110 likes | 322 Views
Ajalooline vaade kodakondsusele kui sotsiaalsele institutsioonile. Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus. Antiikaja kodakondsus. Antiikdemokraatiad vs -despootiad ja riigita piirkonnad Despootia: kitsamalt määratletud repressiivsem riik, jumal-valitseja reviir, osalt isikulojaalsus
E N D
Ajalooline vaadekodakondsusele kuisotsiaalsele institutsioonile Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
Antiikaja kodakondsus • Antiikdemokraatiad vs -despootiad ja riigita piirkonnad • Despootia: kitsamalt määratletud repressiivsem riik, jumal-valitseja reviir, osalt isikulojaalsus • Riigita piirkonnad: hõimusuhted; lindpriius • Aristoteles: kodanikuks olemine on inimeseks olemine. Inimene on loomupäraselt ühiskondlik olend (zoon politikon). Vaid riigis jõuab inimene loomuse täieliku teostumiseni (telos)
Polise kodakondsus • Vana-Kreeka linnriik (polis) kui väike orgaaniline kogukond (loodusolude mõju?) • Kodaniku loomulikud (mitte õiguslikult käsitud!) ulatuslikud kohustused, kodanikuks-olemine kui inimeseksolemine, kogu elu kui avalik elu (kasvatus, kodanikueetos) • Avalikud ametid loosiga, rahvakoosolek jne. Hilisemas Ateenas „kodanikupalk” • Weber, Riesenberg: polis kui sõdurite kogu-kond. Kodakondsus ja lahingutaktika (nt faa-lanks). Suured rühmad (naised, orjad, välis-maalased) loomult ebatäiuslikena välja jäetud
Rooma kodakondsus • Stoikud: inimesed on moraalselt võrdsed • Rooma õiguse universaalsus, Rooma kodanik (civis Romanus) kui iga tsiviliseeritud inimene, princeps kui „esimene kodanik” • Caracalla edikt 212 • Kodakondsuse muutumine üha õhemaks ja õiguslikumaks mõisteks, mis esmaselt suu-natud sotsiaalsele kontrollile (maksud, lojaal-sus): maailmariiki ei valitse rahvakoosolek • Augustinus: maine riik vs jumalariik
Keskaja kodakondsuskäsitlus • Subjecthood, hierarchy, domination • Alamsus, hierarhia, domineerimine • Alamate isiklik lojaalsus valitsejale • Pigem isikuline kui territoriaalne alluvus • Seisuste erinevused • Ühiskonna killustatus • Teatud elanikkonnarühmade täielik või osaline ekstraterritoriaalsus: • kirik (jumala riik/vennaskond maa peal) • linlased („linnaõhk teeb vabaks”: Veneetsia jt. Samas sisemine ebavõrdsus varanduse alusel)
Modernsuse eellugu • Valitseja võimu tugevnemine: jumalikkus, suurtükid, kaubandus, kolooniad jne • Macchiavelli virtu civile ja Richelieu raison d’etat • Luther, Oldentorp: valitsejad on jumala timukad ja kaikamehed • Bodin: suveräänikäsitlus. Hobbes: valitseja ainuvõimu mõistuslik põhjendus (selle kriitikast algab liberalism) • Riikide süsteem kristliku maailmariigi asemel • Ususõjad ja poliitika ilmalikustumine • „Rahvusriigi” esilekerkimine Lääne-Euroopas, rahvuskeeled ladina keele asemele
Modernse kodakondsuse teke • Lojaalsus valitsejale kujuneb ümber lojaalsuseks „rahvusriigile” • Locke’i kriitikast Hobbesile algab liberalism (inimese ja kodaniku õigused, mida valitsejad peavad tagama). Tegelikult juba Macchiavelli protective republicanism: kodakondsus kui kodanike huvide kindlustamise vahend • Rousseau üldine tahe (volonte generale) ja uus ühiskondlik leping: inimeste võrdsus, valitsus peab kajastama rahva soove, inimesed peavad alluma üldisele tahtele, „rahvusriigi” eetos • Suur Prantsuse Revolutsioon ja Viini kongress: rahvusriikide väljajoonistumine
Modernsuse arengutegurid 1 • Riigi suurem võim tõi kaasa tema muutumise õigustealaste jm nõuete keskpunktiks, väitlus- ja võitlusareeniks (valimisõiguse laiendamine) • Fichte, Herder; Hegel: rahvuslus • riigiõiguse areng (Austin, Kelsen jt) • Rahvuslus, riik kui vennaskond, kirjaoskuse ja õiguste laienemine, heaoluriigi areng • Modernne (klassikaline) kodakondsuskäsitlus • Euroopa Kontsert, I ja II maailmasõda, külm sõda: tugevad piirid riikide vahel • Asumaade iseseisvumine ja dekoloniseerimine
Modernsuse arengutegurid 2 • Klassikalise modernsuse üleküpsemine: • ülemaailmsed poliitilised programmid (Lenin ja kommunism, Hitler ja natsism, Coudenhove-Kalergi ja mondialism jt) • üldine massikultuur (Frankfurdi koolkond jt) ja väärtuste nihe (Inglehart jt): kultuurihomogeensus • minimaalriik (Nozick jt) ja NPM: tulu-kulu kogukond? • kapitalism: tululõhed, MNC-d, eripärased mudelid arengumaades (Wallerstein jt)
Uue kodakondsuse suunas? • Keskkonna-, massihävitusrelva- jm probleemide ülemaailmsus: mis on täna community of fate? • Maailmastumine ja regionaliseerumine: kus on „vabalt liikuja” enesemääratlus? • „Kultuuriline” vs demokraatlik vs heaolu- pühendumus: kuhu kuuluvad poliitika- ja majanduspõgenikud? • LARP vs hea kodanik: kui siduv on materiaalne reaalsus?