1 / 19

Euroopa vetevõrk

Euroopa vetevõrk. Põhja-Euroopa jõed. Lühikesed, suure langu ja kiire vooluga Palju on kärestikke, koski ja jugasid Suurem osa jõgesid voolab läbi järvede Äravool on aastaringselt valdavalt ühtlane Kiire voolu tõttu ei teki harilikult jääkatet. Põhja-Euroopa jõed. Vetti juga. Sogne fjord.

adrienne
Download Presentation

Euroopa vetevõrk

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Euroopa vetevõrk

  2. Põhja-Euroopa jõed • Lühikesed, suure langu ja kiire vooluga • Palju on kärestikke, koski ja jugasid • Suurem osa jõgesid voolab läbi järvede • Äravool on aastaringselt valdavalt ühtlane • Kiire voolu tõttu ei teki harilikult jääkatet

  3. Põhja-Euroopa jõed Vetti juga Sogne fjord

  4. Põhja-Euroopa jõed Otra jõgi, Lõuna-Norras

  5. Põhja-Euroopa järved Vänern • Tasandikulises osas palju suuri järvi • Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühendatud Saimaa järv

  6. Ida-Euroopa jõed Nižni Novgorod Okaa jõel • Arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid • Läbivad oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid Rostov Doni jõel

  7. Ida-Euroopa jõed Petšoora jõgi • Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosa jõed on veerikkamad ning voolavad madalates lammorgudes • Kevaditi on palju üleujutusi Dvinaa jõe delta

  8. Ida-Euroopa jõed Dnepri jõgi • Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosa jõed on vanemad ning voolavad sügavamates orgudes • Veetase kõigub rohkem sõltudes lume sulamisest ja sademete hulgast Volga jõgi Saraatovi juures

  9. Ida-Euroopa järved • Asetsevad enamasti järvestikena mandrijäätekkelistel kõrgustikel • Ida-Euroopa lõunarannikul esinevad limaanid Masuuria järvestik Mecklenburgi järvestik

  10. Limaan • Limaan on mereveega üleujutatud jõesuue, mis on hiljem settevalliga merest eraldunud Dnestri limaan

  11. Lääne-Euroopa jõed • Ülemjooks sageli mägedes, kesk- ja alamjooks tasandikel • Toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringselt veerohked • Mäestikujõed on suure languga, ning on suvise suurveega (lume ja jää sulamine) • Paljud jõed on omavahel ühendatud kanalitega

  12. Lääne-Euroopa jõed Seine’i jõgi Loire’i jõgi Thames’i jõgi Reini jõgi

  13. Lääne-Euroopa järved • Kesk-Euroopa mäestikes on rohkesti järvi • Lääne-Euroopa tasandikel ja madalmäestikes leidub maarijärvi Bodeni järv Genfi järv

  14. Maarijärved • Maarijärved on tekkinud madalatasse lamedapõhjalistesse vulkaanilistesse kraatritesse ning on ümara kujuga • Maarijärved on tekkinud vulkaaniliste plahvatuste tagajärjel. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse.

  15. Maarijärved Maarijärved Dauni lähedal Pulvermaar Meerfeld Holzmaar

  16. Lõuna-Euroopa jõed • Vetevõrk hõredam • Jõed on veerikkad talvel (sademed) ning veevaesed suvel • Rohkelt kasutatakse jõevett põldude niisutamiseks

  17. Lõuna-Euroopa jõed Tajo jõgi Tiberi jõgi Ebro jõgi Maritsa jõgi

  18. Lõuna-Euroopa järved • Lubjakivide avamusaladel on palju karstijärvi • Balkani poolsaarel on suuri alangujärvi Ohrid’i järv, Makedoonia Doberdo karstijärv, Itaalia

  19. Liustikud • Suuremad mandrijääkilbid asuvad Islandil, Franz Josephi maal ja Teravmägedes liustik Teravmägedel Vatna liustik Islandil

More Related