1 / 30

Rannikud ja rannaprotsessid

Rannikud ja rannaprotsessid. Koostaja: Ülle Liiber. Ü. Liiberi foto. Inimesed rannikualadel. Maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel .

adli
Download Presentation

Rannikud ja rannaprotsessid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rannikud ja rannaprotsessid Koostaja: Ülle Liiber Ü. Liiberi foto

  2. Inimesed rannikualadel • Maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel. • Inimesed muudavad rannikualasid ja loovad seal endi jaoks sobiva elukeskkonna. Sageli ei arvestata seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. • Rannikupiirkondade intensiivne kasutamine võib viia ohtlike tagajärgedeni. Rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. V. Kanguri foto

  3. 1. Tuua näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Slaidid 4-7

  4. Rannikualade üleujutused • Eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15 cm. • Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18 cm. • Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. 2004. aastal tsunami purustatud asula Sumatra saare rannikul http://en.wikipedia.org/wiki/File:US_Navy_050102-N-9593M-040_A_village_near_the_coast_of_Sumatra_lays_in_ruin_after_the_Tsunami_that_struck_South_East_Asia.jpg

  5. Rannikualade üleujutamine Bangladeshis Väga tihedalt asustatud piirkond Praegune olukord. Kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 17 tuh km2. Ohus oleks 15 mln inimest. Kui veetase tõuseks 1,5 m, jääks vee alla 22 tuh km2. Ohus oleks 18 mln inimest. Joonis Philippe Rekacewicz http://www.grida.no/publications/vg/water2/page/3291.aspx

  6. Niiluse deltaala • Niiluse delta on väga tiheda asustusega, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. • See on juba ammustest aegadest väga intensiivse põllumajandusega piirkond. • Vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljeluseks. • Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. • Ligi 50 km laiune maariba Niiluse ääres on alla 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10 m laiuse rannavallide vööga. • Rannikul on tõsiseks probleemiks liiva erosioon, mis on kiirenenud peale Aswāni paisu ehitamist. http://maps.grida.no/go/graphic/nile_delta_potential_impact_of_sea_level_rise

  7. Niiluse deltaala Kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m, jääks vee alla 1800 km2. Ohus oleks 3,6 mln inimest. Kui veetase tõuseks 1 m, jääks vee alla 4500 km2. Ohus oleks 6,1 mln inimest. • Tõusev meretase võib purustada kaitsva • rannavallide vöö. • Kolmandik Egiptuse kalapüügist tuleb • laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks • seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. • Häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. • Mitmed linnad (Aleksandria, Port Said jt) jääksid vee alla. • Puhketurism saaks hävitava löögi. • Põhjavesi muutuks soolaseks. http://maps.grida.no/go/graphic/nile_delta_potential_impact_of_sea_level_rise

  8. 2.Mere kuhjav ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel

  9. Tuletame meelde rannikuga seotud mõisted Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) RANNIK RANNAK – veealune rannanõlv RAND – osa rannikust kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase luited madal veetase (paguvesi) rannavall R A N N A N Õ L V leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala

  10. Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus.

  11. Lulworth’i abajas • Sellise huvitava kujuga lahe tekkimises on olulist rolli mänginud ranniku geoloogiline ehitus. • Vanemad ja tugevamad lubjakivid paiknevad rannajoone lähedal ja nende taga sisemaa pool asuvad pehmemad lubjakivid. • Kulus palju aega, enne kui voolava jõevee ja lainete tulemusena suudmeala laienes sedavõrd, et lained said mõjutama hakata ka pehmemaid lubjakivi kihte tugevate taga. tugevamad lubjakivid pudedamad lubjakivid http://gallery.nen.gov.uk/asset58442_106-.html

  12. Lained mõjutavad rannikuid • Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Pakri panga varing 2007. aastal Foto: Küllike Rooväli http://maaelu.postimees.ee/130308/esileht/siseuudised/tallinn/317177_foto.php

  13. Kuidas liiguvad merelained?  VAATAME animatsioone, et asi selgeks saaks! http://earthguide.ucsd.edu/earthguide/diagrams/waves/swf/wave_wind.html http://sunshine.chpc.utah.edu/labs/waves/wave_basics/waves.htm See on füüsika! http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm#madal Ü. Liiberi foto

  14. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. järskrannik laugrannik kõrge veetase keskmine veetase madal veetase Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Kujunevad rannajoonega paralleelsed rannavallid, maasääred jm pinnavormid

  15. A. Tsunamilaine A. Satelliidifoto Banda Acehist enne tsunamit. B. Banda Aceh peale 2004. aasta Sumatra maavärina tagajärjel tekkinud tsunamit. See piirkond sai Indoneesias kõige rängemalt kannatada. B. VAATA! 2011.a. Jaapani maavärina tagajärjel tekkinud tsunami purustused. http://www.youtube.com/watch?v=iTRvvOz-qYI&feature=player_detailpage http://www.gearbits.com/archives/2005/01/satellite_photo.html

  16. Kulutuspinnavormid rannikutel 1.Murrutuskulbas Islandi lõunarannikul. Murrutuskulbas kujuneb, kui lained kulutavad rannaastangut. Ü.Liiberi foto 2.Võlvkaar Inglismaal (Durdle Door),mis on kujunenud lubjakivisse lainete kulutava tegevuse tulemusena. VAATA! Kuidas selline võlvkaar on tekkinud. http://www.youtube.com/watch?v=dX6dUUz6PqY&feature=player_detailpage http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/28/Durdle_Door_Dorsit_England.jpg

  17. Kulutuspinnavormid rannikutel 3.JäänukkaljuBig Flowerpot Kanadas Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias VAATA VIDEOT! http://www.youtube.com/watch?v=iCe4diTfzRk http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flowerpot_Island_Big_Flowerpot.JPG http://en.wikipedia.org/wiki/File:CrashedApostle2005.jpg

  18. Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali. • Materjali liikumise suund sõltub sellest, mis nurga all lained randa jõuavad. • VAATA! Kuidas setted piki rannikut liiguvad? http://www.youtube.com/watch?v=U9EhVa4MmEs&feature=player_detailpage http://www.youtube.com/watch?v=rCpZYlPqn6E&feature=player_detailpage • Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud maasääred (või barrid). Maasäär tekib, kui laine jõuab randa teatud nurga all- siis hakkavad setted liikuma rannaga paralleelselt (setete pikiränne). Kohas , kus rannajoon muudab järsult suunda, tekibki seetõttu maasäär. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. maasäär laguun Kura maasäär Läänemere (Leedu-Venemaa) rannikul Ekraanikoopia Google Earth’ist

  19. Kuhjepinnavormidrannikutel Rannavall Kassaril Ligi 9 km pikkune Dungenessi maasäär USA idarannikul VAATA! Kuidas maasäär tekib ja areneb. http://www.youtube.com/watch?v=N_LBeJPWqFM&feature=player_detailpage S. Sepp http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Klibuvall_Kassari.jpg http://www.thefullwiki.org/Dungeness_Spit

  20. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. http://www.viewscenes.co.uk/image_pages/Dorset_Coast/2194DurdleDoorCoastPath.html

  21. Missugused eelpoolnimetatud pinnavormid (rannaprotsessid) tekivad laug-, missugused järsakrannikutel?

  22. Järgmised slaidid teadmiseks, ei pea õppima.

  23. Päike Kuu ja Päikese külgetõmbejõud tõus mõõn Maa mõõn tõus Tõus ja mõõn • Paljudes kohtades mõjutab rannikuid kaks korda ööpäevas esinev tõus ja mõõn. Tõus ja mõõn Norra rannikul Ü. Liiberi fotod

  24. Paljude tegurite koostoimel on kujunenud eri tüüpi rannikud. Vaatame neist vaid mõningaid. Ü. Liiberi foto

  25. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudeskulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). fjordid Ü. Liiberi foto

  26. Skäärrannik • Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. • Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. http://wapedia.mobi/et/Pilt:Sch%C3%A4renTurku.jpg

  27. Laidrannik • Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesedmadalad saarekesed e laiud. • Sellist rannikutüüpi esineb Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Šotimaa, Iirimaa rannikul ja mujal. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Hiiumaa_laiud_kaardil.png

  28. Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. V.Kanguri foto, ekraanikoopia Google Earth’ist

  29. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed. • Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud. • Lahed võivad olla kuni mitukümmend km pikad. • Riasrannikut esineb Hispaanias, Iirimaal. Riasrannik Hispaanias (Galicias). Riasrannik Iirimaa edelarannikul. ekraanikoopia Google Earth’ist

  30. VAATA LISAKS! Tarmo Soomre loengumaterjal rannikuprotsessidest http://wavelab.ioc.ee/courses/CP2010_Lecture1_CoastDefin.pdf • Kus võib sellist pilti näha, et lained liiguvad üksteisele vastu? Ü. Liiberi foto

More Related