1 / 15

EESTI MUUSIKA

EESTI MUUSIKA. RAHVALOOMING. Rahvalooming. Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas. Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks)

ainsley
Download Presentation

EESTI MUUSIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EESTI MUUSIKA RAHVALOOMING

  2. Rahvalooming • Laul saatis meie esivanemaid kõikjal. Eestlased on laulurahvas. • Rahvalaul jaguneb: vanem rahvalaul ehk regilaul ja uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. saj. lõpul, 19. saj. sai valdavaks) • Regilaul (meie muusikaline emakeel) on osa rahvaluulest ehk suulisest pärimusest, mis moodustas kirjaoskuseta ühiskonnas kogu vaimse kultuuri, ühendades endas teaduse, usu, luule ja igap. informatsiooni.

  3. Regilaul tekkis meie ajaarvamise algul; hõimudel, kes elasid Soome lahe ümber. • Regi – tuleb keskalamsaksa sõnast reigen, rigen, mis tähendab tantsulaulu. Nimetus baltisakslastelt (“ristiisad”) ning viitab samas ka esitusviisile.

  4. Regivärsiline rahvalaul koosneb kolmest osisest (komponendist): sõnad, viis ja esitus. • Regilaulu tekst koosneb regivärssidest. • Regilaulu normaalne värss koosneb kaheksast silbist, millele viisis vastab kaheksa nooti.

  5. Regivärss on neljajalaline trohheus. • Rütmi aluseks on silbi pikkus; enamasti langeb rütm kokku sõnarõhkudega. • Regivärsi sõnu seob algriim (alliteratsioon ja assonants) • Regilaulu värsse seob parallelsim e. mõtteriim.

  6. Regiviis • Viis (rahvap. toon, mõnu) on sõnadega võrreldes vähem varieeruv ja muutuv. Ühe viisiga võib laulda paljusid tekste; ‘rühmaviis’. • Regiviis on retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga (silbile vastab noot).

  7. Kui sõnarõhud ei lange kokku viisirõhkudega, võib tekkida skandeerimine. • Regiviisid on kas üherealised või kaherealised. • Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli. • Lõuna-Eestis lisandub sageli refrään, Põhja-Eestis lõpuheli pikendus.

  8. Viisid enamasti ühehäälsed; mitmehäälsust kohtab Lõuna-Eestis ja seda lihtsamal kujul. • Erandi moodustavad siin Setu laulud. Neil jagunevad lauljad: eeslaulja; torrõ ja killõ.

  9. Regilaulmine • Põhiline esitusvorm – eeslaulja ja koori vaheldumine (koos värsi kordamisega). Selline laulmisviis on regilaulule igiomane. • Nimetatakse ka ‘korralauluks’. • Üherealise viisi puhul korratakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida. • Koos ettehaarava sisseastumisega tekib katkematu laulmine.

  10. Selline laulmine ei välista üksilaulmist. Mitmed laululiigid eeldavadki üksi laulmist.

  11. Regilaulu liigid: • Töölaulud (siia alla ka helletamised, huiked, eotamised) • Tavandi- ehk kombelaulud (perekondlikud tähtpäevad; kalendrilaulud) • Laste hällitamise ja mängitamise laulud • Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud. • Lüroeepilised laulud.

  12. Uuem rahvalaul Sai valitsevaks 19. sajandil • Domineerima eepiline sisu; suureneb meeste osatähtsus laulude loomisel ja esitamisel (võimalik, et vanema rahvalaulu puhul on lihtsalt meieni jõudnud naiste laule rohkem kui meeste loodud-lauldud laule.) • Mõju saksa kirjanduselt (lauludes juttu lossidest jms) • Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. • Algriim asendub lõppriimiga.

  13. Arhailine keel asendub kaasaegsega. • Algul võeti üle regiviisi jooni, hiljem tuginetakse suurelt osalt tantsuviisidele. • Ka meloodiate puhul suur mõju Saksamaalt.

  14. Rahvapillid: • Kannel • Hiiu kannel (Rootsi kannel) • Moldpill • Põispill • Viled • Pasunad • Sarved • Torupill

  15. Jauram • Lokulaul • Pingipill • Parmupill

More Related