 6-10%) � * T�dimus, stress ja depressioon �Rahaline stress� (oma rahalise toimetuleku p�rast oli mures 48% Bulgaaria ja 42% Briti, ent k�igest 25% T�ehhi t��tutest; kasvab t��puuduse pikkusega) - ** T��puudus Tagaj�rjed

19. Negatiivsed tagaj�rjed t��tute vaimsele ja f��silisele tervisele (eriti s�dame-veresoonkonnahaiguste ja ps��hikah�irete osas) Eneseusalduse ja �hinnangu langus Kuritegevus T��puudus Tagaj�rjed

20. Negatiivsed tagaj�rjed t��tute vaimsele ja f��silisele tervisele (eriti s�dame-veresoonkonnahaiguste ja ps��hikah�irete osas) Eneseusalduse ja �hinnangu langus Kuritegevus Vanemate t��puuduse m�ju lastele: Pikaajaline m�ju, omab tagaj�rgi eelk�ige laste haridusele ja tuleviku t��h�ivele Koolist v�ljalangemise t�en�osus suurem - * M�ju laste tervisele ja sotsiaalsetele suhetele - ** Vanemate t��tus avaldub laste k�itumisprobleemides ja nende sotsiaalsele kohandumisele (v��randumine) - *** T��puudus Tagaj�rjed

21. T�nan kuulamast!