Sootundlik linnaplaneerimise protsess Liivi Pehk, 26.02.2010

1. Sootundlik linnaplaneerimiseprotsessLiivi Pehk, 26.02.2010

2. Ruumiplaneerimine ja soolistatud ruum Meid ümbritsev ruum määrab ära selle • mida me selles ruumis saame teha • kuidasme end seal tunneme ja kuidas me tunneme end oma kogukondade keskel (milline on meie juurdepääs teenustele ja ressurssidele) • kuidas me omavahel suhtleme See kuidas linnaruum on planeeritud omab kriitilist mõju nii meeste kui naiste elukogemuseleja võib mängida võtmerolli meie elu lihtsamaks muutmisel või vastupidi, muutesmeie elu raskemaks Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on sünteetiliselt ja interdistsiplinaarselt koordineerida, kujundada, suunata ja kontrollida arengut ja ressursside jaotamist geograafiliselt defineeritud ruumis, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke (sh ökoloogilisi) ja kultuurilisi (sh esteetilisi) reaalsusi ja tulevikuvisioone (aspekte). Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. (EuroopaRegionaalse/ RuumilisePlaneerimiseHarta , Torremolinos 20.05.1983)

3. Ruumi planeerimine ja sooline tasakaal Tunnistades ja väärtustades sarnasusi ja erinevusi meeste ja naiste erinevate rollide ja pürgimuste vahel, on võimalik linnaruumi planeerimise abil tagada turvaline, tervislik, jätkusuutlik ja nauditav elukeskkond kõigi linnaelanike jaoks Vajadustele orienteeritud planeerimine Planeerimine keskmisele linnaelanikule vs. planeerimine linnas elavatele meestele ja naistele ning poistele ja tüdrukutele Soopõhine vajaduste analüüs Meeste ja naiste ajalis-ruumiline käitumine, turvalisus ja ohutus, vajadused avalike teenuste osas (ligipääsetavus, kasutajasõbralikkus), nõuded disainile, keskkonna nõuded, puhkealade kasutus

4. Soolised erinevused ajalis-ruumilises käitumises • Meeste töökohad on kodust kaugemal (25,2 km.) ja geograafiliselt juhuslikemas kohtades • Naiste töökohad kas kesklinnas või kodule lähemal (töökoha keskmine kaugus kodust 15,4km.) • Meeste töökohad on mobiilsemad- rohkem ümberpaiknemisi päeva jooksul • Naised paiknevad rohkem oma kodule lähemal • Meestel rohkem tööga seotud käike ja läbivad päevas rohkem kilomeetreid (kumulatiivselt 75,6 km.) • Naistel rohkem kauplusega seotud käike ja läbivad päevas vähem kilomeetreid (kumulatiivselt 54,7km) • 92% meestest kasutab oma sõitudeks autot (Euroopas 64% (Hamilton, 2001)) • 74% naistest kasutab oma sõitudeks autot (Euroopas 58% (Hamilton, 2001)) Allikas: Siiri Silm, Rein Ahas. Tallinna tagamaa uusasumite elanike soolised erinevused ajalis-ruumilises käitumises, Tartu 2006

5. Soolised erinevused ajalis-ruumilises käitumises Ühiskonnas kujunenud soorollid kajastuvad ka inimeste ruumikäitumises ja ajakasutuses Eesmärk: lühikeste vahemaade linn Kodu ja töökoha asukohad peavad paiknema nii, et naised, kelle kanda on rohkem hooldamisega seotud rolle, omaksid võrdselt võimalusi ligipääsuks töökohtadele ja et meestel oleks võimalus võtta enda kanda rohkem hooldamisega seotud vastutust (RTPI, 2007) Naised Mehed töö lasteaed töö hooldaja leivateenija kodu arst hobi kauplus kool huviringid

6. Linnaplaneerimise ümbermõtestamine- sootundliku linnaplaneerimise põhiprintsiibid Avaliku ruumi muutmine igapäevaelu vajadustele vastavaks • multifunktsionaalse linnaruumi loomine, mis vastaks hooldaja rollist tulenevale vajadusele täita üheagselt paljusid erinevaid ülesandeid päeva jooksul • lühikesed vahemaad • sünkroniseeritud infrastruktuur ja teenused • töökohtade, lastehoiu võimaluste, kaupluste ja avalike teenuste olemasolu • turvaline ja hästitoimiv ühistransport • mitmekesisus ja paindlikkus Linn on kõigi jaoks • Avalik infrastruktuur peab vastama kõigi linnaelanike vajadustele ja ei tohi välistada nii väikelaste emade, laste, vanurite kui ka liikumispuuetega inimeste osalemist linnaelus liikumisvõimaluste piiratuse tõttu • “autostumise” mõju sotsiaalsetele suhetele • laste mobiilsus- sõidutamine kooli ja mängupaikadesse, koduõue turvalisus • vanemaealiste inimeste mobiilsus, vajadused- juurdepääsetavus ühistranspordiga

7. Linnaplaneerimise ümbermõtestamine- sootundliku linnaplaneerimise põhiprintsiibid Kohaloleku jõud • Jätkusuutlik ümbruskond koosneb inimestest, kellel on erinevad huvid ja vajadused ning ka erinev majanduslik olukord (aeg, hooldus, oskused, sotsiaalne ja kultuuriline kapital, rahaline olukord) • turvaline ja elujõuline naabruskond sõltub inimestest, kes on võimelised ja on nõus panustama aega, energiat ja loovust oma kohalolekusse ja sotsiaalsesse võrgustikku kohapeal • sotsiaalne ühtekuuluvus, kogukonnatunde tekitamine (naabrid tunnevad üksteist ja vaatavad üksteise järele) • kogukonna elanikkonna mitmekesisus • magalate probleem Kohaliku tähtsustamine • Väikesed perekonnad (üksikvanemaga pered) ja vananev elanikkond tekitab vajaduse sotsiaalsete võrgustike ja uut tüüpi sotsiaalse solidaarsuse järele- vajadus kogukonna toetuse järele

8. Linnaplaneerimise ümbermõtestamine- sootundliku linnaplaneerimise põhiprintsiibid Hoolitsus kui kultuuri osa • Kohalikud naabruskonnad on head lülid informatsiooni, kohaliku kultuuri ja teabe vahendamiseks. Nad saavad luua puhvertsooni paljude tänapäeva ühiskonna probleemide leevendamiseks nagu isoleeritus, võõrandumine jm. • Ühised nn. avalikud eluruumid (puhketoad) elamutes ja elamupiirkondades Linnaelanike kaasamine • Elanike ja kohalike kogukondade tunnustamine võrdväärsete partneritena linnaplaneerimises • Kogukondades kogukonnaliikmete initsiatiivil eksperimentaalsete avalike ruumide loomine - nn. rohujuuretasandil kogukonda toetavad eneseabi keskused (ema ja laste mängutoad, vanurite päevakeskused vm.) Lokaalne majandus • Võimaluste leidmine kohaliku väikeettevõtluse säilitamiseks(poed, väikeettevõtted)

9. Sootundliku ruumiplaneerimise näide(Allikas: Urban Studies, Vol. 42, No. 4, 719–749, April 2005) Planeerimise ülesanne • Muuta kesklinna osa jalakäijate alaks Planeerimise protsess • Soopõhiste andmete kogumine • analüüsiti jalakäijate struktuuri, tänavakuritegude esinemissagedust, jalakäijate ala kasutussagedust ja põhjuseid 24 tunni lõikes • Tagasiside kogumine linnaelanikelt • küsitleti kohalikke elanikke (elanikud, ostjad, töötajad) ja uuriti nende vajadusi • Konsulteerititi ekspertidega • Kavandatava planeeringu soopõhise mõju analüüs Analüüsi tulemusena leiti, et raskeneb juurdepääs piirkonnale, väheneb piirkonna turvalisus, bussipeatused jäävad kaugemale ja puuetega inimestel muutub juurdepääs piirkonnale keerulisemaks

10. Sootundliku ruumiplaneerimise näide • Kavandatava planeeringu muutmine vastavalt soopõhise analüüsi tulemustele • Leida transpordiskeem, mis vastaks kasutajate vajadustele • Vältida antisotsiaalseid disaini elemente (kõrged barjäärid, pimedad nurgad jne.) • Lisasoovitused planeeringu teostamiseks • Määrata spetsiifilised nõudmised piirkonnale • Lubada õhtusel ajal autod jalakäijate alale • Parandada tänavavalgustust • Muuta bussipeatused turvalisemaks

11. Head sootundlikku linnaplaneerimist!