Euroopa Loodusvööndid

1. Euroopa Loodusvööndid

2. Loodusvööndidmaailmakaardil

3. Külmakõrbed

4. Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. • Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. • Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad.

5. Loomadest elavad hülged, kotikud, jääkarud ja suviti on palju veelinde. • Rahvastikutihedus väike. • Mullastik puudub.

6. Tundrajametsatundra

7. Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. • Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. • Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. • Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. • Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. • Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus.

8. Pingo – lohkudesse kogunenud vesi jäätub talvel. Kui põhjavesi üles poole liigub moodustuvad suured kühmud.

9. Pinnas tundras • Igikelts – sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. • Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. • Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne.

10. Taimestik • Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). • Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk).

11. Tundra loomad • Tundras elavad põhiliselt lemmingud, valgejänesed, polaarrebased ja põhjapõdrad. • Lõunapoolsetel aladel leidub ka pruunkaru.

12. Metsatundra • Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid – seda ala nim metsatundraks.

13. Parasvöötme okasmetsad • Tumetaiga – esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub.

14. Loomastik • Elavad metsaloomad - ilves, nugis, hunt, kits, rebane.

16. Leetunud mullad • Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont.

17. Lehtmetsad • Kasvavad laialehelised heitlehelised puud • Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan.

19. Pruunmullad • Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust.

20. Rohtlad • Mandrite sisealadel: Aasias – stepp, Ungaris – pusta. • Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. • Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. • Loomastik liigirikas, palju närilisi. • Levinud vee- ja tuuleerosioon.

21. Taimestik • Enamus maast üles haritud • Kõrrelised • Efemeerid • Üksikud puud

22. Mustmuld • Rohtlates asuvad maailma kõige viljakamad mullad.

23. Loomastik • Tüüpilised on väiksed närilised, kes toituvad kõrreliste seemnetest ja peituvad urgudesse. • Palju on roomajaid.

24. Vahemereline põõsastik ja mets • Ülekaalus igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud • Metsad hävinud karjakasvatuse ja põlengute tõttu

25. Salvei Oleander

26. Küpress Piinia

27. Pistaatsia

28. oliivipuu

29. Kaljukits • Mägilammas ehk muflon

30. Poolkõrbed

31. Asuvad Euroopa kaguosas. • Kliima kuiv, sajab vähe ja harva. • Taimestik ja loomastik kohastunud eluks kuumas kliimas. • Rändkarjakasvatus.