400 likes | 733 Views
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused. AUNE VALK 18. o ktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum. Mis on PIAAC ? Programme for the International Assessment of Adult Competencies.
E N D
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused AUNE VALK 18. oktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum
Mis on PIAAC?Programme forthe International AssessmentofAdultCompetencies • Rahvusvaheline täiskasvanute (16-65) oskuste uuring, andmekogumise ajal nimega TEAN ja OSKAN (http://www.youtube.com/watch?v=z8bwjnExabI) • Ca 160 000 vastanut 24st (peamiselt) OECD riigist, lisandumas 9 riiki. Eestist 7632 vastanut. • OECD + 8 organisatsiooni Euroopast ja USAst • Eestis HTM; valim ja andmekogumine - Statistikaamet • Ühtsed standardid, range kvaliteedikontroll • Eestis sai vastata 2 keeles: eesti ja vene kas arvutis või paberil
Mida, kuidas ja miks mõõdeti? • Infotöötlusoskused: • funktsionaalne lugemisoskus • matemaatiline kirjaoskus • probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (ei mõõdetud neljas riigis ja neil, kes ei osanud-julenud arvutit kasutada) • Taustainfo hariduse, täiendõppes osalemise, töötamise, töö iseloomu, perekonna kohta
Miks need oskused? • Globaalne konkurents ja kasvav vajadus teha keerukamat tööd • Neile baseerub mitmete teiste oskuste omandamine • Vajalikud eri olukordades: tervisega seotud info, finantskirjaoskus, töö, edasi õppimine, e-riigis osalemine jne • Õpitavad, mistõttu saab neid poliitika kujundamisega mõjutada • Võrreldavalt mõõdetavad, kaalutud mõõta ka nt sotsiaalseid oskusi, loovust, ettevõtlikust, …
Infotöötlusoskuste olulisus muutuvas töömaailmas Allikas: Autor, Levy, Murnane (2003), 2002. aasta arvud David Autorilt
Töökohtade muutus Euroopas alates 1998 (PIAAC ja Euroopa Tööjõu-uuring)
Viis peamist järeldust 1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – head. 2. Arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendus-oskuse tase võiks olla parem. 3. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsi-võimeline. 4. Eestis on erinevused kõikides uuritud infotöötlusoskustes eri gruppide vahel väikesed, tippe on vähe. 5. „Kasuta või kaotad“ – oskustest olulisemgi (palk, hõive, aga ka oskuste säilimine) on nende kasutamine. Võiksime kasutada enam.
1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud riikides keskmiselt • Noorte tulemused võrdluses teiste riikide noortega paremad kui vanematel • Funktsionaalses lugemises 7. (noored 5.) koht • Matemaatilises kirjaoskuses 11. (noored 7.) koht
Funktsionaalne lugemisoskus … on oskusmõista, hinnata ja kasutadakirjalikketeksteselleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ningarendada oma teadmisi ja võimeid. _______________________________________________ • Lihtne ülesanne: Leida lühikesest artiklist (jooniselt) riikide arv, kus geneerilistel ravimitel alla 10% turuosast. 86% õigeid vastuseid. • Keeruline: Otsida raamatukogu kataloogist pealkirjade ja lühikirjelduste alusel raamatut, mis argumenteeriks nii geneetiliselt muundatud toidu poolt kui vastu. Palju üleliigset ja segavat infot. 26% õigeid vastuseid.
Matemaatiline kirjaoskus … oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid (arvud, kogused, mõõtmed, tõenäosused, protsendid jne), selleks, et tulla toime… ____________________________________________ • Lihtne: arvutada müügimehe päevas saadud kuluraha, vaadates läbisõidupäevikut ja teades 1km eest makstava bensiinikulu hinda ja sellele lisanduvate muude kulude eest makstavat summat. 71% õigeid vastuseid. • Keeruline: leida graafikult viidatud aastaarvule vastav üle 6 a kooliskäinud Mehhiko meeste osakaal, kusjuures esitatud on palju lisainfot. 31% õigeid vastuseid.
Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse keskmised tulemused 16-65
Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)
Matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)
2. Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on madal • Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuses 16. (noored 12.) koht. • 13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT kasutust nõudvate ülesannetega. • 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks tehnoloogiarikkas keskkonnas. • 50-65 aastaste hulgas on oskust ja julgust arvuti abil probleeme lahendada alla 50%-l. • Kasutame probleemilahendusoskust tööl väga vähe. • IKTd kasutavad tööl 64% hõivatutest (69% keskmiselt, Põhjamaades 80+%); need, kes kasutavad – kasutavad sageli.
Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas …on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid. ____________________________________________ • Lihtne ül.: sorteerida meilikeskkonnas vastuseid peokutsele, kasutades selleks olemasolevaid kaustu. 59% • Keeruline ül.: Kasutades kaht keskkonda (meil ja ruumibroneerimissüsteem), leida ja broneerida sobivad ruumid arvestades erinevaid soove, mis on vastuolulised. Edastada vastused. 22%
Probleemilahendusoskus: 2-3. tasemega inimeste osakaal noorte hulgas (16-24) ja keskmiselt (16-65)
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes
Miks probleemilahendusoskused halvad? • Mõõdeti esmakordselt – metoodika? • Kumb oskus? Kas IKT või probleemilahendus? • Teeme liiga lihtsat tööd: probleemilahendusoskust kasutatakse väga vähe. • Pole suutnud IKTd tööle rakendada: IKT oskust kasutavad vähesed: hõivatutest 64% meil, 69% keskmiselt, üle 80% Põhjamaades. Kes kasutavad, teevad seda palju. • Üldiselt väiksem valmisolek riskida, katsetada, ennast proovile panna? • Probleemid haridusega: arvutit kasutatakse meelelahutuseks, kuid vahest ei õpetata (kõrg/ kutse)koolis piisavalt loovust ja eri oskuste kombineeritud kasutamist uudsetes olukordades. • Probleemilahendusoskus sõltub vähem koolis käidud aastatest kui teised mõõdetud oskused (kõigis riikides). Potentsiaal. • Halb Internetiühendus kodudes. • Mis veel? – arutame edasi paneeldiskussioonis
Probleemilahendus ja Internetiühendusega majapidamiste osakaal
3. Kaasaegse hariduse kvaliteet maailmas konkurentsivõimeline • Põhihariduse osas kinnitus PISA tulemustele • Keskharidusega noorte oskused samuti vaid 2-3 (7) riigis meist paremad • Kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmised
Matemaatiline kirjaoskus PISAs ja PIAACis Üle OECD keskmise PISAs, alla OECD keskmise PIAACis Nii PISAs kui PIAACis üle OECD keskmise r=0,53 (p<0,05) R2 = 0,28 Alla OECD keskmise PISAs, üle OECD keskmise PIAACis Nii PISAs kui PIAACis alla OECD keskmise
* Kui kutse- ja kõrgharidus oleks sama hea, kui madalamad tasemed, oleks elu nagu …
Kutse-ja üldkeskhariduse lõpetajate lugemisoskuse keskmine tulemus, 16-29
4. Riigisisesed erinevused väikesed, tippe vähe Erinevused soo lõikes väikesed… • Rahvusvahelises võrdluses kuulub Eesti selgelt väikseimate sooliste erinevustega riikide hulka (sarnane ka Slovakkia) • FL puhul erinevus statistiliselt mitteoluline • MK puhul 6 punkti meeste kasuks • PL puhul 4 punkti meeste kasuks, mehi 2.-3. tasemel 28,3%, naisi 26,9%. • Suurimad on soolised erinevused Saksamaal, Hollandis ja Belgias
… samuti erinevused haridustasemete (juba räägitud) ja sotsiaalmajandusliku tausta lõikes • Osalenud riikides keskmiselt on ema ja isa haridus vastaja oskustega suhteliselt võrdselt seotud • Eestis on ema haridus selgelt olulisem • Isa haridus osalenud riikidega võrreldes Eestis selgelt väheolulisem → Eesti ühiskonna suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus oskuste ja hariduse vallas → Võrreldes teiste riikidega on siin suhteliselt lihtsam omandada head oskused sõltumata vanemate haridustasemest.
… ja suhteliselt väikesed ka piirkonniti… • Paremate oskustega inimesed koonduvad sinna, kus on rohkem oskusi nõudvad töökohad ehk Põhja- ja Lõuna-Eesti tiheasustusega aladele. • Tasakaalustatud arenguks, eriti Kirde-Eesti arendamiseks on vaja leida viise, kuidas meelitada sinna paremate oskustega inimesi.
Erineval tasemel lugemisoskusega inimeste osakaalud maakonniti
Erineva tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskusega inimeste osakaal
Erinevused on suured erinevate vanusegruppide vahel… • Paljudes riikides funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus kõrgeim 25–34-aastaste hulgas, tippriikides kestab kasv kauem, “langus“ algab hiljem • Suurimad erinevused nooremate ja vanemate vanusegruppide vahel on Soomes ja Koreas: haridussüsteemis toimunud muudatused. • Erinevused on suured ka Eestis
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse keskmine tulemus vanusegrupiti
…ja suhteliselt suured ka koduse keele lõikes • Muu koduse keelega täiskasvanute infotöötlusoskuste tulemused 11-25 punkti madalamad kui eesti koduse keele puhul → paremate oskustega muukeelsete elanike suurema emigratsioon? → probleemid venekeelse haridusega?
Kolmes oskuses maailma ülemise ja alumise 20% hulka kuulujad
5. Kasuta või kaotad: oskused ilma neid rakendamata ei ole iseseisev väärtus • Oskuste kasutamisest sõltub nii nende tase kui väärtus • Oskuste omandamisel väga oluline kasutamine, eeskätt kasutamine igapäevaelus • Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt seotud nende kasutussagedus tööl • Eesti tööturg hindab formaalharidust kõrgemalt kui oskusi (VÕTA)
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCMhttp://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCM
Andmebaasid ja andmete kasutamine • Mikroandmetega andmebaas OECD lehel: 22(?) riiki+ Austraalia andmed – tuleb taotleda • International dataexplorer; http://www.oecd.org/site/piaac/publicdataandanalysis.htm • PIAAC Põhjamaade andmebaas koos registriandmetega, alates nov 2013. Taotluse alusel • Andmete kasutamise koolitus 11. ja 12. detsembril
Rohkem infot: Halapuu, V., Valk, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused. Tartu: HTM. http://www.hm.ee/piaac OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills, OECD Publishing. http://www.oecd.org/site/piaac/ Aitäh!