100 likes | 379 Views
Eesti muusika Koorilaul ja pillimuusika XII klass. Karksi-Nuia Gümnaasium Syrle Eesik. Koorilaulu edenemine 19. sajandil. Usuõpetus koolides; Kirikukoraalide laulmine; Aktiivsed köstrid; Valga seminar – Cimze seminar; Entusiastlikud koolmeistrid;. Tugevad laulukoorid.
E N D
Eesti muusikaKoorilaul ja pillimuusikaXII klass Karksi-Nuia Gümnaasium Syrle Eesik
Koorilaulu edenemine 19.sajandil • Usuõpetus koolides; • Kirikukoraalide laulmine; • Aktiivsed köstrid; • Valga seminar – Cimze seminar; • Entusiastlikud koolmeistrid;
Tugevad laulukoorid • Ansekülas Saaremaal; • Reigis Hiiumaal; • Laiusel; • Tormas; • Põltsamaal;
Pasunakoorid • Tormas; • Väägveres; • David Otto Wirkhaus e. Väägvere Taavet; • Pillimehed: kooliõpetajad, vanemad õpilased, käsitöölised, ärksamad talupojad, sulased;
Esinemised • Kohapeal pidudel; • Mitme kihelkonna laulupühadel; • Kirikupühadel;
Laulu- ja mänguseltsid • Eestlaste kultuuri- ja muusika keskused: • 1865 Tartus “Vanemuine” – president J.V Jannsen • 1865 Tallinnas “Estonia” • 1869 Viljandis “Koit” • 1878 Pärnus “Endla”
Esimene üldlaulupidu • 1869 Tartus; • J.V.Jannsen – aktiivne eestvedaja; • C.R.Jakobson – toetaja; • Osalejad: 45 meeskoori 789 lauljaga, 4 pasunakoori 42 pillimehega;
Esimese laulupeoga seotud probleemid • Pikk korraldusloa ooteaeg; • Loa saabumine viimasel hetkel – 4 kuud enne pidu; • Raskused nootide trükkimisel; • Tüli Jannseni ja Jakobsoni vahel; • Saksa- ja venekeelsed laulud;
Esimese laulupeo tähtsus • Tõstis eestlaste rahvustunnet; • Andis suure hoo kooriliikumisse; • Edendas kõiki kultuurivaldkondi; • Tõstis maal huvi seltside vastu; • Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal;
Esimesed heliloojad • Aleksander Saebelmann-Kunileid • Koorilaulud: “Sind surmani,” “Mu isamaa on minu arm” • Friedrich Saebelmann • Koorilaulud: • “Kaunimad laulud,” • ”Ellerhein”