Hajaasustuse programm

1. Hajaasustuse programm

2. Programmi eesmärk • Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbiaidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades • Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist järgmisi valdkondi: • - veesüsteemid; • - kanalisatsioonisüsteemid; • - juurdepääsuteed; • - autonoomsed elektrisüsteemid (tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga)

3. Mõisted • Juurdepääsutee – majapidamist avaliku teega või avalikku kasutusse antud erateega ühendav kinnistusisene ja -väline eratee • Autonoomne elektrisüsteem – süsteem elamu elektrienergiaga varustamiseks majapidamises, mis ei ole liitunud elektrivõrguga

4. Toetus – riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kohalik omavalitsus) poolne rahaline panus, mis ei ületa 66,67% projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures kohaliku omavalitsuse poolne toetus peab moodustama vähemalt 50% toetusest ja riigipoolne panus moodustab kuni 50% toetusest. • Majapidamine – elamu koos sinna juurde kuuluvate abihoonetega, mida taotleja ja tema leibkonnaliikmed kasutavad alalise elukohana aastaringseks elamiseks ning mille kasutusotstarve on avalike registrite kohaselt elamu või elamuna kasutatav hoone koos sinna juurde kuuluva abihoonete kompleksiga, mida taotleja ja tema leibkonnaliikmed kasutavad alalise elukohana aastaringseks elamiseks ning millele on väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks. • Alaline elukoht – elukoht, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. Üldhariduskoolide (gümnaasiumi, põhikooli vms) ja põhikoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilaste puhul, kes õpivad kodust eemal, loetakse alaliseks elukohaks nende leibkonna aadress. • Leibkond – ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- ja raharessursse.

5. Toetusskeemi sihtpiirkond Programmi rakendatakse aastatel 2013-2014 Hajaasustuse programm on suunatud Eesti maakondade valdadele Abikõlblikud on tegevused, mis tehakse hajaasustusega piirkondades

6. Abikõlblikeks hajaasustuse piirkondadeks ei loeta: • 1.4.1. linnad, sh vallasisesed linnad, välja arvatud linnade koosseisu kuuluvad saared; • 1.4.2. kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või kompaktse hoonestusega aladeks määratud alad, kus elab rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga üle 50 inimese; • 1.4.3. punktis 6.1.1 nimetatud valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel; • 1.4.4. punktis 6.1.2 nimetatud valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühiskanalisatsioon või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 määratletud ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel või mis on Vabariigi Valitsuse 19.03.2009 määruse nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ alusel keskkonnaministri käskkirjaga reoveekogumisalaks määratud ja kinnitatud üle 2000 ie reoveekogumisalad.

7. Ühine seisukoht • Juhul, kui summa, millega omavalitsused on valmis programmi elluviimises osalema ning esitatud nõuetele vastavate taotluste summa ületab maakonnale eraldatud programmi rahalisi vahendeid, küsib maavalitsus eelnevalt programmis osalevate kohalike omavalitsuste ühist seisukohta programmi rahajaotuse kohta maakonnas (p 3.9) • Maavanem sõlmib programmi vahendite üleandmiseks lepingud programmpiirkonna kohalike omavalitsustega vastavalt punktis 3.8 toodud maakonnasisesele rahastamisjaotusele.

8. Nõuded taotlejale Programmi raames saavad taotlejaks ja olla füüsilised isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele: • taotleja alaline elukoht on punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud piirkonnas asuv majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse (p 4.1.1); • taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse (p 4.1.2); • taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks taotluse esitamise hetke seisuga kuni 18-aastane isik, kelle alaline elukoht on majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse ning kelle elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt on katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse (p 4.1.3)

9. Kaastaotlejad • Toetuse taotluses tuleb ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende olemasolu korral). • Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama oma allkirjaga. • Toetuse taotleja vastutab toetuslepingus võetud kõigi kohustuste täitmise eest. • Kaastaotlejad peavad vastama punktides 4.1.1, 4.1.2 ja 4.2 nimetatud nõuetele.

10. Toetuse aluseks on põhjendatud eelarve, projekti eelarves sisalduvad tegevused peavad tagama: • taotleja majapidamises joogivee kättesaadavuse • elamu heitvee punktis 6.9 nimetatud nõuete kohast kanaliseerimist tagava süsteemi • aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee või • leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi olemasolu Leibkonna vajadustele vastav autonoomne elektrisüsteem peab olema piisava võimsusega, et ära katta konkreetse majapidamise elektritarbimise vajadused sõltumata kellaajast, ilmaoludes ja aastaajast. Et piltlikult öeldes ei peaks küünlavalgel telerit vaatama, kuna tootmisvõimsust napib või et tuulegeneraatoriga majapidamine jääks vaikse ilma korral sootuks ilma elektrita.

11. Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot (riik+KOV) • Maksimaalse toetuse summa arvutamisel programmist võetakse arvesse ka hajaasustuse elektriprogrammist, 2007. aastal Võrumaa hajaasustuse programmist ning aastatel 2008-2012 hajaasustuse veeprogrammist saadud toetuse summa. Mitut majapidamist hõlmavate projektide puhul jagatakse saadud toetus arvestuslikult majapidamiste vahel võrdselt • Iga valdkonna jaoks on võimalik toetust taotleda programmist ühel korral • Toetus – riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kohalik omavalitsus) poolne rahaline panus, mis ei ületa 66,67% projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures kohaliku omavalitsuse poolne toetus peab moodustama vähemalt 50% toetusest ja riigipoolne panus moodustab kuni 50% toetusest • Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti abikõlblikest kuludest Programmist taotletav toetus (kuni 2/3 ehk 66,67% projekti üldmaksumusest)

12. Toetuse suurus • Programmist võib toetust anda tingimusel, et taotluse esitamise hetkel on eelmine toetuse kasutamise aruanne, sealhulgas aastatel 2008-2012 hajaasustuse veeprogrammist saadud toetuse kasutamise aruanne, kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud (p 5.7) • Toetuse summat ei ole lubatud suurendada pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, välja arvatud rahastatavate projektide pingereas viimase rahastatava projekti toetuse summat, juhul kui projekti osas on tehtud otsus taotluse osaliseks rahastamiseks (p 5.8) • Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest (p 5.9) • Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 15 kuud (p 5.9)

13. Taotleja, valdaja • Toetatakse investeeringuid, millest kasusaava majapidamise omanikuks on taotleja või tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps, lapselaps) või -hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) • Investeeringuid majapidamistesse, kus taotleja on majapidamise valdaja, toetatakse tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat taotlemise hetkest alates (p 6.2)

14. Korterelamud • Korterelamute puhul toetatakse investeeringuid juhul, kui vähemalt 50% korterelamus alaliselt elavatest leibkondadest vastavad punktis 4.1 nimetatud nõuetele • Punktis 5.2 nimetatud maksimaalse toetuse summa arvestamisel majapidamise kohta võetakse majapidamistena arvesse neid leibkondi, kes vastavad punktis 4.1 nimetatud nõuetele. • Taotlejal tuleb võimaldada pärast projekti lõppemist kõikidele korterelamu elanikele võrdne ligipääs rajatavale infrastruktuurile • Taotlejal peab olema korteriomanike vahel kehtivale kaasomandi valitsemise korrale (sh korteriühistu põhikiri) vastav teiste korteriomanike kirjalik nõusolek, milles nõustutakse toetuse taotlemisega ja punktides 14.3, 14.10.1 ja 14.21 toodud kohustustega.

15. Korteriomanike kirjalik nõusolek • Kaetud tööde akti koostamisel informeerima kohalikku omavalitsust 3 tööpäeva ette, et järelevalveks määratud isik saaks kontrollida vee-, kanalisatsiooni- või autonoomse elektrisüsteemi või juurdepääsutee nõuetekohast rajamist (p 14.3) • Viivitamatult kirjalikult informeerima kohalikku omavalitsust kõigist muudatustest esitatud andmetes või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist (p 14.10.1) • Punktis 6.1.1 nimetatud veesüsteemide valdkonna projekti puhul võimaldama 5 aasta jooksul puurkaevu valmimisest arvates, kui kaevu tootlikkus seda ei piira, programmi toel rajatud puurkaevuga hilisemaid liitumisi. Hilisemate liitujate poolt makstav liitumistasu ei tohi ületada toetuse saaja poolset kaevu rajamise omaosalust (p 14.21)

16. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks • Mitut kinnistut läbiva vee- või kanalisatsioonisüsteemi ehitamise puhul on nõutav kirjalik nõusolek või ehitusluba vastavalt tegevuste sisule ning projekteerimise korral projekteerimistingimused • Kui rajatav vee-, kanalisatsiooni-, autonoomne elektrisüsteem või juurdepääsutee läbib mitut kinnistut, siis on vajalik esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat ehitist (p 16.12)

17. Abikõlblikud kulud (punkt 7) • Abikõlblikud on ainult need kulud, mis on tehtud projekti perioodi jooksul, välja arvatud punktides 7.2.7, 7.3.5, 7.4.3 ja 7.5.3 (uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised) nimetatud tõendatavad kulud, mis ei või olla varasemad kui 5 aastat enne taotluse esitamist ning punktis 7.2.8 (vee kvaliteedi analüüside kulu) nimetatud tõendatavad kulud, mis ei või olla varasemad kui 2 aastat enne taotluse esitamist.

18. Abikõlblikud kulud (punkt 7) • Programmi raames on abikõlblikud ainult need kulud, mis on otseselt seotud punktis 6 toodud tegevuste elluviimisega, vajalikud punktis 5.1 nimetatud tulemuse saavutamiseks ja juhul, kui tööde teostajale on seatud erinõudeid, teostatud vastavat õigust omava ettevõtja poolt (p 7.1)

19. Mitteabikõlblikud tegevused ja kulud (punkt 8) • Investeeringud majapidamistesse, mis ei ole taotluse esitamise hetkest toetuslepingu sõlmimiseni taotleja ja tema leibkonna poolt alalise elukohana aastaringselt kasutuses, ei ole abikõlblikud. • Rajatav infrastruktuur ei või teenindada ebaseaduslikult ehitatud elamut • Hoonesiseste töödega seotud kulud, välja arvatud punktis 7.2.4 (veepumpamise ja –puhastamise seadmete soetamise ning paigaldamise kulud) ja 7.5.1 (päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutavate elektritootmisseadmete, elektrigeneraatorite, energiasalvestusseadmete paigaldamis- ja ehitustöödega seonduvad kulud, sh nende ühendamise kulud hoonesisese elektrisüsteemiga) nimetatud seadmete paigaldamise kulud • Abikõlblik ei ole liitumine elektrivõrguga • Abikõlblikud ei ole projekti tegevustega seotud maa ostu ega kasutamisega seotud kulud • Programmist ei rahastata projekte, mis on abikõlblikud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus veemajanduse programmist

20. Taotlusele esitatavad nõuded (punkt 10) • Taotlus tuleb esitada lisas toodud taotlusvormil ja see peab sisaldama järgmisi kohustuslikke lisadokumente: - projekti eelarve • oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid (allkirjastatud garantiikiri) • ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek (juhul kui projekt seda eeldab; võib esitada ka pärast punktis 11.12 nimetatud kohaliku omavalitsuse otsuse tegemist), projekteerimise korral projekteerimistingimused

21. Taotlusele esitatavad nõuded (punkt 10) - punktis 6.1.1 nimetatud veesüsteemide valdkonna korral vee analüüs (ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseameti regionaalse talituse maakondlik spetsialist), mis tõendab joogivee kvaliteeti, juhul kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veesüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine või veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine; • punktis 6.1.1 nimetatud veesüsteemide valdkonna korral, kui lisaks taotluse esitajale rahastavad projekti elluviimist ka kaastaotlejad, kaastaotleja(te)ga sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord (võib esitada ka pärast punktis 11.12 nimetatud kohaliku omavalitsuse otsuse tegemist);

22. Hinnapakkumised • tegevuste puhul, mille maksumus on väiksem kui 6500 eurot, tuleb esitada hinnapakkumine või põhjendatud juhul hinnakalkulatsioonid (p 10.1.6) • Tegevuste puhul, mille maksumus on kuni 6500 eurot, tuleb esitada hinnapakkumine või põhjendatud juhul hinnakalkulatsioonid. Juhul, kui vastavate tööde teostajale on seatud erinõudeid, peab hinnapakkumine olema esitatud vastavat õigust omava ettevõtja poolt (taotlusvorm)

23. Hinnapakkumised • tegevuste puhul, mille maksumus on 6500 eurot või rohkem ning puurkaevu rajamise puhul, tuleb esitada kaks võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused (p 10.1.7) • Tegevuste puhul, mille maksumus on alates 6500 eurost ning puurkaevu rajamise puhul, tuleb esitada kaks võrreldavat hinnapakkumust. Juhul, kui vastavate tööde teostajale on seatud erinõudeid, peavad hinnapakkumised olema esitatud vastavat õigust omava ettevõtja poolt (taotlusvorm)

24. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks • kui rajatav juurdepääsutee, vee-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut, siis on vajalik esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsutee kasutamist ning vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek, kus omanik nõustub punktides 14.3, 14.10.1 ja 14.21 toodud kohustustega.

25. Taotluste menetlemine ja hindamine (punkt 11) • Taotlus esitatakse allkirjastatuna paberil või digitaalselt. • Taotluste menetlemise tähtaeg on maksimaalselt 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates kuni punktis 11.12 nimetatud otsuse langetamiseni. • Taotluse vastavuse kontrollimisel täidetakse vastav kontroll-leht • Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamatult taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on üldjuhul 10 tööpäeva. • Nõuetele vastavaid taotlusi hindab kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline komisjon, mille koosseis avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel hiljemalt 2 nädala jooksul taotlusvooru väljakuulutamisest.

26. Taotluste menetlemine ja hindamine (punkt 11) • Enne rahastamisettepanekute langetamist tutvub komisjon või kohalik omavalitsus kohapeal kõigi taotluses kajastatud majapidamiste taotlusega seotud valdkondade hetkeolukorra ja kitsaskohtadega, mida soovitakse toetusega lahendada. • Taotlusi hinnatakse kõigi kriteeriumite puhul skaalal 0-4, kriteeriumitele võib hindamisjuhendis määrata erinevad osakaalud. Hinnang loetakse positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ningmille ühegi kriteeriumi keskmine hinne ei ole madalam kui 1,5. • Projekte hinnatakse ja rahastatakse taotluses toodud eelarve alusel. Taotlusest väiksemas mahus võib projekti rahastada juhul, kui tegemist on rahastatavate projektide pingereas viimase rahastatava projektiga, mille rahastamiseks jätkub toetusvahendeid osaliselt ning taotleja nõustub projekti elluviimisega osalise rahastamisega.

27. Tingimuslik otsus • Kohalik omavalitsus langetab komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse • Erandkorras on kohalikul omavalitsusel õigus langetada tingimuslik otsus (vt 11.12.1-11.12.3) • Punktis 11.12 nimetatud tingimusliku otsuse puhul ei sõlmita toetuslepingut enne, kui otsuses toodud tingimused on täidetud

28. 11.12 Kohalik omavalitsus langetab komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Erandkorras on kohalikul omavalitsusel õigus langetada tingimuslik otsus: • 11.12.1. kui juurdepääsutee või rajatav vee- kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut, siis tuleb tingimuseks seada, et punktis 12.1 nimetatud toetuslepingu sõlmimiseks on vaja esitada notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat vee-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsutee kasutamist; • 11.12.2. kui esitatud taotlus ei sisalda punktis 10.1.3 nimetatud ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, kuid kohalikul omavalitsusel on põhjendatud valmisolek nimetatud ehitusluba või kirjalik nõusolek väljastada; • 11.12.3. kui lisaks taotluse esitajale rahastavad projekti elluviimist ka kaastaotlejad, siis tuleb tingimuseks seada, et punktis 12.1 nimetatud toetuslepingu sõlmimiseks on vaja esitada punktis 6.1.1 nimetatud veesüsteemide valdkonna projektide puhul kaastaotleja(te)ga sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord.

29. 15. detsember • Kandma igal aastal tagasinõutud toetuste ja projektide odavamal elluviimisel vabanenud toetuse ja laekunud viivise riigipoolse osa või toetusteks eraldamata jäänud vahendid 1. detsembri seisuga EASi arvele hiljemalt 15. detsembriks (16.14)

30. Toetuse väljamaksmise tingimused (punkt 12) • Üldjuhul maksab kohalik omavalitsus toetuse saajale toetuse välja 90% ulatuses hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast toetuslepingu sõlmimist. • Kuni 10% toetusest makstakse toetuse saajale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast punktis 11.11.6 nimetatud aruande kinnitamist.

31. Kolmepoolne leping • Põhjendatud juhtudel võib kohalik omavalitsus sõlmida kolmepoolse lepingu, milles poolteks on toetuse saaja, kohalik omavalitsus ja tööde teostaja, ning sätestada lepingus, et projekti raames tehtavad maksed tasub kohalik omavalitsus otse töö teostajale

32. Kohaliku omavalitsuse kohustused • Esitama maavalitsusele aruandeaastale järgneva aasta 10. jaanuariks punktis 3.10 nimetatud lepingus näidatud vormil aruande programmi vahendite kasutamise kohta (p 16.13) • Kandma igal aastal tagasinõutud toetuste ja projektide odavamal elluviimisel vabanenud toetuse ja laekunud viivise riigipoolse osa või toetusteks eraldamata jäänud vahendid 1. detsembri seisuga EASi arvele hiljemalt 15. detsembriks (p 16.14)

33. Programmi rakendamine • Programmi elluviimise eest vastutab Siseministeerium, kes sõlmib programmi elluviimiseks riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega • Programmi rahajaotus maakondade lõikes kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga • EASi ülesanne on korraldada programmi elluviimine, sh nõustada maavalitsusi ja kohalikke omavalitsusi, teostada järelevalvet programmi rakendamise üle maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ning projekti tasandil ning edastada järelevalve tulemused ja soovitused Siseministeeriumile ning maavanemale, teostada järelevalvet maavalitsuste rakenduskulude kasutamise kohta • EAS sõlmib maavalitsustega sihtfinantseerimise lepingud, milles sätestatakse programmi vahendite kasutamise tingimused, ning kannab programmi vahendid regionaalministri poolt sätestatud mahus igale maavalitsusele

34. EAS on kohustatud: Sõlmima maavalitsustega sihtfinantseerimise lepingud • Kandma maavalitsuse poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel programmi vahendid regionaalministri poolt sätestatud mahus igale maavalitsustele • Töötama välja ja tegema kättesaadavaks oma veebilehel aruandevormid, nende täitmise juhendid ja lepingute näidised • Töötama kooskõlastatult Siseministeeriumiga välja taotluste hindamisjuhendi ja tegema kättesaadavaks oma veebilehel • Nõustama maavalitsusi ja kohalikke omavalitsusi programmi elluviimisega seotud küsimustes. • Heaks kiitma või lükkama tagasi 20 tööpäeva jooksul maavalitsuste poolt esitatud punktis 3.5 nimetatud lepingust tulenevad aruanded • Viivitamatult teavitama maavanemat ning Siseministeeriumi toetuse või rakenduskulude kasutamise osas teostatud järelevalvetoimingute või auditite käigus avastatud rikkumistest

35. Maavalitsused • Maavalitsuse ülesanne on korraldada programmi rakendamine maakonnas ning teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse vastavuse üle programmi reeglitele ning vahendite kasutamise sihipärasuse üle • Maavalitsus koostab rahajaotuse maakonna omavalitsuste lõikes lähtuvalt maakondlikust jaotussummast, kohaliku omavalitsuse poolt garantiikirjana esitatud maksimaalsest summast, millega omavalitsus on valmis programmi elluviimises jooksval aastal osalema ning esitatud nõuetele vastavate taotluste mahust • Maavanem sõlmib programmi vahendite üleandmiseks lepingud programmpiirkonna kohalike omavalitsustega • Maavalitsus kuulutab igal aastal programmi avatuks, määrates taotluste esitamise tähtpäeva. Üldjuhul on taotluste esitamise tähtaeg programmi avatuks kuulutamisest vähemalt 2 kuud hilisem.

36. KOV • Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada programmi rakendamine vallas, nõustada toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi reeglitele (3.7) • Iga programmpiirkonna kohalik omavalitsus korraldab vahendite jaotamise ning aruandluse vahendite kasutamise kohta oma territooriumil (3.11)