Kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last?

1. Kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last? Ruth Soonets pediaater TLÜ lektor Tartu Laste Tugikeskuse konsultant ruthsoonets@hot.ee

2. Kes on laps? Alla 18aastane isik.

3. Lapse väärkohtlemine Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu lapse eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne väärkohtlemine, psühholoogiline väärkohtlemine, hooletussejätmine.

4. Peresisesed riskifaktorid: Peret iseloomustavad faktorid: psühhiaatriline diagnoos VAP antisotsiaalse, kriminaalse käitumisega vanemad perevägivald (konfliktid peres) Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

5. Peresisesed riskifaktorid: Äge kriis peres: tõsine haigestumine, hospitaliseerimine töötus lahutus vangi sattumine emigreerumine Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

6. Peresisesed riskifaktorid: Elukondlikud probleemid peres: ülerahvastatus füüsilised ohud kodus hügieenireeglid kodutus Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

7. Sotsiaalsed riskifaktorid negatiivne mõju sõpradelt naabruskonnast: kriminaalsus,alkohol, narkootikumid, prostitutsioon puudulikud teenistused: haridus, huviringid tervis sotsiaalsfäär Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

8. Epidemioloogiline uuring laste väärkohtlemisest 2000 N = 874 õpilast, vanuses 14-16, üle Eesti Emotsionaalne vk79% Füüsiline vk 37 % Seksuaalne vk3,2% Hooletussejätmine36% (Kadri & Indrek Soo, 2000)

9. Lapse põhivajadused Õhk Vesi Toit Uni Füüsiline kaitstus Peavari

10. Emotsionaalsed vajadused Armastuse vajadus – hellitamine sõnades, tegudes, huvitatus Vajadus tunda end soovituna – ära pahanda, ära ignoreeri! Vajadus saada positiivset kogemust – toeta uudishimu, usu, kiida! Kaitstuse vajadus – tunnustamine, aita leida sõpru! Juhendamise, õpetamise vajadus – “kuidas asjad käivad”

11. Emotsionaalsed vajadused Vajadus vabaduse järele, et õppida Iseseisvat tegutsemist Vastutustundlikkust (ülehoolitsetud) Teiste soovidega arvestama Mõistma piiranguid Vajadus lugupidamise järele Et ei tunneks, et on vähem väärt kui täiskasvanu Vajadus olla seotud täiskasvanuga Hirm saada maha jäetud, hüljatud (lastesõime minek) Vajadus optimismi, huumori järele

12. Psühholoogiline väärkohtlemine Alandamine – häbistamine, karistusega ähvardamine, teiste ees alandamine Terroriseerimine – eluohtlikud teod, lapse hirmutamine, ebarealistlikud nõuded karistuse hirmuga, lemmikloomale haiget tegemine Ekspluateerimine, korrumpeerimine – ebakohaste maneeride õpetamine, nt kerjamine; antisotsiaalse käitumise nõudmine (varastamine)

13. Psühholoogiline väärkohtlemine Emotsioonide puudumine - ei reageeri lapse tunnetele, ei väljenda rõõmu, hoolt, armastust Tõrjumine – väldib last või lükkab eemale Perevägivalla tunnistajaks olemine Isoleerimine – liikumise ja vabaduse piiramine Hooldamatus – usaldusväärse hoolduse puudumine, vastukäivad käsud, keelud Vaimsete, meditsiiniliste, hariduslike vajaduste hooletusse jätmine

14. Füüsiline väärkohtlemine on lapse väärkohtlemise liik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitades talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

15. Füüsilised tunnused seletamatult tekkinud hematoomid (erinevates paranemisstaadiumites),vorbid, hammustuse jäljend seletamatud põletused eriti sigariotsa põletused, kinda- sokikujulised põletused seletamatud fraktuurid, marrastused, rebimishaavad Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

16. Käitumuslikud tunnused ennast-kahjustav käitumine erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne väldib füüsilist kontakti kardab minna koju jookseb kodunt ära kõndimine valulik kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

17. Lapse hooletussejätmine on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

18. Hooletussejätmise liigid Füüsiline Emotsionaalne Tervise Hariduslik Järelvalvetus

19. Kuidas hooletussejäetud last ära tunda? Arengus maha jäänud Kaaluiive negatiivne Väsinud, passiivne Endassetõmbunud, ei suhtle Ripub täiskasvanu küljes Üksi kodus Pesemata, riided määrdunud Vaktsineerimata Sageli juhuslikke vigastusi (õnnetused) Hilineb või puudub

20. Füüsilised tunnused hülgamine järelevalvetus pidev näljatunne, halb hügieen, ilmastikule mittevastav riietus, täitanud kõhnunud vaevatud ilme Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

21. Käitumuslikud tunnused pidevalt sõnakuulmatu uinub tundide ajal varastab toitu, küsib süüa võõrastelt on sageli mõtetes "ära" sageli hilineb või puudub koolist ennast-kahjustav käitumine langeb koolist välja Tartu Laste Tugikeskus 7 484 666

22. Väikelapse normaalne seksuaalne areng

23. 0-2aastane • Kujuneb usaldus. • Uurib üksipulgi maailma, puudutab kõiki kehaosi (suuga, kätega) • 2 a. märkab sugude erinevust, suguelundeid, arutleb nende üle; pissi-kaka asjad huvitavad, mäkerdamine pakub huvi, veemängud; • Õpetame: kõikide kehaosade jaoks on head nimed; on võimalik saada rahustavaid puudutusi ja lähedust;     enda puudutamine on lubatud, kuid kõiki kohti ei saa igas olukorras puudutada.

24. 2-3aastane • Kontrollib pissimist, kakamist. Uudishimu T, P erinevuse üle. • Puudutab oma alakeha sageli kätega. • 3-4 aastane Armub isasse, emasse. Lubab nendega abielluda. • Armastab oma keha puudutada, kui otsib lohutust, peletab igavust. • Õpetame: Paljunemist selgita lihtsalt. Keha, seemnevabrikud ja beebi kodu. • On õigus öelda EI! T ja P, naised ja mehed on ühtemoodi head.

25. 4-6aastane • Oma suguelundite puudutamine rahustab. Arstimängud, uurimismängud. • Teiste kehasid uuritakse. Seksuaalsust töötatakse läbi joonistuste, juttude, mängude. • Huvi TK voodiasjade ja beebi sündimise suhtes. • Õpetame:  Õige sõnavara kehaga seonduvale. • Suguelundite erinevused. Sobivuse reeglid: privaatsus, kõike ei näidata kõigile, kõike pole kombeks teha kõigi nähes. • Hinnangukasvatus: igaühe keha on enda oma • Turvalisusekasvatus: kes on need TK, kellele võib kõigest rääkida. Head puudutused.

26. 6-8aastane • T tüdrukutega, P poistega. On üks parim sõber, õpitakse koos usaldust, sõprust • Huvi: Teise käest küsib kuuldud sõnade kohta. Sõprade juurde jäädakse ööseks. • Õpetame: Erinevuste aktsepteerimine. Sõpruse reeglid. On olemas haigeid inimesi, kes soovivad last seksuaalselt puudutada. • Halbadest kogemustest julgusta rääkima. Saladuste hoidmise kohustusi pole.

27. Lapse seksuaalne väärkohtlemine on arenguliselt küpsema isiku, enamasti TK poolt toime pandud sex sisuga füüsiline, emotsionaalne, verbaalne tegevus lapse kui arenguliselt ebaküpse isiku vastu, sooviga rahuldada oma sex vajadusi, ning mis kahjustab lapse füüsilist ja psüühilist arengut

28. Seksuaalne VK on • Sex sisuga mängud lastega • Sex sisuga halvustavate kirjade kirjutamine • Lapsest pornopiltide, fotode tegemine • Lapsele erootiliste piltide, videote näitamine • Lapse lahtiriietamine, piilumine vanni, magamistoas • Suguelundite hellitamine, puudutamine • Oma suguelundite demonstreerimine lapsele • Sõrmega suguühte matkimine, masturbeerimine • Vaginaalne, anaalne või oraalne suguühe lapsega

29. Inglismaal 1987. a. uurimus:kes on ohvrid? Poiste tüdrukute suhe on P: T - 1:4 Kõige sagedamini olid ohvrid 3-5aastased Puudega lastel on suurem oht sattuda seks. VK ohvriks Poistel vähem vigastusi genitaalidel (sinikaid, eesnaha kida vigastusi, põletusi munanditel, peenisel) Poisid tunnistasid harvemini juhtunut Täiskasvanud kahtlustavad poiste ohvriks osutumist harvem TK ei kuula hoolikalt, peavad alla 5aastase juttu fantaasiaks või valetamiseks

30. Milles seisnes seks? VK? Genitaalide puudutamine Penetreerimine sõrme või peenisega Penetreerimine anusesse Oraalne Masturbeerimine Lapse peale ejakuleerimine Porno tegemine

31. Meditsiiniliselt Kas kardab läbivaatust või lamab ükskõikselt, kangestunult Suguelundid, anus ja suu vajavad kontrolli (kas leiad vigastuse, infektsiooni või mõlemad) Vigastuse tunnused: valu pissimisel või kakamisel, kipitus, turse, veritsus Näha on (ema, õpetaja): punetus, sinikad, tursunud veresooned Anuse dilatatsioon (3% P ja 13 % T leitud) Laps kõnnib valulikult Oraalselt: kurgus punetus, kipitus, või normaalkaalu langus või kaalutõus viimasel ajal

32. Käitumuslikult Laps on hirmunud, mures, rahutu Kardab mähkimist (iga TK võib valu teha) Ei taha minna vanni või duši alla (kardab teatud isikuga minna) Allapissimine (kui ka eelnevalt oli kuiv) Nad on lootusetud, vaikivad, sügavais mõtteis Halvad unenäod Lakkamatult masturbeerivad

33. Lapse selgitus, mis juhtus 2aT: Issi lõikas minu peput noaga 3aT: Issi uss hammustas minu peput 3aT: võtab anatoomilise nuku noku suhu, teeb grimasse ja ütleb, et sel on paha maitse Eelkooliealine ei suuda kirjeldada, mis juhtus, sest tal PUUDUB SÕNAVARA ega saa aru, mis toimus Kui lapse käitumine on seksualiseeritud, see ei tähenda, et ta otsib seksuaalkontakt

34. Miks on vaja varakult sekkuda? Väldib eluaegseid tagajärgi Eelkooliealine jääb usalduse ja kaitseta vanemate poolt Väärastunud inimsuhted väljenduvad seksualiseeritud käitumises teiste suhtes (topib kätt TK suguelundite vastu) Last vaevab süütunne (ta ei saa aru toimunust, pole süüdi) Kujuneb agressiivsus, kontrollimatu käitumine Ennastkahjustav käitumine (taob pead, katkub juukseid, näpistab)

35. Eesti Kohtuarstlikus Ekspertiisibüroos 0-18 aasta vanustel lastel läbiviidud 155 günekoloogilist ekspertiisi (keskmine vanus15) 36,1 % vaginaalne suguühe Intsest 13,6 % Laps tundis vägivalla teostajat 35,5%

36. Väärkohtlemise tunnused • Hirm mähkimise ees • Iseäralik nutt • Pea peksmine, küünte närimine • Juuste väljatõmbamine • Potil istumise hirm • Hirm täiskasvanu ees

37. Väärkohtlemise mõju kiindumusvõime kujunemisele • Usaldamatus • Reetmise hirm • Vähene empaatia • Vältiv käitumine

38. 2.-6.a. lapse käitumine, mille korral vajatakse abi • Nõuab eakaaslaselt või täiskasvanult seks.kontakti • Topib esemeid genitaalidesse • Matkib seks.akti • Seksuaalne käitumine, mis häirib teisi • Seks.käitumine pidev, ei allu vanema keeldudele

39. Vajatakse abi… • Lastevahelised seks.mängud, kui vanusevahe üle 4a • Seks.mängude varieerimine iga päev • Seks.käitumine, millele järgneb füüsiline valu • Seks.käitumine, millele lisandub agressiivsus • Sundimine seks.käitumiseks/mänguks • Seks käitumine pidev, laps muutub vihaseks, meeletuks

40. K. Soo (2002) • 62% teismelistest tütarlastest • 51% poistest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist

41. Kes on väärkohtleja? • Mees • 83% poistel • 98% tütarlastel (Finkelhor, 1990) • Naine 5-15% (Svedin 2001) • Ohvrist vanem, võõras, lihtsalt tuttav või sõber (Rosenthal & Tilk 1999, Soo 2002) • 4% juhtudel väärkohtleja ohvri pereliige või sugulane (Soo 2002)

42. KES? • Enamasti mees • 13% naine (põhiliselt poiste väärkohtleja) • 17-23 aastane • 57% tundis väärkohtlejat • 28% VÕÕRAS • 9% peretuttav või sõber

43. Miks laps ei räägi? • Ei usuta • Pole kes kuulaks • Häbi (“Mina üksi olen selline”) • Süütunne • Puuduvad sõnad, et rääkida • Vanemate vihastamine • Lubadused “meie saladused” • Hirm, mis saab edasi

44. Seksuaalse väärkohtlemise ohver, toime • Lühiajaline: depressioon, süü-ärevustunne, alaväärsus, viha, üldine vaenulikkus • Pikaajaline: alkohol, uimastid, ennasthävitav käitumine, usaldamatus, lootusetus tuleviku suhtes, enesehinnangu langus, seks.käitumishäired (frigiidsus, düsorgasmia (Auväärt, 1997)) • Raskused kohanemisel koolikk-ga (Toth Hennessy, 1995) • Prostitutsioonile kaldumine, kodunt ärajooksmine (Greydanus, Shearin, 1990) • Kriminaalsus

45. VK mõju lapse aju arengule

46. Aju areng • 10-12 rasedusnädalast algab lootel neuraaltoru areng, kus rakud paljunevad hämmastava kiirusega. Paljunemiskiirus 250 000 rakku minutis. • Juba rasedusaegsed kahjustused võivad mõjutavad aju: • Ema alkoholi, ravimite, narkootikumide kasutamine • Tugev stress (kas säilitan raseduse?)

47. “Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist”. (Dr Harry Chugan, lasteneuroloog)

48. Loote aju toodab palju rohkem neuroneid e. närvirakke, kui tal neid vaja on, liigsed rakud kõrvaldatakse. • Sünnijärgselt toimub massiivne neuronite üleproduktsioon ja nendevaheliste sünapside kujunemine – sünaptogenees.

49. Loote kesknärvisüsteem ei ole täiskasvanu aju miniatuuris. • Neuraaltorus toodetud rakud peavad “emigreeruma” ja panema paika ühendusteed, mis seovad aju üht osa teisega. • Sünaptogeneesi ajastus ja ulatus on aju regioonide vahel erinev.

50. Stimuleeriva keskkonna puudumine kahjustab lapse aju. • Nende laste aju, kes palju ei mängi ja kellega ollakse harva kontaktis, on 20% kuni 30% väiksem kui see oleks vastav nende vanusele. • Rikkalikud kogemused kujundavad rohkete sünapsidega aju. • Vanem, kes leiab aega, et last sülle võtta, temaga rääkida, mängida, tegeleda, saab stimuleerida aju arengut.