1 / 7

Üldhariduse rahastamismudel 2009

Üldhariduse rahastamismudel 2009. Andrus Jõgi Rahandusministeerium. Rahastamine. Palgavahendite toetuse eraldamisel on arvestatud pedagoogi palga alammäära tõusuga 10480 kroonile (kasv +4%). Investeeringutoetus on vähendatud 51 miljonile kroonile (5x).

makani
Download Presentation

Üldhariduse rahastamismudel 2009

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Üldhariduse rahastamismudel 2009 Andrus Jõgi Rahandusministeerium

  2. Rahastamine Palgavahendite toetuse eraldamisel on arvestatud pedagoogi palga alammäära tõusuga 10480 kroonile (kasv +4%). Investeeringutoetus on vähendatud 51 miljonile kroonile (5x). Hariduskulude reservi suuruseks on 11,5 miljonit krooni. Õpilas- ja noorteürituste korraldamiseks eraldatakse 7% vähem vahendeid kui 2008. aastal.

  3. Juhtimiskulud rahastamine

  4. Õhtu- ja kaugõppe rahastamine Õhtu- ja kaugõppe rahastamine on 2009. aastast õppetundide põhine ning rahastamisel on ära kaotatud erikoefitsient 0,8. Sellega on kaug- ja õhtuõppe tundide maksumus võrdsustatud päevase õppe tundide maksumusega. Lisaks arvestatakse 2009. aastast õhtuõppes ka lisaraha sellistele III kooliastme klassidele, mille õpilaste arv on 10-16. Kaugõppe õpilase kohta arvestatakse 1 õppetund nädalas. Eksternõpet rahastatakse 15 õppetundi aastas õpilase kohta (5 ainet, 3 õppetundi aine kohta). Üksikaineid õhtuses õppes õppivate õpilaste õpet rahastatakse vastavalt kursuste arvule, mis iga õpilane vajab, arvestusega 3 õppetundi kursuse kohta.

  5. HEV õpe rahastamine Tervislikel põhjustel koduõppel oleva õpilaste kohta arvestatakse vahendeid 8 õppetundi nädalas. Sõltuvushäiretega õpilaste õpet rahastatakse samadel alustel haiglaõppega. Eriõppekavast tulenevaid lisatunde arvestatakse täies mahus nende õpilaste eest, kes õpivad klassis, kus õpe toimub mitme erineva õppekava alusel (LÕK +2h ja TÕK +4h). Klassides, milles õppimise eelduseks on konkreetse õppekava (LÕK, TÕK) rakendamine (lihtsustatud õppega õpilaste klass, toimetulekuklass, hooldusklass) arvestatakse õppekavapõhiseid lisatunde 50% mahus. Liitpuuetega, raske ja sügava vaimupuudega laste hooldusklassis ja toimetuleku õppel olevate laste klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks on arvestatud 6 õpilast klassis.

  6. Õpe kinnipidamisasutuses Vanglas toimuvat eksternõpet ja üksikainete õpilaste õpet rahastatakse võrdselt tavakoolis toimuva õppega. Kaugõppe ja õhtuõppe puhul arvestatakse, et klassi (rühma) kulud saaksid kaetud 10 õpilasega. Juhtimiskulud arvestatakse vangla õpilaste eest eraldi muust koolist, mille juurde vastava vangla õpilased on arvatud.

  7. Muud muudatused 8%-list lõtku arvestatakse lisaks pea- ja lisaraha põhisele rahastamisele ka tunnipõhisel rahastamisel. Klasside arvu leidmisel I-II kooliastme tavaklassides võetakse aluseks klassiastmeti õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatis (see on aluseks klassijuhataja lisatasu ning investeeringutoetuste eraldamisel).

More Related