7 loeng tööõigus

1. 7 loeng tööõigus Vaidluste lahendamine Töötervishoid Tööohutus Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnavolinik

2. Vaidluste lahendamine (töötasu näitel) • Töötajal on õigus saamata jäänud töötasu nõuda tööandjalt välja töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. • Avaldust samaaegselt töövaidluskomisjoni ja kohtusse esitada ei saa. • Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. • Saamata jäänud töötasule võib arvestada viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele kuulunud palgast.

3. Avaldus töövaidluskomisjonile • Avaldus saamata jäänud töötasu saamiseks esitada kirjalikult kahes eksemplaris töökohajärgsele töövaidluskomisjonile(avalduse näidisvormid http://www.ti.ee/index.php?page=570&) • Töövaidluskomisjon vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul. • Komisjoni otsust saab vaidlustada maakohtus hagiavalduse esitamisega ühe kuu jooksul otsuse kättesaamisest arvates. • Komisjoni lahend jõustub, kui kumbki pool ei ole otsust vaidlustanud (ühe kuu jooksul).

4. Kohtutäitur • Komisjoni otsust palga väljamaksmiseks (mitte rohkem kui kahe kuu eest) täidetakse viivitamatult ehk otsus ei pea olema jõustunud. • Kui tööandja ei täida komisjoni otsust vabatahtlikult, on võimalik pöörduda kohtutäituri poole (http://tarkmeestaskus.just.ee/kuidas_saab_kohtutaitur_teid_aidata)

5. Töövaidluse lahendamine Kui tööandjaga vaidluses lahenduseni ei jõuta, siis on töötajal õigus pöörduda Töövaidluskomisjon Kohus Kohtutäitur

6. Hagiavaldus kohtule • Eestis on 4 maakohut (Harju, Viru, Pärnu ja Tartu). • Hagiavaldus esitada maakohtusse, mille piirkonnas on töötaja elukoht või töökoht. • Hagiavalduse saab esitada posti teel või digitaalallkirjastatult. • Kui Teil ei ole piisavalt raha, et tasuda menetluskulusid (nt riigilõivu), saab taodelda riigi õigusabi. • Täpsem info vaata www.just.ee

7. Tööandja pankrot • Kui tööandja pankrotistub, katab osa saamata jäänud rahast töötuskindlustus. • Töötajale hüvitatakse enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk (kuni 3 kuu palk) ja puhkusetasu • Töötukassale hüvitise maksmise taotluse esitab töötaja eest pankrotihaldur.

8. Töötervishoid ja tööohutus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töötervishoid - töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine vastavalt töötaja võimetele • Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata • Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab

9. Ohutegurid töökeskkonnas • Töökeskkonnas toimivad - füüsikalised, - keemilised, - bioloogilised, -füsioloogilised ja - psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. • Töökeskkonna keemilisteja füüsikalisteohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnormid on sätestatud määrustega.

10. Ohutu ja tervisliku töökoha organiseerimine (tööandja kohustus) Riskianalüüs Ohutegurite määratlemine Töökeskkonnaspetsialist Ohutegurite ohjamine Tegevuskava Töökeskkonnavolinik Töötaja instrueerimine Töötaja tervisekontroll Sisekontroll

11. Füüsikalised ohutegurid • Füüsikalised ohutegurid on:1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;3) masinate ja seadmete liikuvad või teravadosad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögiohtjms.

12. Keemilised ohutegurid • Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • Kemikaaliseadus § 5 “Ohtlik kemikaal” lõige 1 - ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

13. Bioloogilised ohutegurid • Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), ... ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. • Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. • Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded(VV määrus nr 144; vastu võetud 05.05.2000)

14. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid • Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendidja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. • Psühholoogilised ohutegurid on monotoonnevõi töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

15. Tööandja kohustused • Tööandja kohustus - kujundada ja sisustada töökoht nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi • Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid

16. Töötajate tervisekontrolli kord (Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74) • Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. • Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul

17. Tööandja kohustused • korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele... Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; • töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ... korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; • viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.

18. Tööandja kohustused • Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. • oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab; • korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. • koostama ja kinnitama ohutusjuhendi: - tehtava töö ja - kasutatava töövahendi kohta;

19. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded • Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud: • keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; • andma töötajatele asjakohase tööriietuse; • andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid; • tagama, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning et need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist;

20. Töökeskkonnaspetsialist • Töökeskkonnaspetsialist on koolitatud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. • Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. • Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.

21. Töökeskkonnavolinik • Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. • Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest.

22. Töökeskkonnavolinik • Töökeskkonnavoliniku kohustused: • - jälgib, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud;- osaleb toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;- teatab ohuolukorrast või puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõub tööandjalt puuduse kõrvaldamist; • Töökeskkonnavoliniku õigused: • - nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist;- pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet - peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale.

23. Töökeskkonnavolinik • Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. • Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu • Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.

24. Haigushüvitis • Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). • Tööandjaei maksa haigushüvitist:- töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist (kutsehaigus või tööõnnetus) ravikindlustuse seaduse alusel.