Inglise naiskirjanikke 19. sajandil

1. Inglise naiskirjanikke 19. sajandil TPL 2011

2. Jane Austen(1775 – 1817) • Jane Austen elas Prantsuse revolutsiooni ajal. • Ta pole kunagi olnud unustatud kirjanik, kuid viimastel aastakümnetel on ta eriti moodi läinud.

3. Jane Austen • 18. saj lõpu ja 19. saj alguse tähtsad ajaloosündmused on tema loomingus tähelepanuta jäänud, kuid ta astus teadlikult revolutsioonijärgsete sündmustega opositsiooni, oli opositsioonis ka uue esteetilise voolu – romantismiga. Romantikuid kütkestas ülespiitsutatud tunne, dramaatilisus, erakordsed sündmused ja inimesed. • Jane Austen oli ühelt poolt ajast maha jäänud – jälgis ikka veel valgustusajastu kirjanduskäsitlusi –, teiselt poolt oma ajast tükk maad ees nii tehnilises kui sisulises mõttes. Ta esindas nn puhast romaani, kus peatähelepanu keskendub inimestele ja nende omavahelistele suhetele, kus inimese argikogemus omab kirjanduslikku väärtust, kus tuntakse huvi, mismoodi tuleb konkreetne indiviid toime mitmesuguste sotsiaalsete, perekondlike ning traditsioonist johtuvate painetega. • Fantaasiamängud, elust suuremad karakterid, mida kultiveeris romantism, puuduvad tema teostes. Austenit võib pidada nii olustikulise kui psühholoogilise romaani eelkäijaks.

4. Jane Austen • Jane Austen kirjutab ainult sellest, mida ta tundis ja teadis – 18. ja 19. saj vahetuse inglise maakodanluse eluolust, moraalikäsitlustest, käibetõdedest, õnnetaotlustest. Armastab – ei armasta on tema teoste põhiprobleeme. Tema vaateväli on väga kitsas, aine võib-olla isegi triviaalne, kuid tal on erakordne võime panna ammukadunud maailm lugeja jaoks uuesti elama. Vaateväli on kitsas, aga pilk, millega seda uuritakse, läbitungiv ja intensiivne. Tema põhjalikkuseni ei olnud jõudnud ükski romaanikirjanik enne teda, ja jõudsid vähesed peale teda. 1810

5. Jane Austen • Teda teeb suureks tema ainetundmine ja filigraansus, vaimukus, karakterite elulisus, jõulisus ja mitmekesisus, tema romaanide realism, olustiku ehtsus. • Jane Austenist alates on olnud dialoog romaanielement, mille abil on võimalik tegevust edasi arendada ja tegelaste sisemaailma avada.

6. Jane Austeni teosed • "Mõistus ja tunded" ("Senseand Sensibility"; 1811) • "Uhkus ja eelarvamus" ("Prideand Predjudice"; 1813, eesti keeles 1985, 2000) • "Mansfield Park" (1814, eesti keeles 2004) • "Emma" (1815, eesti keeles 2000) • "Leedi Susan" ("Lady Susan"; eesti keeles 2002) • "Armastus ja sõprus" ("Love and Friendship"; eesti keeles 2003) • "Kolm õde" ("TheThreeSisters"; eesti keeles 2003) • "Watsonid" ("TheWatsons"; eesti keeles 2003) • "Veenmine" ("Persuasion"; 1818, eesti keeles 1997) • "Northangeri klooster" ("NorthangerAbbey"; 1818, eesti keeles 2002) • "Catharine" ("Catharine") • "Ilus Cassandra" ("BeautifullCassandra") • "Lesley loss" ("LesleyCastle") • "Inglismaa ajalugu"

7. „Uhkus ja eelarvamus“ • ”Uhkus ja eelarvamus” – pealkirja esimest poolt esindab Mr. Darcy ja teist Elizabeth. Mõlema puhul on tegemist moondunud minapildiga. Pöördepunkt Darcy jaoks on abieluettepaneku tagasilükkamine, Elizabethi “patukahetsus” algab hiljem – Darcy kirja lugemisega. Darcy omandab decorum’i, Elizabeth candour’i, kuid oma olemuselt jäävad nad samaks. Ühe stiilivõttena kasutab Austen võrdlust. Võrreldakse kahte mõisat – leedi CatheriniRosingsit ja DarciPemberley’d. Esimeses tunneb peategelane end ülimalt ebamugavalt, teine on harmoonia kehastus. Võrreldakse ka sündmusi, nt abieluettepanekuid (Mr. Collins jt).

8. Õed BRONTË’d Dickensi ja Thackeray kaasaegsed kirjanikud olid ka õed Brontë’d, kelle loomingus segunesid romantilised ja realistlikud jooned. • Charlotte – „Jane Eyre” (1847, e.k 1959, 1981) • Emily – „Vihurimäe” (Wuthering Heights (e.k 1974, 2006) • Anne – „Agnes Gray” (e.k 1998) Õed Brontë’d: Anne, Emily, and Charlotte (u1834), pildi autor BranwellBrontë, pere ainus vend, oli inglise maalikunstnik ja luuletaja

9. CHARLOTTE BRONTË (1816 – 1855) • Suurde maailmakirjandusse on läinud vanema õe Charlotte’i „tuhkatriinulugu” „Jane Eyre” (1847). See on inglise viktoriaanliku romaani klassika. Romaani nimitegelane on orb, kes teenib leiba guvernandina. „Jane Eyre” ilmus 1847. a Currer Belli nime all.

10. CHARLOTTE BRONTË Foto aastast 1854 Postuumne, idealiseeritud portree aastast 1874

11. Jane Eyre veedab masendava lapsepõlve Reedide perekonnas, seejärel vaestekoolis Lowoodis. Pärast kooli lõpetamist teenib Jane guvernandina mrRochesteri juures. Peategelane ilmutab kõlbelist jõudu ja leiab teose lõpuks õnne. Viktoriaanlikele romaanidele iseloomulik tunnete teatraalne kujutamine on omane ka Charlotte Brontëromaanile. CharlotteBrontë „Jane Eyre” Charlotte Brontë

12. CharlotteBrontë „Jane Eyre”

13. CharlotteBrontë „Jane Eyre” BBC 2006, 4-osaline teleseriaal 1996, rež Franco Zeffirelli

14. 1944 http://www.youtube.com/watch?v=AS6qyMNqa_w Charlotte Brontë „Jane Eyre” 1983 Romaani on väga palju ekraniseeritud, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Eyre

15. EMILY BRONTË (1818–1848) • Ainuke romaan „Vihurimäe”,esile tõuseb naise isiksuse probleem, see on jõuliste sümbolitega meistriteos, kus inimkirgede draama omandab müütilise mõõtme. • Ta alustas ka teise romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. • Tema pseudonüüm oli Ellis Bell.

16. Emily Brontë„Vihurimäe” / Wuthering Heights Yorkshire

17. Kirglik ja saatuslik armastuslugu, mille peategelasteks on deemonlik Heathcliff ning kaunis Catherine Earnshaw, mõjutab kahe mõisnikupere saatust läbi mitme põlvkonna. Emily Brontë „Vihurimäe” http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihurimae_evelin.html 1992, vt http://www.youtube.com/watch?v=4clztbOrFps

18. „Vihurimäe“ Vanemuises Esietendus 27. juunil 2008 Tartumaal Alatskivi lossi pargis, lavastaja Roman Baskin

19. Heatcliff: „Nüüd sa näitad mulle, kui julm sa oled olnud – julm ja valelik. Miks sa põlgad mind? Miks sa reetsid oma südame, Cathy? Mul ei ole ühtki lohutavat sõna. Sa oled selle ära teeninud. Sa oled ennast tapnud. Jah, sa võid mind suudelda ja nutta ning minult suudlusi ning pisaraid välja meelitada, kuid nad hävitavad sinu, nad neavad sind. Sa armastasid mind – mis õ i g u s e g a jätsid sa mind maha? Mis õigusega – vasta mulle – selle armetu mööduva tunde pärast, mis sul oli Lintoni vastu? Sest ei õnnetus ega alandus, ei surm ega mitte miski, mis on jumala või kuradi võimuses, poleks meid lahutanud ja s i n a tegid seda omaenda tahtel. Mina pole purustanud su südant – s i n a oled selle purustanud ja koos sellega purustasid sa ka minu südame. Mul on seda halvem, et ma olen tugev. Kas ma tahan elada? Mis elu see on kui s i n a …oh jumal! Kas s i n a tahaksid elada, kui su hing on hauas?” Heatcliffi osas Marko Matvere