310 likes | 632 Views
Kas mõistlik halduskorraldus võiks maaelu arengule kaasa aidata?. Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL <garri@ut.ee>. Jutuks. Tehnoloogiamuutus ja maaline hõive Maatööd teeb vaid 4% rahvastikust Maainimene on üha enam linlike eluviisidega
E N D
Kas mõistlik halduskorraldus võiks maaelu arengule kaasa aidata? Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL <garri@ut.ee>
Jutuks • Tehnoloogiamuutus ja maaline hõive • Maatööd teeb vaid 4% rahvastikust • Maainimene on üha enam linlike eluviisidega • Tallinnastumine, eeslinnastumine ja teisekodustumine – linn valgub maale • Hobuvankri ajastu valdadega 21. sajandis • Eesti koosneb maakondadest • Praeguse killustunud haldusega jätkates arengulõhed ja ääremaastumine kasvab
Eesti esmasektori hõive on juba euroopalik Investeeringud põllumajandusse pigem kaotavad töökohti
Eesti esmasektori ja PJ hõive Esmasektor Põllumajandus ja jahindus Allikas: Eesti statistika
Baltimaade ja Soome esmasektori hõive osakaal koguhõives Allikas: UNECE, riiklikud statistikaametid
Eestis haritav maa (1000 ha) Allikas: Eesti statistika
Maaüksuste arvu & suuruse muutus Allikas: Eesti statistika
Järeldus I • Esmasektori hõive on Eestis langenud 4%-le • 1989 u 140 000 u 23 000 • Sama on toimunud varem Lääne- ja saab toimuma ka mujal Ida-Euroopas • Investeeringud (pindalatoetused) põllumajandusse pigem kaotavad kui loovad töökohti (nt. robotlüps) • Paremas seisus on maapiirkonnad, kus on loodud alternatiivseid tööstus- ja teenindustöökohti • Maal arvukas töökohtade teke ei ole siiski kuigi reaalne • Mahepõllumajanduse, kalakasvatuse ja ökoenergeetika hõivet loov mõju on väike • Turismi, hooldus- ja tervisemajanduse kasvuvõimalused on suured, kuid neile napib maakohtades vajalike oskuste ja hoiakutega tööjõudu • Töökohti saab luua on ennekõike lähedastes linnades
Maarahvas on täna ja üha enam tulevikus maal elav ja puhkav (linna)rahvas Osa maapiirkondi on taandunud siiski ääremaaks, kus asustus hääbub Küsimus on kas ääremaastumine haarab kogu Eesti või ainult maakondade ääremaad
Rahvaarvu muutus 1989-2000 omavalitsustes Allikas: Eesti statistika
Eesti rahvastiku soolis-vanuseline jaotus +30 aastat maastumine Maale Eeslinna 1995-2015 linnastumine Linna Allikas: Tammaru 2009, Eesti statistika
Noorte valitsev rändesuund on linna Allikas: Rahvaloendus 2000, Tammaru 2009
Vanemas tööeas inimeste valitsev rändesuund on maale Allikas: Rahvaloendus 2000, Tammaru 2009
USA linnade valgumine maale Allikas: Isserman 2005
Eesti elanikud pühapäeval ja esmaspäeval samas Nädal: äripäev vs puhkepäev omavalitsuses • Nädalane elukohavahetus (rekreatiivne või nädalane ränne I ja II kodu vahel) Allikas: Ahas jt. 2010
USA rikastuvad ja vaesuvad maakonnad Allikas: Isserman 2005
Eesti ääremaalised vallad Ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu140 000 inimest. Ääremaa hõlmab üle 50% Eesti pindalast Ääremaamääratlus. Rahvastiku kahanemine viimase 50 aasta jooksulvähemalt poole võrra või alates 2000. aastast keskmiselt vähemalt 1% aastas. Elanike tihedus alla 8 in/km2 või kaugus suuremastkeskusest on üle 50 km. Allikas: Roose jt. 2010
Järeldus II • Toimub tallinnastumine ja eeslinnastumine • Töökohad koonduvad suurematesse linnadesse • Elamualad valguvad linnadest kaugemale • Linnaregioonid tihenevad, suureneb liikuvus • Elanikkonna vananemisega kasvab kolimine hõredamasse/odavamasse elukeskkonda - maale • Tingimusel, et on olemas juurdepääs ja teenused
Hobuvankri ajastu valdadega 21. sajandis Liikuvus on oluliselt kasvanud Majandust tuleb juhtida sealt, kus kriitiline mass töötajaid ja raha
Eestis registreeritud sõidukeid Allikas: Antov jt. 2010
Eestikeskuskohad1934 Allikas: Kant 1934 • Täislinn; 2.Väikelinnad; 3.Maalinn; 4.Alev • Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir
Majanduspotentsiaal 1960ndail Allikas: Nõmmik 1962
Eesti keskused 1970 Allikas: Nõmmik 1970
Tosin linnaregiooni 2000 (Jauhiainen jt. 2002) TÜ Pärnu kolledž, www.pc.ut.ee
Pendelränne 2009 380 000 inimest ületab iga päev KOV piiri (päevane liikumine elu- ja töökoha vahel) Allikas: Ahas jt. 2010
Poola KOV suurus ja võimekuse indeks Ca 30 tuhat elanikku optimum? Allikas: Swianiewicz & Herbst, 2002
Järeldus III • Liikuvus on oluliselt kasvanud ja toimub peaasjalikult tosinkonna linnaregiooni sees • Eesti ruumstruktuur on ajalooliselt maakondlik • Juba 1960ndatel valiti reaalseks planeerimis- ja juhtimistasandiks maakond (rajoon) • Kogu Ida-Euroopas on nostalgiast taastatud väikeomavalitsused arenguliselt probleemsed • Soodustatakse liitumist ja koostööd • Maakondade administratsiooni nõrgestamine on olnud viga – see on kasvatanud üleriigilisi arenguerinevusi • Valida on kas maaelanik säilitab kodu ja saab tööd 30 min kaugusel maakonnalinnas, kus on ka • hea elukeskkond: koolid, teenindus, meelelahutus • või kolib Harjumaale või välismaale
Kasmõistlikhalduskorraldusvõiksmaaeluarengulekaasaaidata? Jah! Mõistlik arendustöö ja ka haldustasand saab põhineda toimival linnaregioonil elik maakonnal
Poliitikasoovitused • Maaline hõivepoliitika suunata uute tõusvate majandusharude toetuseks linnades • Luua ennekõike valgekraelisi töökohti • Säilitada ja parandada maalist elukeskkonda • Kaasata magalate ja suvekodude elanikud maaelu poliitika teostusse • Arendada maakonnalinnu kui kohalikke tootmis- ja teeninduskeskusi • Kujundada linnaregiooni elik maakonna põhised haldus- ja arendusstruktuurid • Tagada mobiilsus tööturaladesees