Loeng 10. Maksebilanss

1. Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss

2. Maailmamajandusja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

3. Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: • Jooksevkonto • Kapitali- ja finantskonto • Reservkonto Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

4. Maksebilanss Jooksevkonto saldo • Kaupade konto • Teenuste konto • Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto • Otseinvesteeringud • Portfellinvesteeringud • Muud investeeringud Reservkonto • Netovälisvõlg • Riigi tehingud Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

5. Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine? Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st. Paraku osutus ekspordi kasv lähiajal ebapiisavaks. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

6. Jooksevkonto puudujääk See toob päevakorda jooksevkonto defitsiidi finantseerimise küsimuse. Alates 1994. aastast võib selles vallas eristada kuut erinevat perioodi: 1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega 2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!! 3. 1998 – 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real “Muud investeeringud”. Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas 2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema. Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon 6. Aastatel 2008-2010 vähenes “masu” tõttu import ja jooksevkonto vähenes miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

7. Jooksevkonto allkontod 1. Kaupade ja teenuste eksport ja import a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe. Negatiivne saldo tähendab töökohtade ja sissetuleku väljavoolu ning tingib üleskutseid impordi vähendamisele. b) teenustes sisalduvad finantsalaseid teenuseid, mida osutatakse välismaalastele, samuti kasumid ja dividendid välismaistelt investeeringutelt. Transpordi ja laevanduse kulud on samuti arvestatud teenuste kategooriana. Teenuste sektor ja turism toovad sisse Eestisse. 2. Mitmepoolsed ülekanded (pensionid, välisabi ja muud valitsuse annetused). Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

8. Jooksevkontoga seonduvad probleemid Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk. 1. Eestis (ka mujal) on olnud viimastel aastatel probleemiks jooksevkonto defitsiit: • alates 1997 aastast järsult kasvama hakanud jooksevkonto defitsiit ulatus oma “parimatel” päevadel 2004 aastal 19 % SKP väärtusest, • käesoleval aastal võib jooksevkonto defitsiit olla 2-3% piirides, • “kriitiliseks massiks” peetakse ca 10% piiri, • “kriitilise” piiri ületamine võib ehmatada välisinvestoreid. 2. Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Kui laenatud ei ole üle mõistuse palju ning seda laenuraha on osatud edukalt kasutada, siis võib olukord ka soodsalt laheneda. 3. Alati ei lahene soodsalt. Kagu-Aasia majanduskrahh, mis kümne aasta eest maailmamajandust ehmatas, sai alguse just jooksevkonto defitsiidi pidurdamatust kasvust. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

9. Jooksevkonto defitsiiti põhjustavad • Negatiivne väliskaubanduse bilanss (ekspordi – impordi vahe) • Sisemaise nõudluse ja toodangu vahe Kui nõudlus on suurem kasvab import • Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks • Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine • Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine (innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine) • Kaitsetollide kehtestamine – teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand) • Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega • Kõikvõimaliku informatsiooni täpsus ja kättesaadavus välisinvestoritele Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

10. Eesti jooksevkonto defitsiit (% SKP-st) aastate lõikes. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

11. Välismajandussektor. Välismajandussuhteid loetakse Eesti majanduse arengu mootoriks. 90 a. alguses toimus väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist ja 90% ekspordist) läände. Väliskaubanduse arengu põhimõtted: 1. Fikseeritud valuutavahetuskurss 2. Liberaalne väliskaubandusrežiim 3. Kapitali vaba liikumine 4. Välisinvestorite võrdne kohtlemine kodumaiste investoritega 5. Majanduse konkurentsivõime ja atraktiivsuse säilitamine välisinvesteeringute ligitõmbamiseks (praegu loodetakse EURO-le) Kaubanduspartneriteks on nüüd kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004. Eesti liitub Eurotsooniga 01.jaanuar 2011.. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

12. Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli teenustebilansis transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus 2007 aastani. Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt Eesti ekspordis domineerivad: • masinad ja seadmed • puidutooted • paberitooted • tekstiilitooted • mööbel Sisenõudluson kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on: • masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) • transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

13. Eesti väliskaubandusbilanss Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

14. Finants- e. kapitalikonto Kapitalikonto kajastab finantskapitali liikumist üle rahvusvaheliste piiride. Paljud kapitalikonto kirjed on laenud ja maksed vastavalt jooksva konto kirjetele. Positiivne saldo tähendab, et mingi riik on laenanud raha partneritele, et viimased saaksid osta laenajalt kaupa. Samas võib jooksva konto defitsiit sundida riike laenama raha, et maksta impordi eest. Kapitalikonto protseduurid on analoogsed teistega Kreeditisse kantakse sissetulev finantskapital. Dividendid kajastuvad jooksva konto kreeditis. Deebetisse kantakse väljaminev finantskapital. Näiteks, kui Eesti kodanik ostab USA-st aktsia, siis on see kapitalikonto deebet, ehkki see aktsia muutub Eesti kodaniku omanduseks. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

15. Kapitalikonto Vaba kapitali on maailma finantsturgudel väga palju ning miljonid analüütikud tegelevad sellele kasuliku rakenduse leidmisega. Välismaised investeeringud paljudesse riikidesse on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Mis põhjustab kapitali liikumist? • majanduslik olukord • intressmäärad Eestis, aga ka teistes arenenud riikides kasvas välisinvesteeringute sissevool ilmselt tänu kõrgetele protsendimääradele ja suhteliselt tugevale majandusele. Näiteks USA-s on see kindlustanud vajaliku raha mitte ainult jooksva konto defitsiidi, vaid ka eelarve defitsiidi toetamiseks. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

16. Välismaalased hoiavad USA väärtpaberites nii palju vahendeid, mis moodustab üle 10% riigivõlast. Eesti riigil pole valitsuse võlakirju ja puudub ka kord kuidas neid emiteerida. Välismaiste investeeringute kasv on pööranud vastupidiseks netoinvesteeringute positsiooni USA-s. Maailma suurimast laenuandjast on saanud suurima võlgnik. Kellele ollakse võlgu? Hiina, Venemaa, Korea jne. Ühelt poolt on välisinvesteeringud head, kuna tagavad likviidseid vahendeid riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks. Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt välja.   Kokkuvõte • kapitalikonto kajastab nii pikaajalist kui ka lühiajalist kapitali liikumist • reeglina on kapitali pikaajaline liikumine küllalt hästi dokumenteeritud • probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega • seetõttu tuuakse maksebilansis vahel eraldi reana välja vigu ja vahesid Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

17. Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

18. Ametliku reservi tehingute konto Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis. Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol, peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid. Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda. 2. Tehingud, mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks. Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

19. Laenamise probleemid Laenamine on heal juhul võlgnevuse probleemi ajutine lahendus. IMF-i laenuga kaasneb tavaliselt nõue, et laenavad riigid tegutseksid “rangelt”: • vähendaksid valitsuse kulusid • erastaksid riiklikke ettevõtteid • piiraksid sotsiaalprogramme Lühiajaliselt võivad need meetmed teha rohkem halba kui head. NB! 1. Näiteks lükkas Mehhiko edasi teedevõrgu remondi ja Altamira sadama ehitamise, et teha laenu tagasimakseid 1985. aastal. Kui need infrastruktuuri projektid oleksid ellu viidud, siis oleks võinud eksport suureneda ja saadud maksta võlga. 2. 1986.a. nõuti Mehhikolt eelarve defitsiidi (ca 17% SKP-st) vähendamist 5%-le, et saada 6 mlr. $ laenu IMF-lt, Jaapani, Euroopa ja USA pankadelt. Selleks vähendati toiduainete doteerimist ajal, kui tööpuuduse tase oli kõrge ja vaesus suur. Tagajärjed poliitikutele kehvad. Arengumaade võlad on nii suured, et vaevalt nad on võimelised seda üldse tagasi maksma. Pikaajaline lahendus oleks maailmamajanduse selline kasv, mis suurendaks arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku raha. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

20. Valuuta vahetuskursi probleemid Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

21. Vahetuskursi määramine Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind. Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks? Kas kõikide riikide keskpangad? Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

22. Vahetuskurss on tähtis näitaja mitmes suhtes: 1. Kaubavahetus Mida rohkem kroone on vaja dollari ostmiseks, seda kallimad on näiteks USA kaubad Eesti turul ja vastupidi. Näide:Aastatel 1993-2008 tõusis $ hind 11,5-1t EEK-ltpeaaegu 19-ni ja langes jälle 9,8-ni. Täna 10,411 kr. 2. Inflatsioon. Vahetuskursi kõige otsesem mõju sisemajandusele seisneb inflatsiooni määras. Kui krooni kurss tõuseb, siis välisvaluutad muutuvad odavamaks. Enne $1=15 EEK nüüd $1=10 EEK, seega kroon tugevneb See vähendab inflatsiooni, kuna välismaised kaubad odavnevad ja neid arvestatakse sisemajanduse hinnaindeksis. 3. Konkurentsivõime. Vahetuskurss mõjutab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näide:$ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul, kui LIT oli seotud $. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

23. Vahetuskursi kujunemise ajalugu 1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel. 2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, millepõhjal seoti dollar kullaga ja määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes. Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks: • lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma valuutat. • “fundamentaalse tasakaalutuse” korral loodeti, et defitsiidis olevad maad devalveerivad oma valuuta. 3. Alates 1973 a. vabalt kujunev vahetuskurss. USA astus BW välja. Esialgu OK! (1) Pärast sõda dollareid ei jätkunud, kuid sõjas kannatanud maad vajasid dollareid, et osta majanduse taastamiseks USA kaupu. (2) 1960. aastaks oli Euroopa ja Jaapani majandus tasemel ja dollarite nõudlus vähenes. (3) Langev dollari kurss tähendas impordi vähenemist USA-sse ja ekspordi kasvu muusse maailma. (4) Probleemi tekitas fikseeritud vahetuskursside omadus: kuna neis ei kajastu turujõud, siis ei saa need automaatselt kindlustada tasakaalu. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

24. Juhitavad vahetuskursid 1. Pärast Bretton Woodsi fikseeritud vahetuskursside süsteemi kaotamist hakkasid vahetuskursid kõikuma, kuid mitte vabalt. • Mitmed riigid tungivad vahel aktiivselt valuutaturgudele, mõjutamaks valuutakurssi. • Teised riigid on sidunud oma valuuta $ või EURO-ga. • Mõned riigid hoiduvad üldse valuutaturgudele tulemast. • Sekkutakse: • majandusliku languse vältimiseks, • inflatsiooni pidurdamiseks. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. 2. Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks kasutada oleva raha hulk on tühine võrreldes sadade miljardite iga päev käibes olevate dollaritega. 3. USA poliitikute idee valuutade vahetuskursside tsoonide kehtestamise kohta. Sümbioos fikseeritud ja vabast vahetuskursist. Vahetuskurss kõiguks mingi % kummaski suunas. Turujõud ei saaks mõjutada vahetuskurss. Seda ideed kasutakse tegelikult Venemaal, ka Lätis. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

25. Kaubavahetuse defitsiit maksebilansi probleemide allikana Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

26. Makroökonoomiliste mudelite loengus nägime, et eksport stimuleerib SKP-d ja import vähendab kaubavahetuse tasakaalu. Praegu huvitab meid aga see, mis juhtub kaubanduse defitsiidi ja sisemajandusega. Kaubanduse defitsiit saab tekkida ainult fikseeritud vahetuskursi korral. Kulufunktsioonis esitasime ekspordi ja impordi funktsioonid järgmisel kujul: X = X0 (1) Z = zQ; 0 < z < 1 (2) Eksport X oli autonoomne muutuja. Import Z oli indutseeritud muutuja. Kulutamise komponendid, kaasa arvatud import, suurenevad sissetuleku tõustes. Kaubavahetuse defitsiit on impordi ja ekspordi vahe: TD = X - Z (3) Kuna eksport on autonoomne (kui kõik muud tegurid on võrdsed), siis kaubavahetuse defitsiit suureneb sissetulekute suurenedes ja väheneb sissetuleku vähenedes. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

27. 1.Välise ja sisemise tasakaalu säilitamine on peamine poliitikute ees seisev probleem. Defitsiit suureneb sissetulekute suurenedes Z, x Z = zQ TD < 0 X = X0 3. Kui kaubandus osatähtsus SKP-s on suhteliselt väike, siis probleeme pole. Kui aga üle 50% SKP-st, siis on välise tasakaalu säilitamine oluline. TD > 0 Q2 Q0 Q1 Q 2. Sisemajandus puutub kokku nõudega saavutada kõrge tööhõive. Muidugi võib selle tulemuseks olla nii kõrge sissetulekute tase, et väline tasakaal saab rikutud. 4. Lahendused: Esiteks, kui valitsus tahab kindlustada täielikku tööhõivet, siis võib ta stimuleerida majandust maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või isegi pikema perioodi pärast, esialgu halvendab olukorda. Teiseks, tollide, kvootide kehtestamine. Kaubavahetuse defitsiit ja tasakaalu sissetulek Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

28. 2. … tellimusi ei saa tühistada, ka asendajate leidmine võtab aega, siis imporditakse sama kogus kaupa kuid kõrgemate hindadega Kaubandusbilanss 1. Pärast momendil t toimuvat devalvatsiooni tõusevad importkaupade hinnad, ja ... j-kõver Devalveerimine t t+1 Aeg 3. Seega võib devalvatsioon esialgu halvendada kaubanduse tasakaalu. Sellist sõltuvustnimetatakse j-kõveraks. 4. Hetkel t+1 taastub esialgne situatsioon ja alles siis hakkab olukord paranema j - kõver. Kaubanduse bilanss võib mitte reageerida devalveerimisele aasta või isegi pikema perioodi jooksul. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž

29. Rahvusvahelise kapitali sissevoolu põhjustab: Kõrged intressimäärad Ühte riiki sissevoolav kapital on väljavool teisest riigist. Kapitali väljavool omakorda vähendab investeeringuid ja majanduskasvu. Seega, kapitali väljavoolu takistamiseks tuleb hoida intressimäärasid kõrgel, see aga on takistuseks majanduse arengule. Probleem: kapitali sissevool suurendab kapitali suure ja äkilise lenduvuse ohtu. Seega majandusliku languse või kriisi ohu korral võivad välismaised investeerijad oma raha välja võtta sama kiirelt kui nad need sisse tõid. Väliskapitali äkiline väljavool võib protsendimäärad üles viia ja finantsturud laostada. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledž