Kõrghariduse rahastamine

1. Kõrghariduse rahastamine TLÜ, 07.06.2010

2. Kõrghariduse eesmärgid? • Aktiivsete kodanike ettevalmistus demokraatlikult toimiva ühiskonna jaoks • Ühiskonnas teatud teadmiste ja oskuste taseme hoidmine (tööturg, majandus jne) • Indiviidi isiklik areng • Teadmistepõhise ühiskonna jätkusuutlikuse tagamine • (keele ja kultuuri säilitamine)

3. KH – kas avalik või isiklik hüve? Avalik • Ühiskondlik kasu (kuritegevuse vähenemine, tolerantsus, üldine tarkuse tõus ÜKs • Teadmistes endis puudub konkurents • Kvalifitseeritud inimesed loovad tootlikku keskonda • ei allu turu reeglitele Isiklik • Suurema tõenäosusega suuremad sissetulekud (?) • heaolu tõus • eneseteostus

4. EÜLi seisukoht • Kõrgharidus on pigem avalik hüve ja seda peaks rahastama riigieelarvest • Kõrghariduse alternatiivsed rahastusallikad ei tohi muutuda peamiseks • Õppemaksud vähendavad KHle õiglast ligipääsu • Õppemaksudel on negatiivne mõju KH kvaliteedile ja neil on muid negatiivseid tagajärgi

5. Õppemaksudest • Suurendavad KH rahastamist • pigem tendents, et väheneb riiklik rahastamine ja õppemaksud järjest tõusevad • Parandab kvaliteeti • pigem sunnib inimesi õpingute kõrvalt suurema koormusega töötama, õpiaeg pikeneb ja kvaliteet langeb • Suurendab õiglust • pigem karistus kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele • Suurendab inimese vastutust omandatava hariduse ees • puuduvad selged tõestused selle väite kinnitamiseks

6. Miks on kõrgharidusele õiglane ligipääs oluline? • Võti sotsiaalses mobiilsuses • Õiglane ja avatud haridussüsteem on üks kõige tõhusamaid vahendeid võrdväärsete võimaluste loomiseks ühiskonnas • Inimese võimalused eneseteostus • Inimressursi maksimaalne kasutamine ja liikumine teadmistepõhisesse ühiskonda

7. Riikide kulutused kõrgharidusele osakaaluna SKT-st 2006.a., valitud riigid, %

8. Kuidas hinnata õiglast ligipääsu? Üliõpilaskonna ja rahvastiku võrdlus: OLULINE: kõrgharidus ei pea olema kättesaadav kõigile, vaid ligipääs peab olema tagatud neile, kes on vaimselt piisavalt võimekad ja motiveeritud õppima.

9. „Võrdväärsust edendavad sellised kõrgharidus-süsteemid, mis tagavad, et kõrgharidusele ligipääs, selles osalemine ja tulemused põhinevad ainult inimese enda individuaalsel võimekusel ja motivatsioonil. Tagatakse, et kõrghariduse omandamine ei sõltu isiklikest ega sotsiaalsetest asjaoludest nagu sotsiaalmajanduslik taust, sugu, rahvuskuuluvus, sisserändaja staatus, elukoht, vanus või puue.” (Paulo Santiago, OECD)

10. Bologna protsess • “We share the societal aspiration that the student body entering, participating in and completing higher education at all levels should reflect the diversity of our populations.”

11. Meetmed teistes riikides: • Austraalia, Belgia, Horvaatia, Uus-Meremaa ning Suurbritannia eraldavad kõrgharidusasutustele lisaraha madala sotsiaalmajandusliku staatusega tudengite tarvis • Iirimaa – strateegia sotsiaalse tõrjutusega tegelemiseks • Poola, Tšehhi, Jaapan, Hiina, Austraalia, Šotimaa jt) abiraha ja stipendiume kõrghariduses ebaproportsionaalselt vähem esindatud gruppidest üliõpilastele

12. Eesti probleemid • kõrgharidus riiklikult alarahastatud ( • 5% üliõpilaskonnast madala sotsiaalmajandusliku staatusega peredest (19,5% Eesti elanikkonnast suhtelises vaesuses) • Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kahaneb madala sotsiaalmajadusliku staatusega 25-44 aastaste kõrgharidusõpingute lõpetajate osakaal • saavutuspõhine toetussüsteemvõimendab sotsiaalmajanduslikke ning regionaalseiderinevusi • saavutuspõhise õppetoetustesüsteemigaeristub Eesti (sarnaselt Sloveeniale)selgelt teistest Euroopa riikidest • kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega tudengitel on eelised riigieelarvelistele kohtadele pääsemisel • vene rahvusest üliõpilaste alaesindatus võrreldes nende osakaaluga rahvastikust • kõrgkoolide segregeerumine: avalikõiguslikud vs rakenduskoolid

13. 16-18 aastaste elanike arv Eestis 2003 – 2016

14. Kõrghariduskulud SKT-s . (OECD). Järeldus: Eesti on kitsi Ühe üliõpilase jaoks tehtavad kulutused arvestusega osana SKT/per capita: Eesti 24,6%, OECD keskmine- 42,6%. Eesti on ligi 2 x kitsim, 26. kohal 26-st. Hariduskulud kolmandale tasemele kogu hariduskuludest: E. 19,5%, OECD: 24,1% (20/23-st) .

15. Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)

16. Eesti KH kulutuste dünaamika Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuri Majanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.

17. Baasmaksumused läbi aja. 2010%? [1] 2009.a baasmaksumusi kahandatud võrreldes 2008.a-ga ca 7 %-i [2] Doktoriõppe rahastamisel kasutatakse alates 2009.a mudelit, milles 76 800 krooni on ette nähtud ülikooli kulutuste katteks ning 72 000 krooni (igakuiselt 6 000 krooni) doktoranditoetuseks. Doktoriõppe baasmaksumusele lisandub doktoritöö kaitsmisel täiendavalt doktoriõppe tulemusrahastamine 192 000 krooni. Varasemal aastatel oli kasutusel mudel, mis nägi ette kahel esimesel aastal 150 000 krooni ning lõpetamisel tulemusrahastamist 200 000 krooni.

18. Tudengite töömuster • Eesti üliõpilaste töömustrid on Euroopasunikaalsed ning tõstatavad küsimuse võrdväärsetekõrgharidusvõimaluste soodustamisest,kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavusest jaressursside tõhusast kasutamisest. • 66% kõikidest tudengitest töötab (Euroopa kõrgeim näitaja) • 51% täisajaga õppivatest tudengitest töötab ka täisajaga ehk osa Eesti tudengkonnaston formaalselt täiskohaga, kuid de facto osakoormusegaüliõpilased • Eesti tudeng kulutab Euroopas kõige vähem aega õppetööga seotud tegevusteks (25 h nädalas)

19. Ettepanekud • Panna paika selge strateegia võrdväärse ligipääsu tagamiseks • Bologna protsess, Leuveni kommunikee: mõõdetavad tulemused ligipääsu tagamiseks • Eelneva haridustaseme võrdsemaks muutmine • Kõrgkooli sisseastumissüsteemi muutmine mitmekesisemaks • Paindlikum õpe kõrgkoolis ja tudengitele erialase töökogemuse suurem võimaldamine • Õppetoetuste süsteemi muutmine