Ülevaade Euroopa Liidu maaelu arengu määruse aruteludest EL tasandil

1. Ülevaade Euroopa Liidu maaelu arengu määruse aruteludest EL tasandil MAK 2014-2020 juhtkomisjon 21.12.2011 Toomas Kevvai

2. Läbirääkimised EL tasandil

3. Ettevalmistuste ajakava EL tasandil EL õigusaktid 2012 lõpp Ühine strateegiline raamistik 3 kuud Partnerlus- leping ja maaelu programm 3 kuud Läbirääkimised ja heakskiit EK poolt 6 kuud Rakendamine 2014 algus

4. Arutelud PKN-s • Oktoober – üldine reformipaketi tutvustus ja arutelu • Detsember – arutelu eesistuja poolt etteantud küsimuste põhjal - Mida arvavad liikmesriigid ÜPP teise samba tegevuste kasutamise kohta uute väljakutsetega toime tulemiseks? - Kas maaelu arengu poliitikas esitletud instrumendid on hästi defineeritud või peavad liikmesriigid vajalikuks täpsemaid selgitusi?

5. Arutelud PKN-s (oktoober) • Lihtsustamine • I ja II samba ühtne käsitlemine • Ühine strateegiline planeerimine • Noorte ja väiketootjate olulisus • T&A ja innovatsioon • Uus LFA alade määratlus

6. Arutelud PKN-s (detsember) • Liikmesriikide vaheline rahajaotus – objektiivsed kriteeriumid vs eelnevate perioodide tootlus • Vastuseis tulemusreservile (5% programmi vahenditest) • Uus LFA alade määratlemine • Innovatsioon ja konkurentsivõime olulised prioriteedid • Keskkonnatoetuste ja I samba rohestamise seosed • Riskijuhtimine teatud liikmesriikidele oluline • EL kaasfinantseeringu suurendamine • Lihtsustamine

7. Arutelud töögrupi tasandil • Põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu töögrupp • Eelnõu tehniline lugemine • 5 istungit, 7 päeva • Liikmesriikidelt u 800 kirjalikku küsimust/seisukohta (sh 88 Eestilt) • Teemad – eesmärgid ja strateegia, programmitöö, meetmed, põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP, rahastamine, juhtimine, kontroll ja avalikustamine, seire ja hindamine, konkurentsieeskirjad, Komisjoni volitused, üleminek

8. Eesmärgid ja programmitöö • Lihtsustamine • Liikmesriikide vaheline rahajaotus (kriteeriumid ja summad) – rohkem infot ja andmeid vaja • Ühine strateegiline planeerimine üldiselt positiivne, samas vastuseis tulemusreservile • Ajaraamistik liikmesriikide jaoks problemaatiline • Ühtlustamine ÜPP ja CSF määrustega vajalik • Maaelu programmide struktuuri tuleks lihtsustada

9. Meetmed • Teadmussiirde ja nõuande puhul küsimus, miks toetus tuleb maksta teenuse osutajale (tuleneb WTO reeglitest) • Põllumajandusinvesteeringute puhul vastuseis toetuse saajate piiramisele teatud suurusega ettevõtjatega • Noortaluniku ja väiketaluniku toetuse lävendi kehtestamise, noortaluniku maksimaalse toetussumma piirkonna sotsiaalmajandusliku olukorraga sidumise küsimärgistamine • Tootjarühmade toetuse puhul olemasolevate ja ühinevate tootjarühmade toetamise jätkamise soov

10. Meetmed (2) • Põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja mahetoetuse osas mõned liikmesriigid on huvitatud lühematest kui 5-aastastest kohustustest ning palju küsimusi tekitas toetuse ja selle baseline’i seos rohestamisega • Uus looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade (endine LFA) määratlemine – piirangute lävend 66% vs 50% UAA-st, vastuseis uuele määratlusele • Riskijuhtimismeetmete II sambasse viimise põhjendatuse ning programmeeritavuse küsimärgistamine • Koostöö meetme sihtgrupi täpsustamine • Leader – seosed muude fondidega, erinevate asutuste rollid • Maapiirkonna defineerimine – liikmesriigi pädevuses

11. EIP ja võrgustikud • EIP toimimismehhanism ja selle lisandväärtus – tuleb eraldi teatis • Erinevate võrgustike (maaeluvõrgustik, EIP võrgustik, hindamisvõrgustik) staatus ja roll – LR tasandil maaeluvõrgustik, ülejäänud EL tasandil • Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna toimimine ja rahastamine – eelarve kuni 30 miljon eurot perioodi kohta (EK TA), maksimum on 100 000 eurot auhinna kohta, igal aastal antakse 50 projektile,projektide eelvalik tehakse riiklike maaeluvõrgustike poolt

12. Rahastamine, juhtimissüsteemid, seire ja hindamine • Liikmesriikide vaheline rahajaotus – rohkem infot protsessi ja kriteeriumide kohta • EL kaasrahastamise määr, soovitakse üleminekupiirkondadele (SKP 75-90% EL keskmisest) erisuse tegemist, hetkel ainult vähemarenenud piirkondadele (SKP alla 75% EL keskmisest) erisus ette nähtud • Kõrgema kaasrahastamise määraga meetmete (teadmussiire ja teabemeetmed, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, tootjarühmade loomine, koostöö, Leader) valiku küsimärgistamine • Seire- ja hindamisraamistiku lihtsustamine oluline, ajaraamistik ning tähtajad liikmesriikide jaoks problemaatilised

13. Konkurentsieeskirjad, Komisjoni volitused, üleminek • Riigiabi skeemide heakskiitmisprotseduuri lihtsustamise vajadus, heakskiit peaks olema võimalik läbi maaelu programmide heakskiidu – EK: aluslepingud ei võimalda • Delegeeritud vs rakendusaktid • Üleminekureeglite olulisus uuele perioodile ülemineku tagamiseks

14. Muud tegevused ja tasandid • Põllumajandusministril eraldi kohtumised kõigi EL liikmesriikide põllumajandusministritega - kohtumised toimunud Iirimaa, Läti ja Soomega • 3+3 enne igat PKN-i • Stockholm grupp, nn liberaalid • Balti-PL-FI maaelu kohtumised

15. Eesti seisukohad • Eesti ametlikud seisukohad on kinnitanud Vabariigi Valitsus - 18. november 2010 üldised seisukohad ÜPP tuleviku kohta - 13. jaanuar 2011 seisukohad ÜPP teatise kohta - 4. november 2011 seisukohad ÜPP reformipaketi eelnõude kohta • Seisukohad on koostatud Põllumajandusministeeriumis, konsulteerides eelnevalt sotsiaalpartneritega - PMAN (3) - ÜPP tuleviku teemalised seminarid/konverentsid (8)

16. Eesti seisukohad (2) • ÜPP I (otsetoetused) ja II (maaelu meetmed) samba vahekord peaks Euroopa Liidus tervikuna muutuma II samba kasuks. Kuna põllumajandustootmise suureks väljakutseks on konkurentsivõimelise põllumajandussektori kaudu ja bioloogilist mitmekesisust tagades jõuda jätkusuutliku toiduga varustatuseni, tuleb senisest enam rõhku panna struktuursele arengule, uutele väljakutsetele, innovatsioonile ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule ning vähem sissetulekutoetustele • Eesti leiab, et maaelu vahendid ÜPP eelarves peaksid nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriigiti järgmisel eelarveperioodil jääma samale tasemele või suurenema. Otsetoetuste võrdsustamine ei saa toimuda maaelu vahendite arvelt, kuna selline näiline vahendite ümbertõstmine seab ohtu arenguks ajalike investeeringute ja struktuursete muutuste rahastamise

17. Eesti seisukohad (3) • Eesti leiab, et teatud paindlikkus ÜPP sammaste vahel vahendeid ümber suunata on tervitatav • Eesti soovib, et ÜPP maaelu vahendite liikmesriikidevahelisel jagamisel arvestatakse poliitika sisu ja võetakse muu hulgas arvesse madalat rahvastikutihedust, kuna hajaasustusega piirkondades on teenuste ja infrastruktuuri pakkumine tunduvalt kallim kui tiheasustusega piirkondades. Lisaks peaks poliitika sisu ja avalike hüvede kontseptsiooni kooskõlla viimiseks arvestama vahendite jagamisel ka ekstensiivse põllumajanduse osatähtsuse ning kõrge loodusväärtusega alade ulatusega • Eesti tervitab maaelu poliitikas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade uut määratlust, mis põhineb objektiivsetel looduslikel kriteeriumidel. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kriteeriumi kasutamisel rahajaotuses tuleb toetuda Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühistele ja võrreldavatele näitajatele. Liikmesriikidevahel maaelu vahendite jagamisel tuleb lähtuda uuest, mitte olemasolevast alade määratlusest

18. Eesti seisukohad (4) • Eesti toetab maaelu poliitikas välja toodud programmitöö põhimõtteid ning liikmesriikidele suurema vabaduse andmist oma maaelu arengukava koostamisel. Meetmete ulatus on meie hinnangul piisav maaelu arengu poliitika väljakutsetega tegelemiseks. Toetame suunda meetmeid integreerida ning komplekssematele • lahendustele suunata • Eesti leiab, et ühine strateegiline raamistik ja partnerlusleping Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks on erinevate poliitikavaldkondade sünergia ja selgema mõju saavutamise seisukohast positiivne strateegiline samm • Eesti soovib, et ÜPP lihtsustamine oleks reformipaketis läbiv põhimõte

19. Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest: indikatiivne ajakava • 12. oktoober – ÜPP 2013+ õigusaktide esitamine EK poolt • 20.-21. oktoober – ÜPP 2013+ õigusaktide tutvustamine Põllumajanduse ja Kalanduse Nõukogus • Novembri algus – algavad diskussioonid Põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu töögrupis • 4. november – Eesti seisukohad ÜPP 2013+ õigusaktide paketi kohta VV-s • Oktoober 2011 – diskussioonid MAK 2014-2020 olukorrakirjelduse osas • Detsember 2011 – diskussioonid MAK 2014-2020 eesmärkide teemal • 2012 algus – diskussioonid MAK 2014-2020 SWOT teemal • 2012 – diskussioonid MAK meetmete teemal, sisend partnerluslepingusse • 2012 lõpp – MAK 2014-2020 heakskiit VV poolt • 2013 – läbirääkimised Komisjoniga, siseriiklike õigusaktide väljatöötamine

20. Tänan tähelepanu eest!