360 likes | 711 Views
Loeng 1. Esimene loeng. Dr. Juhan Sedman Vanemuise 46-127 Tel. 375838 Email : biochem03 @ebc.ee K õnetunnid kolmapäeviti 16.00-19.00. Õppevahendid, programm ja ajakava. Eksam Biokeemia evolutsioon (Bio)keemiline evolutsioon Elusaine elementaarkoostis Funktsionaalrühmad biokeemias
E N D
Loeng 1 Esimene loeng Dr. Juhan Sedman Vanemuise 46-127 Tel. 375838 Email: biochem03@ebc.ee Kõnetunnid kolmapäeviti 16.00-19.00
Õppevahendid, programm ja ajakava. Eksam • Biokeemia evolutsioon • (Bio)keemiline evolutsioon • Elusaine elementaarkoostis • Funktsionaalrühmad biokeemias • Makromolekulid • Rakk kui biokeemiline reaktor
Eksam toimub testi vormis Näidistest: www.biokeemia.ebc.ee fail: test2003
Õppevahendid: soovitatav õpik Principles of Biochemistry (Third Edition, 2002) Horton, Moran, Ochs, Rawn, Scrimgeour Prentice Hall, Upper Saddle River, NJ 07458 ISBN 0-13-026672
Õppevahendid • Voet and Voet Biochemistry, 2nd edition 1995 • Garrett and Grisham Biochemistry, 2nd edition 1999 • Zubay Biochemistry, 4th edition 1998 • Stryer Biochemistry, 4th edition 1995 • Nelson and Cox Lehninger Principles of Biochemistry, 3rd edition 2000 • Campbell Biochemistry, 2nd edition 1995 • Voet, Voet and Pratt, Fundamentals of Biochemistry, 1999 • Student companion to… • Stryers Biochemistry • Fundamentals of Biochemistry
Kõik loengutel esitatavad slaidid on võrgus kättesaadaval Powerpoint formaadis Üks loeng 2...10 Mb. www.biokeemia.ebc.ee Kasutaja: bk03 Parool: biogeoge
Moraalilugemise asemel sõbralikud soovitused: • Trükkige aegsalt välja loengumaterjalid (näiteks 6 slaidi lehe kohta) ja võtke loengusse kaasa • Veelgi parem kui te loete materjali eelnevalt läbi • Kui millestki aru ei saa, küsige kohe. Lollid küsimused on ainult need mida ei küsita. • Ei ole mõistlik õppida ainult eksamieelsel perioodil, sest siis te lihtsalt ei jõua. • Muretsege endale õpik.
Journal of Biological Chemistry25 February 1987; Vol. 262, No. 6 Journal of Biological Chemistry15 February 2002; Vol. 277, No. 7 • MinireviewsHyaluronan Minireview Series • DNA: Replication Repair and Recombination • Genes: Structure and Regulation • RNA: Structure Metabolism and Catalysis • Protein Synthesis Post-Translation Modification and Degradation • Genomics Proteomics and Bioinformatics • Protein Structure and Folding • Enzyme Catalysis and Regulation • Metabolism and Bioenergetics • Glycobiology and Extracellular Matrices • Lipids and Lipoproteins • Membrane Transport Structure Function and Biogenesis • Mechanisms Of Signal Transduction • Molecular Basis Of Cell and Developmental Biology • Carbohydrates, Lipids and Other Natural Products • Cell Biology and Metabolism • Enzymology • Membranes and Bioenergetics • Nucleic Acids, Protein Synthesis and Molecular Genetics • Protein Chemistry and Structure
Biokeemilised dimensioonid I: ruum m mm milli 10-3 mm mikro 10-6 nm nano 10-9 Ongström 10-10 m
Membraan ja kest lahutavad väliskeskkonnast • Rakusisesed kompartmendid puuduvad Prokarüootne rakk Produktid? -biomass -ainevahetuse kõrvalproduktid Süsiniku allikas CO2 –fotosünteesivad organismid on võimelised sünteesima suhkruid lähtudes atmosfääris leiduvast süsihappegaasist Orgaanilised süsinikuühendid Lähteühendid? Energia? C-allikas N-allikas jne Lämmastiku allikas N2- vaid vähesed organismid NH3- enamik rakke Nitraadid- osad bakterid Glutamaat jt aminohapped Energia allikaks võib olla 1. Valgusenergia (fotosünteesivad organismid) 2. Redoksreaktsioonid -oksüdeeritakse kas orgaanilisi ühendeid või anorgaanilisi ühendeid
Membraan ja kest lahutavad väliskeskkonnast • Rakusisesed kompartmendid puuduvad Prokarüootne rakk Produktid? -biomass -ainevahetuse kõrvalproduktid • Metabolism- keemiliste protsesside kogum elusrakus • Sageli kitsamas tähenduses kasutusel rakuenergeetika aspektist lähtudes • Katabolism- degradatiivsed protsessid, energiat genereerivad • Anabolism- biosünteetilised protsessid, energiat tarbivad Lähteühendid? Energia? C-allikas N-allikas jne
Biokeemilised dimensioonid III: energia 1 kcal = 4.18 kJ ATP 30.5 kJ/mol
Molekulide vahelised sidemed bioloogilistes süsteemides • Kovalentne keemiline side • Mittekovalentne keemiline side ehk nõrgad interaktsioonid Kovalentsete sidemete tugevus kJ/mol Üksikside Kaksikside O-H 461 C=O 712 H-H 435 C=N 615 P-O 419 C=C 611 C-H 414 P=O 502 N-H 389 C-O 352 Kolmikside C-C 348 S-H 339 CC 819 C-N 293 NN 930 S-S 214 Mittekovalentsed Sidemed 4…40 kJ/mol
Maa vanus ca 4.6 mljrd. a. Vanimad fossiilid ca 3.5 mljrd. a. C fikseerimise algus ca 3.8 mljrd a. • Keemiline evolutsioon • Isereplitseeruva süsteemi teke • Bioloogiline evolutsioon
Miks baseerub elu süsinikul? C on võimeline moodustama tohutu hulga erinevaid ühendeid Moodustab kuni 4 stabiilset kovalentset sidet ja pikki C-C ahelaid B, C, N, Si ja P- ainsad elemendid, mis on võimelised moodustama kovalentselt seotud ahelaid ja moodustama rohkem kui 3 sidet C-C side 350 kJ/mol N-N side 170 kJ/mol (kolmikside 950 kJ/mol) Si-Si side 175 kJ/mol, Si-O side 370 kJ/mol Heteronukleaarsed C-O, C-N, P-O sidemed reaktsioonivõimelisemad kui C-C side Praktiliselt ainukesed homonukleaarsed sidemed peale C-C on eluslooduses S-S Inimorganismi elementaarkoosseis (kuivkaalu protsendid) C 61.7 Vähesel hulgal N 11.0 O 9.3 B F Si H 5.7 V Cr Mn Ca 5.3 Fe Co Cu P 3.3 Zn Se Mo K 1.3 Sn I S 1.0 Cl 0.7 Na 0.7 Mg 0.3 Bioloogiliste süsteemide elementaarkoosseis on oluliselt erinev maakoorest 47% O, 28% Si, 7.9% Al, 4.5% Fe, 3.5% Ca
Keemilise evolutsiooni staadium Redutseeriv vs oksüdeeriv atmosfäär Keemilise evolutsiooni eksperimentaalne analüüs 1953 a. Miller ja Urey H20, CH4, NH3, H2j Glütsiin, Alaniin, Glutamiinhape, Asparagiinhape Sipelghape, äädikhape, piimhape, karbamiid, N-metüülkarbamiid Ürgpuljong? -isoleeritud loigud -katalüsaatorid -külm algus (hüdrolüüs vs. kondensatsioon)
Isereplitseeruva süsteemi teke RNA maailma mudel 1. Elu võis baseeruda algul isereplitseeruval RNA-l? 2. Replitseeruva süsteemi evolutsioon valkude kaasamisega? 3. DNA kui geneetilise informatsiooni kandja kaasamine Kompartmentalisatsioon 1. Vajalik kui vahend soodsa keemilise keskkonna säilitaja 2. Transpordisüsteemi vajalikkus 3. Inside outside first? • Metaboolsete radade, fotosünteesi ja hingamise areng • Energeetiliste resursside piiratuse tingimustes tekkis fotosüntees • Fotosünteesi tagajärjel akumuleerus kõrvalproduktina hapnik • Oksüdatiivse metabolismi (respiratoorsete mehhanismide)arenemine • Hulkraksete organismide teke ca 700 milj. a. tagasi
Biokeemilised dimensioonid III: aeg piko nano mikro milli
E. coli rakkude keemiline koostis • Vesi >70% • Valgud 15% • Nukleiinhapped 7% • Polüsahhariidid 3% • Lipiidid 2% • Anorg. ioonid 1% • Metaboliidid <1%
Bioloogilistes süsteemides on polümeerid olulisel kohal Bioloogilised makromolekulid jaotatakse 4 (3) klassi Valgud- aminohapetest koosnevad polümeerid. Funktsioonid mitmekesised, katalüüs, struktuur, regulatsioon, transport jm. Nukleiinhapped- polümeer, mis koosneb suhkrust, fosfaadist ja lämmastikalustest Eelkõige informatsiooni säilitamise ja ülekande funktsioon Polüsahhariidid- monosahhariididest koosnevad polümeerid. Energeetiline ja struktuurne funktsioon Lipiidid- heterogeenne klass vees mittelahustuvaid ühendeid. Energeetiline, struktuurne roll. Ei ole tõelised makromolekulid.
Lipiidid- orgaanilistes solventides lahustuvad bioloogilised ühendid
Biokeemia ja orgaaniline keemia • Orgaaniline keemia- ajalooliselt elusa looduse keemia • Kõik protsessid elusas looduses alluvad keemia ja füüsika seaduspärasustele • Bioloogiliste makromolekulide keemilised omadused on funktsionaalrühmade omadused • Biokeemilised reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja katalüsaatorite abil