Teadustöö kirjutamine kui protsess

1. Teadustöö kirjutamine kui protsess Teadustöö alused Tartu Ülikooli Õigusinstituut Sügis 2005

2. Mida on soov lõputööga öelda? • Milles seisneb probleem ehk tunnetatud vastuolu reaalselt eksisteeriva ja olemapidava vahel? Teadusliku uurimise objektiks saab olla üksnes probleem; järelikult ei ole kirjeldus käsitletav teadustööna. • Kuidas, kus ja kellele on see probleem oluline? • Kuidas uurimise objektiks valitud probleemi käsitlus kujuneks küllalt uudseks? • Millised on muutumise tendentsid? • Mida oleks vaja avaliku või varjatud arvamuse järgi hoida ja tugevdada, mida oleks vaja muuta või asendada? • Kuidas oleks võimalik tagada käsitluse rahuldavaks peetav süsteemsus ja komplekssus? • Mida oleks vaja teha selleks, et kindlustada küllaldane kultuuri- ja ühiskonnaseos? • Kuidas valitud uuring seondub edasiste plaanidega (õpingutega, tööga, elutööga jne)?

3. Esialgne kirjanduse nimekiri Kes, kus, millal ja mida on sel või ligilähedasel teemal juba arvanud ja kirjutanud? Koostada nimekiri monograafiatest, artiklitest, rahvusvaheliste (jm) organisatsioonide otsustest jms-st Eestis ja välismaal.

4. Peamised informatsiooniallikad Millised on akadeemilised ja institutsioonilised allikad, empiirilised uuringud, statistika jms Eestis ja välismaal?

5. Töö struktuur (1) Algeline kavand selle kohta, kust tuleb alustada (A), kuhu välja jõuda (B) ja milliseid etappe tuleb punktist A punktini B jõudmiseks läbida.

6. Vormistamisreeglid • Millistest vormistusreeglitest lähtuda? Tiitelleht, kujundus (font, selle suurus, joonealused märkused, lehekülgede ääred), teksti liigendus, tsiteerimine ja refereerimine, viitamine, kirjanduse loendi koostamine, lisade, võõrkeelse resümee koostamine, köitmine, allkirjastamine. • Soovitatav on lähtuda Martensi Seltsi Toimetiste vormistamis- ja viitamisreeglitest.

7. Empiiriline uuring? • Kas uuringu käigus tuleb koguda ka empiirilisi andmeid? • Kui jah, siis milline on sihtgrupp, või tuleks taotleda representatiivsust? • Kellelt, milliste meetoditega ja milliseid metodoloogilisi printsiipe silmas pidades oleks vaja algandmeid koguda? • Kuidas kindlustada algandmete usaldatavus ja selline matemaatiline/statistiline töötlemine, analüüs ja süntees, et andmete usaldatavuse taha ei paigutataks küsimärki? • Milliste kriteeriumite alusel oleks võimalik anda hinnangud uuringuga tuvastatud faktidele? • Kuidas teha järeldused, tuletada ettepanekud ja soovitused?

8. Ajakava • Millal on plaanitud tööga alustada? • Milline on lähtekoht (kas mingi osa on juba tehtud (ja kui, siis millised osad ja mis mahus))? • Mis osa ja mis ajaks peaks valmima? • Millal ja millist osa saab juhendaja lugeda (millal saab juhendaja esimese käsikirja, millal teise ja millal kolmanda)?

9. Ohud • Millised võiksid olla olulisemad „rehad”, millele astumist tuleks lõputöö kirjutamise käigus vältida? • Millised on ohud: 1) töö kvaliteedile; 2) tööprotsessi tähtaegsele kulgemisele?

10. Lõputööst artikkel? • Kas esineb soov kujundada lõputööst artikkel? • Kui jah, siis tuleks seda kirjutamise protsessis silmas pidada (on teatud erisused). • Milline võiks olla publitseerimismeedium, sihtgrupp, finantseerija? Jne.

11. Mõned viidad • Martensi Seltswww.martens.ee • Rahvusraamatukogu andmebaasidhttp://pang.nlib.ee:1083/lingid/ • Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaasidhttp://www.utlib.ee/ee/index.php?cat=db&sisu=dbmy • Riigi Teatajawww.riigiteataja.ee • Välislepingute andmebaashttp://kala.mfa.ee/Zope/Vlepingud • United Nations Treaty Serieshttp://untreaty.un.org/English/treaty.asp