Jahiulukite seire spetsiifika ja tulemused

1. Jahiulukite seirespetsiifika ja tulemused Peep Männil Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond www.keskkonnainfo.ee

2. Jahiulukite seire spetsiifika • Liigiline mitmekesisus (18 imetajat + 36 lindu) • Intensiivselt kasutatav ressurss • Kasutusmahtude iga-aastane korrigeerimine • Usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalik suur materjali hulk ja ühtlane tihedus • Algandmete kogujad enamasti jahimehed (ca 330 jahipiirkonda)

3. Jahiulukite seire ajalugu Eestis • Küttimisstatistika ja ulukiloendus riiklike üldnumbritena aastast 1954 • Põdra põhjalikum seire aastast 1987 • Küttimisstatistika ja ulukiloendus maakonniti alates 1992 • Riiklik Keskkonnaseire Programm, loomastiku seire 1995, sõralised, suurkiskjad, poolveelised, kärplased 1996 • Suurkiskjate seire praeguse metoodika järgi alates 2003 • KTK ulukiseireosakond 2005 • Ruutloendus alates 2006 • Küttimisstatistika ja arvukus jahipiirkonniti alates 2006 • Ulukiseire koondaruanne alates 2009

4. Jahiulukite seire • Riiklik Keskkonnaseire Programm • KTK põhimäärus KTK ulukiseireosakond

5. Jahilukite seire eesmärgid • Anda regulaarselt usaldusväärset informatsiooni ulukiasurkonna demograafiliste muutuste kohta • teha ettepanekuid asurkondade soodsa seisundi säilitamiseks või taastamiseks • omada infot rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja vastavate aruannete koostamiseks.

6. Erinevate liikide seire erinev tase Seire põhjalikkus liigiti sõltub: • Kaitsestaatusest rahvusvahelisel tasemel • Küttimise osakaalust üldises suremuses • Küttimise selektiivsususest Kuluefektiivsus - kas seire (metoodika) rakendamise kulud on tulemust väärt

7. Jälgitavad populatsiooni seisundit kirjeldavad parameetrid • Levik • Arvukus • Sooline ja vanuseline struktuur • “Tervislik” seisund • Mõju teistele liikidele (keskkonnale)

8. Populatsiooni suurus ja levikuala Kasutatavad meetodid: • Jahimeeste hinnang arvukusele (üldloendus; ametlik loendus) • Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) • Küttimisstatistika • Suurkiskjate juhuvaatluste kaardistamine • Hirvlaste pabulaloendus

9. Populatsiooni suurus ja levikualaTalvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) • Ca 380 püsiruutu 4x4 km • Hõlmab paljusid liike • Loendatakse transektiga ristuvaid jäljeradasid

10. Populatsiooni suurus ja levikualaKüttimisstatistika • Andmed kõikide liikide kohta jahipiirkonniti • Suurulukite kohta ka soo- ja vanusegrupiti

11. Populatsiooni suurus ja levikualaSuurkiskjate vaatluste kaardistamine • Juhuvaatluste aeg, koht (märgitud kaardil), isendite hulk, poegade arv, karu jälje laius jms

12. Populatsiooni suurus ja levikualaPabulaloendus • Hirvlaste talvise asustustiheduse hindamiseks • Pabulaindeks: pabulahunnikuid/km kohta • Meetod kasutusel vaid teatud püsiseirealadel

13. Asurkonna sooline ja vanuseline struktuur Kasutatavad meetodid: • Küttimisstatistika • Vaatlused (vaatluskaardid jahimeestelt) • Kütitud isenditelt kogutav vanuseinfo

14. Populatsiooni “tervislik” seisund Meetod: kütitud isenditelt kogutav materjal: • Sarved • Kehamõõtmed • Reproduktiivorganid • Parasitoloogilised proovid

15. Mõju teistele liikidele; kahjustused • Hirvlaste kahjustused metsakultuurides • Suurkiskjate kahjustused põllumajandus- ja lemmikloomadele • Kiskja-saaklooma suhted • Haiguste levik teistele liikidele

16. Analüüs ja tulemusedRuutloendus • Suhteline arvukus – jäljeindeks: jäljeradade arv/km kohta • Ei anna usaldusväärset tulemust jahipiirkonna kohta • Sõltub suurel määral ilmastikust

17. Analüüs ja tulemused • Andmete statistiline analüüs • Kogemustele (sh teaduskirjandus) tuginev analüüs • Võrdlev (erinevate parameetrite) analüüs • Juurdekasvuprognoos • Ulukiseire aastaaruanne: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf • Ettepanekud kaitse- ja ohjamise korraldamiseks; küttimisettepanekud

18. Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine • Tuuakse välja erinevad pesakonnad • Suhteline arvukus - pesakonnaindeks • Teades pesakondade osakaalu asurkonnas on võimalik tuletada ka populatsiooni üldsuurus

19. Analüüs ja tulemusedSuurkiskjate vaatluste kaardistamine: hundi pesakonnad

20. Analüüs ja tulemused:Sooline ja vanuseline struktuur. Hunt

21. Analüüs ja tulemused:Haigused. Kärntõbi hundil

22. Analüüs ja tulemused:Kahjustused

23. Analüüs ja tulemused: erinevate näitajate võrdlev analüüs

24. Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Hunt

25. Analüüs ja tulemused:Küttimisettepanekud: Põder

26. Küttimisettepanekud • Iga-aastaselt kohandatavad (adaptive management): asurkonna seisund →küttimisettepanek →küttimine → muutused asurkonna demograafias → küttimisettepanek → küttimine → muutused ...jne • Antakse enamasti maakondlikul tasemel • Põhimõte säilitada/saavutada asurkonna optimaalne suurus, liikidevaheline tasakaal ja asurkonna loomulik sooline-vanuseline struktuur

27. Hundipopulatsiooni geneetiline seire • Hundi ja koera hübriidid • Pesakondade eristamine • Sise- ja välismigratsioon

28. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Metskitse uuringud – asustustihedus, territooriumi suurus, sesoonsed ränded

29. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Metssea uuringud – elupaigakasutus, lisasöötmise mõju, mõju teistele liikidele

30. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Rakenduslikud uuringud • Ilvese uuringud – territooriumi suurus ja nende kattuvus; ilvese mõju saakliikidele

31. Ulukiseire metoodikate arendus ja tulemuste parandamine Kontrollloendus • Kopra pesakondade kontrollloendus liigispetsialistide poolt

32. Tänud!