Haridus kui teenus

1. Haridus kui teenus

2. haridus <12: -e> õpitud teadmised, oskused ja vilumused Tänapäeval muutumas samasuguseks teenuseks ja ärivaldkonnaks nagu iga teine kaubaartikkel Suur äri - kõrgharidusele kulub maailmas aastas üle 300 miljardi dollari (mis moodustab 1% maailma majanduse kogutoodangust) kõrgharidussektoris on kaasatud 80 miljonit tudengit pluss 3,5 miljonit inimest kes neid õpetavad ja aitavad

3. Koolides saadavad teadmised ja oskused on üksikisiku jaoks edasises elus läbi löömise vahendid, terve riigi vaatekohast aga arengutaseme ja majandusliku võimsuse eeldused • UNESCO reports that “better education contributes to higher lifetime earnings and more robust national economic growth.” • Kuna haridus on otsustav eelis, peab selle saavutamise nimel konkureerima

4. Konkurentsi põhjused ja tulu, mida soovitakse saavutada • Georgetown University in Washington D.C. charges $ 29,800 in undergraduate tuition per year

5. Koolid kui teenuste kasutajad • + koolid kui teenuste pakkujad • = seosed ja kattuvused teiste harude ja elualadega • Osa seostest on kaudsed!

6. Haridus ja haridusteenused kaasaegses avatud maailmas: • Mimekesistuvad • Avarduvad (globaliseerumine) • Kitsenevad (spetsialiseerumine) • Seonduvad ja seostuvad teiste aladega

7. HARIDUSE OSA JA DÜNAAMIKA TEENINDUSSEKTORIS • Haridus kui osa teenindussektorist • Erakoolid – teenuse pakkuja on erafirma • Riigikoolid – teenuse pakkuja on riik = avalik teenus • Rahvusvaheline kõrgharidus moodustab üle kolme protsendi maailma teenuste ekspordist • Haridus pakub ainuüksi USA-s tööd umbes 13 miljonile inimesele

8. Koolist tööle • Tänapäeval ei taga ükski haridustase kooli lõpetamisel automaatset rakendust tööturul • Haridus ja erialase ettevalmistuse taseme olulisus üksikisikule ning ühiskonnale ja seeläbi kogu majanduse arengule • Erialane ettevalmistus peaks andma oskused ja teadmised töötada mingis kindlas valdkonnasvõi valdkondades asjatundjana

9. Haridustaseme ja ametiala seos

10. Õpilaste arvu kasv

11. Üliõpilased erakoolides

12. Karjääriteenused • Eestis tegeldud üle 80 aasta. Mujal veel kauemgi • Kutsenõustamise asemel tuleb tänapäeval tegeleda kõigi kolme karjääriteenusega: karjääriõppe,karjäärinõustamise ning mõlemat puudutava karjääriinfoga. • Mõiste karjäär on väljunud oma piiridest. 21. sajandil viitab karjäär inimese elukestvale arengule,mitte ainult konkreetsele ametiredelile.

13. UUED TEHNOLOOGIAD JA TRENDID HARIDUSES • inimarengu toetamine, et inimene saaks realiseerida oma potentsiaali täielikult ning elada head elu • ühiskonna arengu toetamine, eriti demokraatia edendamine, üksikisikute ja rühmade vaheliste lahknevuste ja ebavõrdsuste vähendamine ning kultuurilise mitmekesisuse toetamine • majandusarengu toetamine, tagades et tööjõu oskused vastavad majanduse ja tehnika arengule

14.  Väljakutsed • Maailmale on iseloomulik kiire muutumine - kiirust tuleb arvesse võtta igasuguste haridus- ja koolitussüsteemide tulevikueesmärkide kaalumisel • Euroopa peaks tegema plaane, et jääda kogu maailmas konkurentsivõimeliseks • on vaja julgustada inimesi õppimist jätkama – kas traditsioonilise hariduse ja koolituse või töö kaudu – ning suurendama nii oma tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtlikkust • pikema ja aktiivsema elu jooksul on inimesi vaja teavitada ja juhendada ning pakkuda neile jätkuõpet ja -koolitust.

15. Mida tuleks teha? • Haridus- ja koolisüsteemide kõigi jaoks kättesaadavamaks tegemine • Õppimise muutmine atraktiivsemaks  • Haridus- ja koolitussüsteemide avamine ülejäänud maailmale • Liikuvuse ja vahetuse elavdamine 

16. Hariduse rahvusvahelistumine, olulisemad tegijad ja nende tegevuse alused • Globaliseerumine – avatud maailm • Over the past twenty years, this internationalization has increased rapidly. The number of international students in OECD countries alone has doubled to 1.6 million, with Europe being the largest recipient and Asia being the largest emittent region (OECD, 2004). • Teine suurim sihtkoht : Põhja-Ameerika

17. Hariduse rahvusvahelistumine, olulisemad tegijad ja nende tegevuse alused • For example, in the United States, the expenditures of international students at US institutions have consistently exceeded the monies spent by Americans going abroad. This attractiveness of U.S. educational institutions resulted in a services surplus of more than US $ 10.7 billion in 2003. (U.S. Bureau of Economic Analysis, 2004) • Structurally, it should also be noted that Asian students typically use their cross border mobility to acquire a degree while paying full fees, while American and European students typically participate in much shorter term programs. (OECD, 2004).

18. Hariduse rahvusvahelistumine, olulisemad tegijad ja nende tegevuse alused • Kõrghariduse traditsiooniliselt elitaarne roll on muutunud, üha enam on esile tõusnud kõrghariduse pakkumine kui piiriülene kommertstegevus. Kõrgharidusest on saanud oluline ekspordiartikkel, mis moodustab arvestatava osa riikide majandustegevusest ning mille puhul on tähtis roll nüüdisaegsetel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditel ning turundustööl.

19. Kommertskontsernid otsivad pidevalt endale uusi turge ja alasid oma tegevuseks, millede poolt oligi suur surve muuta ka tervishoid ja haridus kommertstegevuse areeniks. Sellest lähtuvalt tekkisid koolide ja ülikoolide juurde neid tutvustavad ja müüvad „brändid“, millede ülesandeks on müüa „õpetamiskogemust“ ja konkreetsemalt vastava instituudi kvaliteeti.

20. Rahvusvahelised vahendusfirmad, mis viivad ülikoolide teenused tarbijani ehk õpilaseni. Firmad tutvustavad neid koole ja kõrgkoole, milledega on firmal sõlmitud leping esindamaks vastavat õppeasutust.

21. Sihtasutus Archimedes • Sihtasutus Archimedes avab Euroopa haridus- ja teadusruumi Eesti jaoks koostööprogrammide ja -projektide kaudu ning loob tingimusi programmides osalemiseks kõrghariduse akrediteerimise ja teaduse hindamise kaudu. • Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

22. ESN- Erasmus Student network • Socrates/Erasmus programm on Euroopa Liidu poolt 1990.a. loodud programm, mis võimaldab õpilastel minna õppima teise Euroopa riiki 3-12 kuuks, mis arendab ja toetab vahetustudengite arengut. On ühendatud 240 kõrgema hariduse instituudiga 30 riigis. Võrk on pidevalt arenev ja painduv.

23. Wise-Worldwide Internatinal Student Excange • On spetsialiseerunud akadeemilistele programmidele ja kodumajutuse teenuste pakkujana Aasia, Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahetustudengitele Ameerikas. Ühe võimaliku teenusena programm, mis pakub õppimisvõimalust 15-18 aastastele õpilastele mõnes Ameerika perekonnas tutvumaks ameerikaliku kultuuriga ja elustiiliga

24. IIE-Institute of international education • Kaasab endab üle 250 programmi. Rahu ja õitseng üle maailma sõltub inimeste kasvavast mahust mõelda ja töötada globaalsel ja kultuurilisel baasil. Nii nagu tehnoloogia avab piirid, nii avab haridus ja professionaane vahetus meie meeli

25. Olulisemad riigid rahvusvahelisel kõrgharidusturul

29. UNESCO andmetel õppis näiteks 2004. aasta seisuga Suurbritannias 103 ja USAs 271 eestlast. Kokku oli Eestist pärit välisüliõpilasi maailmas laiali 1295, kusjuures õppureid leidus nende andmete järgi 20 riigis • Eestisse tulnud, oli samade andmete järgi 830. Kõige enam oli külalistudengeid lähiriikidest – Soomest 253 ja Lätist 142

30. Me Täname Teid kuulamast!