EESTI TEEDEVÕRK JA TEEHOIU FINANTSEERIMINE

1. EESTI TEEDEVÕRK JA TEEHOIU FINANTSEERIMINE Rene Pruunsild, lektor Ehitusteaduskond, Rajatiste õppetool

2. Liiklusohutus 2011 • MNT –101 hukkunut • TTÜ uuring – 1 inimelu ≥ 1 miljon eurot • MNT – 1876 vigastatut – 100 miljonit eurot • LKF – liiklusõnnetuste kogukahju ≈ 40 miljonit eurot 2012 • 2 kuuga 17 hukkunut

3. liiklusohutus • Rahvuslik Liiklusohutusprogramm 2003- 2015 – visioon 100 • MKM minister J.Parts esitas valitsusele programmi – 3a keskmine 75 • Meetmed: (hoiakute kujundamine, koolitus), järelevalve, liikluskeskkond, planeerimine (Linnade ja valdade päevad 2012, U.Sellenberg, MNT) • Kes vastutab? Suureneb teehoiu rahastamine?

4. Transpordi arengukava MKM, T.Haidak – TAK 2006-2013 visioonid • Transport on ohutu ja turvaline – arenguruumi on • Transpordi planeerimise, rakendamise ja järelevalve süsteem on tõhus – KOV? • Riigi infrastruktuur on kvaliteetne – ainult kui mõeldakse riigimaanteid ning nendestki eelkõige põhimaanteid

5. Teedevõrk ja transpordisüsteem • Füüsilisest infrastruktuurist moodustab teedevõrk kõige olulisema osa. Eesmärk – tagada transpordisüsteemi toimimine. • Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks.

6. Teedevõrk ja transpordisüsteem Efektiivne transpordisüsteem tähendab: • korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, • ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, • kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, • tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, • turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele ja paljut muud.

7. teedevõrk • Eesti teedevõrk on suhteliselt tihe. • Paranenud on põhimaanteede katete kvaliteet. Tugi- ja kõrvalmaanteedel ning kohalikel teedel katendite ja teekonstruktsioonide olukord aga halveneb. • Tee kasutaja jaoks on vajalik, et teedevõrk töötaks ühtse tervikuna ega sõltuks sellest, kes on tee omanik.

10. MAANTEEDE PROJEKTEERIMISE NORMID • 7 aastat siirdekatendile (kruus); • 10 aastat kergkatendile (pinnatud mustsegu); • 12 – 15 aastat püsikatendile (asfaltbetoon, tsementbetoon).

11. Riik vs. Riik riigis • Kohalikke teid, erateid ning linnade tänavaid ja teid kogu teedevõrgust avalikus kasutuses 70% • Liikluse osakaal 40% • Liiklusõnnetused 50% • Sildu 10% rohkem kui riigimaanteedel. • Kohalike teede tegelik seisukord ei ole teada ning teehoiu rahastamisvajadust ei ole siiani kindlaks tehtud (Riigikontrolli audit september 2010).

14. Riigimaantee - 931 tk Linnatee - 140 tk Kohalik tee - 880 tk

18. Teehoiu finantseerimine • Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist kavandatud laekumisest. • Alates 2003. aastast koostatakse riigieelarve põhimõttel, et kõik rahastamisallikad – riigieelarve vahendid, omatulu ehk majandustegevusest laekuv tulu ning välistoetus, loetakse kütuseaktsiisi arvestusliku määra sisse.

19. Teehoiu finantseerimine • Kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu. • Eurorahadega ehitatakse suuri ja kalleid objekte põhimaanteedel, kuid tänu teeseaduse sellisele sõnastusele jäävad kaotajaks kõik väiksemad teed.

20. Koalitsioonileping • Valitsusliidu transpordipoliitika eesmärk on kindlustada inimeste ja kaupade vaba, mugav, kiire ja taskukohaneliikumineEestisning Eesti ja muu maailma vahel. • Hästi korraldatud transport parandab inimeste heaolu ja tõstab majanduse võistlusvõimet. • Inimeste vaba liikumine pole mõeldav ilma transpordivõrgustike ja -vahenditeta. • Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse jaoks võtmetähtsusega.

21. Koalitsioonileping • 1. Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine: • a. kehtestame teedeehitusnõuded, mis kindlustavad meie teed kasutusmugavuselt ja vastupidavuselt Põhjamaade tasemel teekattega. Ajakohastame talviseid teehoiunõudeid ja tõstame teehoolde võimekust erioludes; • b. jätkame riigi kruusateede katmist tolmuvaba kattega, kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid. Koostameja rakendameriiklikuprogrammi ”Eesti teedtolmuvabaksaastaks 2030”;

22. Koalitsioonileping • c. jätkame Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, Saaremaa püsiühenduse ja Via Baltica rajamist ning Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist; • d. jätkame riigimaanteede hooldamist ja remonti pikaajalise riikliku teedehoiukava alusel.

23. Ettepanekud • Luua metoodika/juhend/mudel kogu Eesti teehoiu rahastamiseks. • Selleks tuleks: • Eestile sobivate kogemuste leidmine välismaalt (Põhjamaad, Baltimaad, Ida-Euroopa). Naaberriikide metoodikate läbitöötamine. • Teede (riigiteed, kohalikud teed, avalikus kasutuses olevad erateed) olukorra analüüs (Teeregister, PMS, BMS). Andmebaaside täiustamine ning efektiivsemaks muutmine. • Eesti riigi majanduse ja teedevõrgu arengu analüüs. Logistiliste vajaduste analüüs.

24. Innovatsioon teedeehituses. Teehoiutööde lähiaastate võimalikud arendused ja arengusuunad. • Erinevate teehoiutööde (hooldamine, säilitusremontimine, rekonstrueerimine, uus ehitus) teostamiseks vajalikud tööde nimistud ja hindade arvutamine. • Ühikhindade andmebaasi loomine katseliste töö- ja ajamahukuste mõõtmise teel. Normeerimine. • Õigusliku regulatsiooni kriitiline läbitöötamine ja ühtlustamine nii riigiteede, kohalike teede kui ka avalikus kasutuses olevate erateede kohta. • Teehoiu finantseerimise põhimõtete analüüs. Ettepanekute väljatöötamine.

25. Tänan kuulamast! Tänan kuulamast!