Euroopa Kalandusfondi meetmed

1. Euroopa Kalandusfondi meetmed Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013

2. Euroopa Kalandusfond 2007-2013 • Olukord august 2010 seisuga • Euroopa Kalandusfondi meetmete raames on määratud toetusi 626 miljonit krooni, mis moodustab 36 % kogu perioodi eelarvest. • Väljamakseid on tehtud 229 miljonit krooni, mis moodustab 13% kogu perioodi eelarvest.

4. Euroopa Kalandusfond 2007-2013

5. Meede 1.1 – Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks

6. Meede 1.1 – Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks • Meetme eesmärgiks on viia Läänemere traalisektori ja kaugpüügisektori laevastiku püügivõimsus tasakaalu püügivõimalustega. • Sätestatud kalalaevastiku vähendamise eesmärgid põhinevad Mereinstituudi analüüsil. • Juhul kui kõik kalalaevad, mille kõrvaldamiseks toetust taotleti püügilt kõrvaldatakse, on eesmärgid saavutatud. • Peamiseks probleemiks antud meetme raames oli toetusõiguse teesklemine (teeseldi kalapüüki). • Meetme eelarve ülejääk (6 MEEKi) kasutatakse ära meetme 1.3 raames.

7. Meede 1.3 – Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus

8. Meede 1.3 – Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine traalpüügisektoris. • Meetme raames on praeguseks taotletud toetust 28 kalalaeva moderniseerimiseks

9. Meede 1.4 – Väikesemahuline rannapüük

10. Meede 1.4 – Väikesemahuline rannapüük • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine kalalaevadel ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine. • Kuigi antud toetuse puhul rakendatakse maksimaalset toetuse määra on taotlemisel takistuseks omafinantseeringupuudus.

11. Meede 1.5 – Sotsiaalmajanduslikud meetmed

12. Meede 1.5 – Sotsiaalmajanduslikud meetmed • Meetme eesmärgiks on leevendada kalanduse restruktureerimisega kaasnevaid ebasoodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. • Ühekordset toetust makstakse laevakaluritele, kes kaotavad töö seoses kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamisega. • Toetuse määr ühe taotleja kohta on 156 466 krooni.

13. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus

14. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus • Meetme eesmärgiks on tõsta vesiviljelustoodangu mahtu, et tagada siseturu nõudlus värske kasvatatud kala osas. • Heakskiidetud 21 taotlust, mille teostumisel võib tootmismaht kasvatada kuni 2200 tonnini aastas. Hetkel vesiviljelussektori aastane tootmismaht alla 1000 tonni.

15. Meede 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetus • Peamised investeerimissuunad - 40% vikerforell - 20% jõevähk - 14% angerjas • Uued liigid, mida soovitakse kasvatada: koha, siig, tilaapia, tuur • Peamised probleemid – raskused laenu saamisega • Järgmine taotlusvoor toimub 2011 a.

16. Meede 2.2 – Sisevete kalanduse investeeringutoetus

17. Meede 2.2 – Sisevete kalanduse investeeringutoetus • Meetme eesmärgiks on ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste ja tootekvaliteedi parandamine, energiakasutuse tõhustamine kalalaevadel ning püügivahendite selektiivsuse suurendamine. • Taotlusi võeti vastu märtsis 2010 – 10 taotlust.

18. Meede 2.3 - Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemine ja turustamine

19. Meede 2.3 - Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemine ja turustamine • Esitatud taotluseid 33 ehk üle kolmandiku kalatöötlemissektorist. • Üle 70% toetusest suunatud tehnoloogiasse. • 56% toetuse saajaid kasutab toetust Eestimaise tooraine töötlemiseks. • Enamus toetuse saajaid paiknevad Saaremaal (10), Harjumaal (9) ning Pärnumaal (6)

20. Meede 3.1.1 “Ühisinvesteeringud”

21. Meede 3.1.1 “Ühisinvesteeringud” • Eesmärgiks võimaldada tootjatel minna tarneahelas samm edasi, võimaldades neil ühiste külma ja laohoonete ehitust. • Minimaalne külmutatud kala ladustamise maht on vähemalt 2000 t ja külmutamise võimsus vähemalt 200 t kala ööpäevas. • 3 tootjaorganisatsiooni ning 3 külmutus ja ladustamiskeskust (Paldiski, Haapsalu, Audru)

22. Meede 3.1.2 – Muud ühistegevused

23. Meede 3.1.2 “Muud ühistegevused” • Meede on suunatud kogu kalanduse kui valdkonna edendamisele ning selle ulatus on laiem ettevõtjatele suunatud meetmete ulatusest. • Meetme eesmärgiks on soodustada ühistegevust, tõsta sektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. See on suunatud teadus- ja arendusasutustele, koolitusasutustele ja riigiasutustele, keda oodatakse toetust küsima projektidele, mis aitavad muuhulgas säästlikumalt kasutada kalavarusid, muudavad selektiivsemaks püügivahendeid ning soodustavad koostööd kalandussektori erinevate huvigruppide vahel. • Meede avanes 2010. jaanuaris – 5 projekti. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

24. Meede 3.2 “Veeloomastiku ja –taimestiku kaitse ja arendamine”

25. Meede 3.2 “Veeloomastiku ja –taimestiku kaitse ja arendamine” • Nagu meede 3.1, nii on ka meede 3.2 suunatud kalanduse kui valdkonna edendamisele pidades silmas avalikku huve. • Meetme peamiseks eesmärgiks on kalavarude loodusliku taastootmisvõime parandamine läbi kudealade taastamise ja laiendamise ning kunstkoelmute rajamise ja paigaldamise. • Esimene taotluste vastuvõtt toimus märtsis 2010.aastal – 1 projekt. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

26. Meede 3.3 – Kalasadamate investeeringutoetus

27. Meede 3.3 – Kalasadamate investeeringutoetus • Mereinstituut on viinud läbi Eesti traalpüügiga seotud kalasadamaid hõlmava uuringu. • Tuginedes uuringu tulemustele on kavas 2010 aastal välja töötada meetme rakendusmäärus. • Taotluste vastuvõtt on planeeritud 2011 aasta I poolel.

28. Meede 3.4 – Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad

29. Meede 3.4 – Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad • Meetme eesmärgiks on kalandustoodete tarbimise ja uute toodete propageerimine ning uute turuväljundite leidmisele kaasa aitamine. • Meetme raames on toetatud Eesti ühisstendide korraldamist 8 rahvusvahelise messi raames ning toetus on määratud veel 3-l messil osalemiseks. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

30. Meede 3.5 “Katseprojektid”

31. Meede 3.5 “Katseprojektid” • Meede kuulub no ühishuvimeetmete hulka koos meetmete 3.1.2 ja 3.2-ga ning on suunatud kalanduse kui valdkonna edendamisele pidades silmas avalikku huve. • Meetme eesmärgiks on säästlikum kalavarude kasutamine läbi uuenduslike tehnoloogiate ja meetodite kasutusele võtmise. • Spetsiifilisteks eesmärkideks on selektiivsemate kalapüügivahendite arendamine ja katsetamine, alternatiivsete püügikorralduse meetodite katsetamine, uuenduslike tehnoloogiate katsetamine ja väljatöötamine. • Esimene taotluste vastuvõtt toimus mais 2010.aastal – 1 projekt. • Meetme rakendamine põhineb toetuse kasutamise kaval, kus on toodud toetatavad projektid.

32. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

33. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng • Meetme eesmärgiks on kalanduspiirkondade säästva arengu toetamine ja elukvaliteedi parandamine nendes piirkondades. • Eestis on kaheksa kalanduspiirkonda, kus on loodud kohalikud tegevusgrupid.

34. Eesti kalanduspiirkonnad

35. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng • Praeguseks on 8 tegevusgruppi välja töötanud oma piirkonna arengu-strateegiad, kõik strateegiad on ka heaks kiidetud. • Strateegia raames on hakatud vastu võtma projektitoetuse taotlusi, toimunud on mitmed taotlusvoorud.

36. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

37. Meede 4.1 – Kalanduspiirkondade säästev areng

38. Probleemidinvesteeringumeetmete rakendamisel • Käibevahendite nappus ja laenuvahendite halb kättesaadavus. • Taotluste madal kvaliteet. • Toetusõiguslikkuse teesklemine. • Hinnapakkumiste ebarealistlikkus

39. Tänan tähelepanu eest!