Eesti muusika tähtsamad etapid

Eesti muusika tähtsamad etapid 12.klass

Esimesed asjaarmastajad-heliloojad • Ühised jooned: • 1) hariduse said Cimze seminaris (va Hermann, kes oli heliloojana iseõppija) • 2) kirjutasid koorilaule liedertafel-laulude eeskujul • 3) tegutsesid reeglina kooliõpetajatena; heliloominguga tegeldi põhitöö kõrvalt

Kunileid – eestipärasem heliloojanimi, mille pakkus välja Jakobson I laulupeol kõlanud 2 eesti algupäraga laulu autor: MK “Mu isamaa on minu arm” MK “Sind surmani” Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845 – 1875)

Eelmise noorem vend Erinevalt vennast kirjutas koorilaulude kõrval ka mõned soololaulud Koorilaule: “Kaunimad laulud” “Ellerhein” Friedrich Saebelmann (1851 – 1911)

Suurema osa elust tegutses väljaspool Eestit (Venemaal) U 70 laulu, millest pooled säilinud Kasutab polüfooniat oma rahvaviisiseadetes “Ketra, Liisu” “Laulge, poisid” “Kannel” Aleksander Thomson (1845 – 1917)

Rahvusliku kultuurielu juhtfiguur Ajakirjanik, kirjanik, keeleteadlane (võttis kasutusele sõnad haritlane, õpetlane, õpilane, köide, näide, põige, aula, mitmus, rahvus) Asutas muusika-ajakirja “Laulu ja mängu leht” U 1000 helitööd I eesti ooperikatsetuse “Uku ja Vanemuine” autor MK “Kungla rahvas” MK “Munamäel”, “Kevade” (alates 1:50) Karl August Hermann(1851 – 1909)

I kutselised heliloojad • Ilmusid 19. sajandi lõpul • Ühised jooned: • 1) õppisid Peterburis (miks?) orelit ja kompositsiooni • 2) kirjutasid põhiliselt koorilaule

I Eesti naishelilooja Suurepärane organist (kontserdid Saksamaal ja Londonis) Isamaalised(“Meeste laul”), lüürilised laulud(“Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvaviisiseaded(“Lauliku lapsepõli”, “Tuljak”) lünktest Miina Härma (1864 – 1941)

Tegutses Peterburis Oli 3., 5. ja 6. laulupeo üldjuht U 50 koorilaulu “Ööbik” “Oleksin laululind” “Sind surmani” Johannes Kappel (1855 – 1907)

Organist Niguliste kirikus Juhatas kõrgetasemelist sega- ja meeskoori 60 koori- ja 7 soololaulu “Priiuse hommikul” “Meil aiaäärne tänavas” Konstantin Türnpu (1865 – 1927)

Rajas 1900 Tartus I Eesti sümfooniaorkestri Kirjutas koorilaule, soololaule, instrumentaalmuusikat “Kus Põhjalahe kohiseb” “Kuldrannake” “Malemäng” “Pilvedele” Aleksander Läte (1860 – 1948)

Žanriline laienemine 19. saj lõpul – 20. saj alguses • Koorilaulude kõrval hakatakse looma sümfoonilist ja vokaalsümfoonilist muusikat • Artur Kapp • Peeter Süda – orelimuusika • 1919 – asutati muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus • 1928 – I eesti ooper – Evald Aav “Vikerlased”

I Eesti professionaalne helilooja, kes õppis kompositsiooni põhierialana (Peterburis); kirjutas: 1896 – I eesti avamängu “Julius Caesar” 1897 – I kantaadi “Johannes Damaskusest” 1897 – I klaverikontserdi 1897 – I klaverisonaadi 1899 – I keelpillikvarteti 1909 – I oratooriumi “Joonase lähetamine” 1910 – I programmiline teos “Walpurgi burlesk” MK “Eks teie tea” Rudolf Tobias (1873 – 1918)

Rahvusliku muusika teke 20. saj I poolel • Kunstmuusikas hakati kasutama rahvaviiside motiive • Koorimuusikas: Mart Saar (1882 – 1963) ja Cyrillus Kreek (1889 – 1962) • Instrumentaalmuusikas: Heino Eller (1887 – 1970)

Sündis Hüpassaares Viljandimaal Kogus rahvaviise Varasemas loomingus impressionistlikke ja ekspressionistlikke sugemeid “Põhjavaim” Mart Saar

Kogus rahvaviise, sh vaimulikke rahvaviise Vaimulike rahvaviiside seaded moodustavad kaalukama osa loomingust MK “Mu süda, ärka üles” I eesti reekviemi autor MK Reekviem - Introitus Cyrillus Kreek

Rahvusliku muusika sümbol Keskmes keelpillimuusika “Kodumaine viis” tsüklist 5 pala keelpilliorkestrile Sümfoonilised poeemid “Koit” ja “Videvik” Heino Eller

Vaata lisaks: • Eesti muusika veebientsüklopeedia • Kuula: www.estmusic.com • Eesti muusika seminar • https://sites.google.com/site/12sem2/home/12-klassi-ii-seminar

Eesti muusika tähtsamad etapid