Euroopa Liit

1. Euroopa Liit Lelo Liive Eesti Koostöö Kogu Programmijuht www.kogu.ee

2. Mis on Euroopa Liit? • majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus • 27 liikmesriigid, • Riigid, mis moodustavad ELi on iseseisvad riigid, mis ühendavad oma suveräänsuse, et saavutada maailmas tugevus ja mõju, mida ühelgi riigil eraldi ei saaks olla. Praktikas tähendab suveräänsuse ühendamine seda, et liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa institutsioonidele nii, et otsused teatud ühise huvi küsimustes tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil.

3. Eesmärk • eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. • Reisimine ELi piires ilma passi- ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaal ….

4. Õigused ja Vabadused Euroopa Liidu leping pakub inimestele õigusi ja vabadusi, mis tulenevad liidu kodakondsusest, mille kõik liikmesriikide kodanikud saavad automaatselt:  • õiguse elada Euroopa Liidu mis tahes paigas;  • õiguse valida ja olla valitud selles liidu liikmesriigis, kus nad elavad (samasuguseid õigusi laiendatakse järk-järgult ka kohalike omavalitsusorganite osas);  • diplomaatilist ja konsulaarkaitset iga teise liikmesriigi esindusest, kui kolmandates riikides viibides nende endi päritoluriigi esindus seal puudub;  • õiguse pöörduda ombudsmani ja kollektiivse palvekirja e petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole. Euroopa Liit peab austama inimeste põhiõigusi, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni ja liikmesriikide põhiseadustega.

5. Euroopa Liidu sümbolid • Euroopa Liidu lipp12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat. • Euroopa Liidu hümnHümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Selle teose esitamisel hümnina sõnu ei kasutata. 9. mai – Euroopa päevEuroopa päev on seotud Prantsusmaa välisministri Robert Schumani kõnega 9. mail 1950, milles ta esmakordselt esitas idee luua ühendus, mis täna kannab Euroopa Liidu nime. Iga aasta 9. mail tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva. • Ühinenud mitmekesisusesSee on Euroopa Liidu juhtlause.

6. Euroopa Liidu kujunemine I 9. mai 1950: Prantsusmaa välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis võimaldaks tooraine ja toodete ühist kontrollimist, planeerimist ja kasutamist. Ühenduse loomise eesmärk oli saada üle Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajalisest vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile.

7. Euroopa Liidu kujunemine II • Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine - konkurentsivõime suurendamiseks : 1951 • 25. märts 1957 Rooma leping -Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja EURATOMi asutamislepingud. Lepingud jõustusid 1958. • 08. aprill.1965 liitumisleping, mis ühendas kolme Euroopa ühenduse (ESTÜ, EMÜ ja EURATOMi) täitevorganid. Leping jõustus 1967. Võeti kasutusele nimi Euroopa Ühendused (EÜ). • Dets 1985 - Luxembourgi kohtumisel jõuti Rooma lepingu muutmiseni ning asutamislepingu parandused koondati Ühtsesse Euroopa akti (Valge raamat) • 19.juuni 1990 - Luxembourgis kirjutati alla Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta.

8. Euroopa Liidu kujunemine III • 07.veebruar 1992 - Euroopa Liidu asutamisleping (Maastrichti leping), jõustus 1993: EL asutamine ja rahaliidu III etapp • Juuli 1997 - Amsterdami lepingu, jõustus 1999: muuta ühenduse institutsioonid efektiivsemaks ning parandada koostööd liidu sees selle uue laienemise eel. • 01. juuni 1998 - Asutati Euroopa Keskpank. • 12.12.2000 Nizza leping, mis jõustus 2003 ja mida võib nimetada institutsionaalseks reformiks Euroopa Liidus.

9. Euroopa Liidu kujunemine IV • 13. detsembril 2007- Lissaboni leping: muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduste aluslepingut • viiakse lõpule aastaid kestnud läbirääkimised institutsiooniliste küsimuste üle, muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kuid ei asendata neid, antakse liidule vajalik õigusraamistik ja vahendid tulevaste väljakutsete ja kodanike nõudmistega tegelemiseks.   • Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa (parlament • Tõhusam Euroopa (otsustamine, eesistuja, jne) • Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa • Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse

10. Euroopa Liidu laienemine 1952: Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia, Saksamaa, Madalmaad 1973: Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981: Kreeka 1986: Hispaania, Portugal 1995: Austria, Soome, Rootsi 2004: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia 2007: Bulgaaria ja Rumeenia Horvaatia, Makedoonia ja Türgi on kandidaatriigid

11. Euroopa Liidu õigustik • Kõiki õigusakte kokku nimetatakse acquis communautaire • ELi õigusaktide vastuvõtmise kolm põhilist menetlust on nõuandemenetlus, nõusolekumenetlus ja kaasotsustamismenetlus. • Lähtudes aluslepingutest antakse välja õigusakte: • Määrus – kohaldatakse ühtsetel alustel kõikides liikmesriikides • Direktiiv – liikmesriikidele siduv eesmärgi osas, vahendid vabad • Otsus – üksikakt, mis on siduv ainult adressaadile • Soovitused ja arvamused – ei ole kohustuslikud

12. Euroopa Liidu institutsioonid • Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) • Euroopa Parlament (esindab kodanikke) • Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) • Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) • Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) • Teised eriülesannetega asutused

13. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on esindatud liikmesriikide valitsused. • Keskne seadusandlik institutsioon • 9 erinevat koosseisu (ministrid) • Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Liidu Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil. Nõukogu eesistuja on selle liikmesriigi minister, kes sel ajal on EL eesistujariik. Iga riik on eesistuja 6 kuud vastavalt kokkulepitud järjekorrale.

14. 1. jaanuarist 2005 toimub häälte arvestamine Nõukogus Uued liikmed:Poola 27 Tshehhi 12 Ungari 12 Sloveenia 4 Eesti 4 Küpros 4 Rumeenia 14 Bulgaaria 10 Slovakkia 7 Leedu 7 Läti 4 Malta 3 • Saksamaa 29 • Prantsusmaa 29 • Itaalia 29 • Ühendkuningriik 29 • Hispaania 27 • Holland 13 • Belgia 12 • Kreeka 12 • Portugal 12 • Rootsi 10 • Austria 10 • Taani 7 • Soome 7 • Iirimaa 7 • Luksemburg 4

15. Euroopa Parlament • Parlamendi põhilised ülesanded: • Seadusandlus (kaasotsustusmenetlus) • Järelevalve institutsioonide üle • Eelarve kinnitamine • 785 liiget • Eestil 6 liiget • Jaguneb rühmadeks poliitiliste vaadete alusel • Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke. • Parlamendi liikmed istuvad parlamendis poliitiliste fraktsioonide kaupa, mitte riikide delegatsioonidena. • Valimised toimuvad iga viie aasta tagant. • Euroopa Parlamendi president: Hans-Gert Pöttering

16. Europarlamendi liikmed Eestist

17. Euroopa Komisjon • Euroopa Komisjon loodi iseseisva organina, mis esindab liidu kõigi liikmesriikide ühiseid huvisid Euroopas. • Komisjonil on president ning volinikud. Igale volinikule on määratud kindel vastutusvaldkond. Iga riik määrab voliniku(d) ise. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. • Õigusaktide ettepanekute tegemise ainuõigus. Õigusloome alal on komisjon liikumapanev jõud, tehes ettepanekuid õigusaktide kohta, mille vastuvõtmise otsustavad Euroopa Parlament ja EL nõukogu. • Komisjon esindab ühendust välisasjades ja peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. • Komisjon on kollektiivselt aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ees. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega. • President José Manuel Barroso

18. Siim Kallas

19. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus.Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse iga kuue kuu tagant üle järgmisele liikmesriigile. • NB!Euroopa Liidu Nõukogu (Council of the European Union) kiputakse segi ajama Euroopa Nõukoguga (European Council), mis on üle 40 Euroopa riigi esindajatest koosnev ELi väline institutsioon.

20. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

21. Siseturg • Siseturu olemus: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine • Majandus- ja rahaliit ning ühisraha euro

22. Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) • CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine • Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus • CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus • CAPi meetmed: garanteeritud hinnad, turukaitse, hinnatoetused, eksporditoetused, otsetoetused • CAPi reform: üleminek otsemaksete süsteemile

23. Regionaalpoliitika • Eesmärk: vähendada lõhet eri piirkondade elustandardite vahel • Põhimõtted: solidaarsus ja ühtekuuluvus • Tõuke- ehk struktuurifondid (www.struktuurifondid.ee) • Euroopa Regionaalarengu Fond • Euroopa Sotsiaalfond • Ühtekuuluvusfond • 2007-2013 saab Eesti 53 miljardit krooni toetusi

24. Energiapoliitika ja keskkonnakaitse • Põhiprobleemid: • Kasvab sõltuvus impordist • Nafta ja gaasi hind tõuseb • Energiatoodete siseturu puudulikkus • Kliima soojenemine • Energiaalane tegevuskava: • Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020 • Biokütuste osakaalu tõstmine 10%ni aastaks 2020 • Energiasääst 20% aastaks 2020 • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30%

25. Justiits- ja siseküsimused • Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Põhiõiguste tagamine – õigus liikuda - Õigusasutuste tihe koostöö - Varjupaiga- ja sisserändepoliitika • Võitlus rahvusvahelise kuritegevusega

26. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika • Kaitsta liidu ühiseid väärtusi ja julgeolekut • Tugevdada ja toetada demokraatiat • Säilitada rahu ja ennetada konflikte • Toetada arengumaade arengut ja kaotada vaesus • Abistada riike, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused

27. Majandus- ja rahaliit (EMU) I • Ühist rahaliitu kavandati Euroopas juba 1960. aastatest alates. 80ndate lõpus astuti esimene samm rahaliidu suunas ühtse turu loomise näol. Maastrichti lepingus pandi paika kolmeetapiline protsess, mille lõppfaasis pidi üle mindama ühisele rahale ning ühisest keskpangast juhitavale majandus- ja rahapoliitikale. Majandus- ja rahaliit põhineb kahel tugisambal –   • liikmesriikide majanduspoliitikate kooskõlastamisel ja   • ühisel rahapoliitikal.Ühel või teisel viisil osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid majandus- ja rahaliidus - vaata majandus- ja rahaliitu kuuluvad riigid.Majandus- ja rahaliidu kaudu saavutatakse Euroopa Liidu majanduspoliitilised põhieesmärgid – eelkõige   • püsiv majanduskasv ja   • madal inflatsioon.

28. Majandus- ja rahaliit (EMU) II • 1. jaanuaril 1999 võttis 11 Euroopa Liidu liikmesriiki kasutusele euro. Hiljem ühines euro kasutuselevõtuga ka Kreeka. Sularahana tuli euro käibele 2002. aastal. Euro   • fikseeritud vahetuskursside tõttu majandus- ja rahaliidus kaovad lisakulutused, mida varem tõi endaga kaasa ühe Euroopa valuuta vahetamine teise vastu; • hinnad stabiliseeruvad. Majandus- ja rahaliit on soodus valitsuste eelarvepoliitika seisukohalt, sest koos madalama inflatsiooni ja fikseeritud vahetuskurssidega on ka intressimäärad madalamad;  • aitab stabiliseerida rahaturge, kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumistest tulenenud negatiivsed mõjud;  • euro muutumisel oluliseks rahvusvaheliseks valuutaks (nagu USA dollar, Jaapani jeen) kadusid kapitali vaba liikumise piirangud euroliidu sees ja vähenesid piirangud arveldustes kolmandate riikidega.Kõik nimetatud punktid osutavad sellele, et rahaliit suurendab ka Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet maailmaturul. Euroopa oma ühtse rahaturuga muutub senisest veelgi atraktiivsemaks välisinvesteeringute ligitõmbajaks.

29. Tingimused rahaliitu astujatele 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu leping määratles tingimused ehk nn konvergentsikriteeriumid:1. Hindade stabiilsus ehk madal inflatsioon2. Madalad intressimäärad3. Eelarvepoliitika tasakaal4. Stabiilne valuutakurss Kuna majandus- ja rahaliitu ei saa teostada, kui liikmesriikide majandused on väga erineva tasemega, siis peab sinna kuulumiseks  • riik välja töötama majandus- ja eelarvepoliitilise programmi ning suutma seda ka ellu rakendada;   • liikmesriigi majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat reguleeriv seadusandlus vastama Euroopa Liidu seadustele;  • liituv riik täitma Maastrichti kriteeriume, mille eesmärk on mõõta, kui sarnased on erinevate riikide majandused ja kui korras need on.

30. Euro € • Alates 2009. aastast on ühine raha on käibel 16 riigis, • seega kasutab eurot rohkem kui kaks kolmandikku ELi ‘ rahvastikust. Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist. • Kõiki euro pangatähti ja münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Pangatähed on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. • ELi liikmesriigid, kus on käibel euro: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.

31. Kasutatud materjalid: Villu Känd, EL teabetalitus; www.riigikantselei.ee/euroopa http://europa.eu/abc