TEADUS JA TEADUSLIK UURING. UURINGU EELDUSED JA TULEMUSED. UURIMIISTULEMUSE KASUTAMINE INNOVAATILISTES OROTSESSIDES

1. TEADUS JA TEADUSLIK UURING. UURINGU EELDUSED JA TULEMUSED. UURIMIISTULEMUSE KASUTAMINE INNOVAATILISTES OROTSESSIDES �lo Vooglaid Haridusteooria ja metodoloogiaseminar Tallinn, 11. mai 2006.a.

2. Tunnetusteid on palju Enda ja end �mbritseva maailma kohta saab inimene teavet argitunnetuse, kunstilise tunnetuse, filosoofilise tunnetuse, religioosse tunnetuse, teadusliku tunnetuse� kaudu.

3. Igal tunnetusteel on oma erip�ra, oma v�imalused ja piirangud Teadusliku tunnetuse erip�raks on, et tulemus on t�pne, selge, terviklik, p�hjendatud� Teaduslik uuring on korratav. Teadusliku uurimise eelduseks on teoreetiline, metoodiline ja metodoloogiline alus. MUDELID

4. Teadusliku uurimise objektiks on probleem Probleemi kujunemiseks on vaja v�hemalt kolme eeldust: Teadmist tegeliku olukorra, olude ja/v�i situatsiooni kohta; Kujutlust vajaliku olukorra, olude ja/v�i situatsiooni kohta; Aktiivset suhtumist tegeliku ja vajaliku v�rdlemisel tuvastatud vastuolusse. (Ei ole �ksk�ik, ei karda tegeleda, ei otsi ettek��ndeid edasi- v�i tagasil�kkamiseks jne).

5. Kaugeltki k�ik probleemid ei kujune teadusliku uurimise objektideks Enamiku probleemidega tuleb kohaneda, leppida ja �ppida nendega koos elama. NB! Probleeme ei saa lahendada. Probleemid lahenduvad sedam��da, kuidas �nnestub v�hendada v�i k�rvaldada nende tekke, s�venemise-laienemise ja p�simise p�hjuseid. Just probleemide p�hjuste ning teiste seoste avastamisele ongi humanitaar- ja sotsiaalteaduslikud uuringud suunatud

6. Selguse lisamiseks oleks vaja vaadata, mis on objektiks teistes tegevustes. M��tmise objektiks on karakteristikud. Juhtimise objektiks on protsessid. Valitsemise objektiks on inimesed (inimkooslused). Haldamise objektiks on materiaalsed v��rtused. Valdamise objektiks on mittemateriaalsed v��rtused. Sidustamise objektiks on s�steemid. �ppe objektiks on tekstid (tekstides olev teave).

7. Teadusliku uurimise aineks on k�ik see, mis iseloomustab uurimise objekti ja mida m��detakse v�i hinnatakse antud uuringus. Uuringu aine saab avada vastavate teooriate ja praktika v�rdlemise abil.

8. Miski muutub objektiks vaid subjekti suhtes Seega on vaja r�hutada, meeles pidada ja arvestada, et teaduslikus uuringus on subjektiks see, kes toimib uuringus aktiivse algena, kes orienteerub vajadustes, v�imalustes ja ohtudes, teeb otsuseid, t�idab oma otsuseid, seostab tegevust teistega, loob side ning edasi- ja tagasisidestab oma tegevuse, korrigeerib (vajaduse korral) ja vastutab nii tulemuste kui ka (v�imalike) tagaj�rgede eest.

9. Teadusliku uurimise subjektilt oodatakse, et tal oleks terviklik enesetunnetus ja enam-v�hem adekvaatne eneseteadvus ehk MINA-pilt; terviklik grupitunnetus ja enam-v�hem adekvaatne grupiteadvus ehk MEIE-pilt; terviklik kultuuritunnetus ja enam-v�hem adekvaatne arusaam v��rtuste ja normide, m��tide ja tabude, s�steemist, mille kaudu korrastub hoiakute ja suhtumise, m�tlemise ja k�itumise s�steem, ning identiteet, aated ja ideaalid; terviklik �hiskonnatunnetus ja enam-v�hem adekvaatne arusaam endast kui �hiskonna liikmest ja kultuuri esindajast (KODANIKUTUNNE).

10. Teaduslikuks uuringuks on vaja mitut eeldust Vaja on subjekti, kes oleks� 1) nii vaba, et teda piiraks vaid kultuuriseos ja t�eotsing kui ideaal; 2) nii informeeritud ja haritud, et ta saaks arvestada� v�imalikult palju sellest, mis on juba uuritud ja arvatakse teadvat, teooriaid ehk m�ttemudeleid k�ige selle kohta, mida k�sitletakse ja mille kontekstis k�sitletakse uurimise objekti, metodoloogiat, mille varal oleks v�imalik tagada uuringu kaasaegsus, metoodikat, mille varal oleks v�imalik tagada algandmete ja tulemuste (faktide) usaldatavus, praktikat, mis aitaks �jalad maas pidada�.

11. Me ei korda lauset: �Teadus l�peb seal, kus algab praktika.� K�ll aga p��ame aru saada, et kirjeldused ja referaadid ei ole uuringud; nad eelnevad uuringule; arvamuste kogumine (ja korrastamine) ei v�imalda saada teadmist tegeliku olukorra, olude, situatsiooni, tendentside, ega nende seoste ja s�ltuvuste kohta, st avaliku arvamuse k�sitlused v�ivad olla huvitavad, aga neid ei saa pidada teaduslikeks uuringuteks, teaduslikus uuringus saab pidada v��rtuslikuks vaid ekspertide ning teiste asjatundjate arvamusi ja hinnanguid; teadmisi, arvamusi ja uskumusi ei ole m�istlik segi ajada.

12. Me ei korda ka lauset: �Praktika on t�e kriteerium!�. Praktika v�ib olla kultuuri- ja �hiskonnav��rtuste ning �normidega koosk�las, aga v�ib ka olla nendega vastuolus. Praktika v�ib olla inimese, looduse ja kultuurihoidlik v�i �vaenulik. Praktika v�ib olla rajav, hoidev, kindlustav v�i ka h�vingule viiv. Praktika v�ib olla s�steemne ja efektiivne v�i s�steemitu ja lagastav... Praktika v�ib olla ehe ja rajatud arengu eelduste loomisele, v�i m�nguline (konventsionaalne) ning rajatud �ldsuse eksitamisele ja hullutamisele.

13. Teaduslik uuring algab siis, kui� asetatakse k�simus kausaalsete ja funktsionaalsete seoste (otseste ja kaudsete p�hjuste) avastamiseks. uurimise subjekt on uuringuks k�llalt professionaalne (valdab uurimise objekti, on suuteline avama uurimise aine, koguma k�llaldase hulga usaldusv��rseid andmeid, neid t��tlema, anal��sima, korrastama ja esitama), on tagatud uurijate viibimine valikusituatsioonis.

14. Koolides ja kohalikes omavalitsustes on laialt levinud nn SWOT-anal��s. SWOT on loodud �RO abiprogrammi raames Aasia ja Aafrika v�hearenenud rahvaste aktiviseerimiseks. SWOT ei v�imalda saada andmeid, mida oleks v�imalik kasutada hinnangute andmiseks ja j�relduste tegemiseks, veel v�hem ettepanekute ja soovituste tuletamiseks.

15. Me eristame teaduslikus uuringus j�rgmisi faase: EELFAAS, ALGFAAS, P�HIFAAS, L�PPFAAS, J�RELFAAS.

16. I EELFAASIS s�nastatakse uurimise objekt koostatakse uuringu programm, s�lmitakse eellepingud isikute ja asutustega k�igi uuringuga aktuaalseks muutuvate �lesannete t�itmiseks, s�lmitakse sisulise koost�� lepe, mis tagab tellijale v�imaluse ja kohustuse osaleda uuringu k�igis etappides, tekitab t�itjale kohustuse informeerida tellijat k�igist v�imalustest osaleda uuringus ning annab t�itjale �iguse ignoreerida tellija neid n�udmisi, mis on esitatud k�llalt suure hilinemisega ja/v�i lepingust v�ljaulatuvalt. Uuringu etappide, t�htaegade, finantseerimise, aruande edastamise, v�imalike sanktsioonide jm uuringus olulise t�pseks s�nastamiseks s�lmitakse tellija ja t�itja vahel uurimisleping kui formaal-juriidiline dokument.

17. II ALGFAASIS komplekteeritakse uurimisr�hm; korraldatakse vajalik hulk seminare, kohtumisi uurijate (teoreetikute, metodoloogide, metoodikute) ja praktikutega; tutvutakse m�tlemistraditsiooni, tavade ja uurimispraktikaga oma maal ja teistes maades; lepitakse kokku uurimisr�hma liikmete �igused, kohustused, vastutusala ning vastutamise objektid, subordinatsioon ja koost��reeglid; koostatakse ajagraafik p�eva, n�dala, kuu, kvartali ja aasta ulatuses. Fikseeritakse t�htajad, ajareserv, ohud ning boonused enese�letamise eest ja aeg, mida ei v�i r��vida; t�psustatakse koost��partnerid ja ohtlikud j�ud. fikseeritakse tegutsemise printsiibid ja hindamise alused.

18. III P�HIFAASIS on vaja� koostada uuringu teoreetiline alus (leida v�i luua uuringus vajalike �ld-, keskastme- ja konkreetteooriate s�steem); s�nastada uuringu metodoloogiline alus (rahuldavaks k�sitluseks vajalike printsiipide s�steem); leida v�i luua algandmete kogumise metoodika; leida v�i luua algandmete matemaatilise ja statistilise t��tlemise metoodika;

19. III P�HIFAASIS on vaja�(j�rg) 5. leida v�i luua anal��si ja s�nteesi metoodika; 6. valmistada ette algandmete kogujad; 7. koguda usaldatavad algandmed; 8. korraldada algandmete kodeerimine, indekseerimine, t��tlemine ja anal��s, 9. koostada vahearuanne. Uuringu v�ib korraldada ka h�poteeside paikapidavuse kontrollimiseks. Ka sel juhul peaks uurija tuvastama ka kausaalsed ja funktsionaalsed seosed.

20. IV L�PPFAASIS on vaja� esitada vahearuanne ja korraldada avalik arutlus senise tegevuse hindamiseks (veenduda ja t�estada, et andmestik on k�llaldane ja usaldatav, esmane anal��s ja s�ntees rahuldav jne; korraldada andmete teise astme (indeks-)anal��s; korraldada andmete kolmanda astme (meta-) anal��s s�nastada faktid k�nealuste protsesside ja n�htuste, inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide, arusaamade, taotluste jms kohta ning seoste ja s�ltuvuste s�steemi kohta k�igil regulatsiooni- ja juhtimistasanditel; koostada kriteeriumite s�steem ja anda hinnangud;

21. IV L�PPFAASIS on vaja�(j�rg) 6. koostada printsiipide s�steem ja tuletada j�reldused; 7. koostada prognoosid v�listegurite (meie tahtest s�ltumatute tegurite) muutumise/p�simise kohta; 8. s�nastada eesm�rgid ja tuletada ettepanekud; 9. s�nastada vahendid, tuletada soovitused eriliiki stsenaariumite tarbeks; 10. koostada innovaatiliste protsesside mudelid ja prognoosid innovatsiooni(-de)ga t�en�oliselt kaasnevate tulemuste ja tagaj�rgede kohta; 11. kirjutada ja vormistada aruanne (v�itekiri akadeemilise kraadi taotlemiseks).

22. V J�RELFAASIS on vaja� esitada organisatsiooniliste meetmete s�steem ettepanekute ja soovituste katsetamiseks ja arvestamiseks praktikas, eri oludes, olukordades ja situatsioonides; kirjutada artikleid antud valdkonna spetsialistide ja generalistide informeerimiseks ning m�rgukirju tellija t�helepanu koondamiseks olulistele detailidele ning tervikust tulenevatele j�reldustele, sh edasise uurimise v�imalustele ja vajadusele; korraldada �pet ja arutelusid neile, kelle kohustuste hulka k�ib uurimistulemuste p�hjal organisatsiooniliste otsuste tegemine, keda uuendused otseselt ja kaudselt puudutavad.

23. J�rgnevalt vaatame l�hemalt uuringu peamisi eeldusi: TEOORIAT, METODOLOOGIAT, METOODIKAT ja PRAKTIKAT.

24. Teadusliku uurimise eelduste hulgas tuleb pidada oluliseks ka vajadust vastutada oma ja teiste inimeste tegevuse ja selle tulemuste ja tagaj�rgede eest, protsesside kulgemise ja kujunevate (kujunenud) seisundite (olekute) eest, ja sellest johtuvat �igust ja kohustust olla kompetentne igal ametikohal, igal regulatsiooni- ja juhtimistasandil ja eluvaldkonnas nii �ldhariduslikus, erialases, kutsealases kui ka ametialases m�ttes. �igust ja kohustust olla n�udlik enda ja teiste suhtes; r��kida ja kirjutada vaid siis, kui saad aru ja sellest, milles on �nn olla asjatundlik.

25. �hiskonna-alaste uuringute �nnestumiseks peavad selles osalema ka tellijad, nn praktikud. VAJALIK ON UURIJATE JA TELLIJATE KOOST��. Koost�� �nnestumise eelduseks on uuringu kui protsessi ja kui n�htuse (fenomeni) tundmine; �ksteise �iguste, kohustuste ja vastutuse tundmine ning arvestamine; (mudelid!) vastastikuse rikastamise printsiibi tunnustamine; uuringu kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete karakteristikute tundmine ning t�htaegne ja t�pne arvestamine; usalduslik suhtlemine �hise eesm�rgi saavutamiseks;

26. Tellijaga suhtlemisel on oluline pidada meeles, et tellija suhtes muutub uurija n�unikuks (mitte �petajaks v�i �lemuseks) ja arvestada, et n�unik ei tohi anda n�u; tema �lesandeks on aidata klient (partner) tasemele, kus too suudaks teha ise h�id otsuseid. (NB! vastutab see, kes otsustab. Kuna uurija ei saa v�tta kliendi vastutust enda kanda, siis tal ei ole �igust teha otsuseid kliendi asemel), n�unik ei saavuta edu; edu saavutab ainult klient, n�unik �m��b� (kui m��b) ainult aega (ja ei m�� mitte midagi muud!).

27. Arvestada oleks otstarbekas, et n�uniku p�hitaotlus on muuta end selles k�simuses v�i valdkonnas tarbetuks, n�unik ei seleta avalikult, miks on kliendil olukord keeruline ja midagi korrast �ra� Seda v�ib r��kida klient ise v�i ka n�unik, kui tal on kliendiga selline kokkulepe. Kui see k�ik �nnestub, siis on kliendi meelest n�unikud vajalikud n��d ja ka edaspidi.

28. Eestis tuleb ette, et metodoloogiaks peetakse �petust meetoditest Meie k�sitluses on metodoloogia filosoofiline �petus nende p�him�tete (printsiipide) kohta, mille kohaselt (mida arvestades) on v�imalik rajada kaasaegne k�sitlus. Meid huvitab siin vaid teadusliku uurimise metodoloogia ja sedagi vaid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikeks uuringuteks.

29. Veel enam tuleb ette, et metodoloogiat ei k�sitleta �ldse. 2005. aastal MEDICINA v�ljaandena ilmunud raamatus �Uuri ja kirjuta� on peat�kk �Metodoloogilised ja metoodilised l�htekohad� (lk 114 � 167), aga metodoloogiast seal juttu ei ole. �likoolides bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi taotlemiseks kaitstud uuringutes on enamasti teooria ja metoodika enam-v�hem hoolikalt k�sitletud, aga metodoloogilised alused on k�sitlemata.

30. Rahuldavaks peetavas teaduslikus uuringus arvestatakse v�hemalt j�rgmisi printsiipe D�naamika ja staatika (protsesside, n�htuste ja asjade) eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. Iseregulatsiooni ja eesm�rgistatud toimete (juhtimise, valitsemise, haldamise, valdamise, sidustamise�) eristamise ka koosk�sitlemise printsiip. Regulatsiooni- ja juhtimistasandite eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. �hiskonna- ja kultuuriseose eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. Mineviku, oleviku ja tuleviku eristamise ja koosk�sitlemise printsiip.

31. Teadusloome printsiibid � j�tk 1 6. Otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 7. Materiaalse (ainelise), mittemateriaalse ja virtuaalse keskkonna eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 8. Olude, olukorra ja situatsiooni eristamise aja koosk�sitlemise printsiip. 9. N�htumusliku ja olemusliku problemaatika eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 10. S�steemsuse ja komplekssuse eristamise ja koosk�sitlemise printsiip.

32. Teadusloome printsiibid � j�tk 2 11. �ldise, erilise ja �ksiku eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 12. P�hiprotsessi, abiprotsesside, t�iendprotsesside, k�rvalprotsesside jt eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 13. Funktsioneerimise, muutumise ja arengu eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 14. Sihi, eesm�rgi ja vahendi eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 15. �iguste, kohustuste ja vastutuse eristamise ja koosk�sitlemise printsiip.

33. Teadusloome printsiibid � j�tk 3 16. R�tmi ja pinge eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 17. Subjektiivse ja objektiivse eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. 18. Fundamentaalse ja rakendusliku problemaatika eristamise ja koosk�sitlemise printsiip. Arusaam, et rakendusuuringud on lihtsamad ja nende tegemiseks ei ole vaja korrektset teoreetilist, metodoloogilist ja metoodilist alust, on meie meelest ekslik ja eksitav.

34. Omaette v�iksid olla k�sitlemise objektiks Teooria ja teadusliku uuringu teoreetiline alus. �ld- keskastme- ja konkreetteooriate rakendus a) uurimise aine avamisel (uurimise objekti taandamisel m��detavaks ehk operatsionaalsele tasandile), b) andmete ning hinnangute �lendamisel faktideks ja c) faktide anal��sis ja interpretatsioonis. Andmete, faktide, hinnangute ja j�relduste usaldatavus kui teadusliku uurimise �ks v�tmek�simus. S�steem, selle struktuur; elemendid, alas�steemid ja osad. T�henduste kujunemine; metas�steemid ja supers�steemid.

35. Teaduslike uuringute kolmandaks oluliseks eelduseks on metoodika Meetod � tee, �raproovitud, teada olev tee sihile j�udmiseks. Metoodika � meetodite kogum, mida rakendatakse mingis uuringus. Igal erineval uuringul on oma metoodika algandmete kogumiseks, t��tlemiseks, anal��siks jm. M��tmiseks on vaja instrumenti, millega m��ta, protseduuri (reegleid instrumendi kasutamiseks), etalone m��tmiseks (v�rdlemiseks) ja tulemuse fikseerimiseks ning praktilist toimingut � m��tmist.

36. M��ta saab vaid kvantitatiivseid suurusi k�igile tuntud meetodite abil Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on uurijal vaja koguda andmeid peamiselt kvalitatiivsete tunnuste kohta ja ka meetodid algandmete kogumiseks tuleb uurijal enamasti endal luua. Kirjalike ja suuliste k�sitluste, vaatluste, eksperimentide jm meetoditega saab koguda vaid �kilde� selle kohta, mida oleks uuringus vaja teada. Need �killud� on vaja anal��si esimeses astmes �lendada indeksiteks. II astme anal��s toimub uurimise objekti �ldomadusi iseloomustavate indeksite alusel.

37. Humanitaar- ja sotsiaaluuringutes on algandmete kogumise meetodid sedav�rd ebat�psed, et iga detaili, mille kohta oleks vaja teadmist v�i arvamust, tuleks m��ta v�i hinnata v�hemalt kahe p�him�tteliselt erineva meetodiga. Meetod on kallis vara. Meetodite valdamist v�ib pidada meisterlikkuse m��duks.

38. Paraku on Eestis laialt kasutuses ka selliseid meetodeid, mille abil kogutud andmeid on v�imalik t�lgendada ainult lisameetodite abil Formaliseeritud ankeetk�sitluse ja/v�i intervjuuga kogutud andmete puhul ei saa keegi teada, kas andmed k�ivad selle kohta, mida k�siti, v�i selle kohta, kes vastab (vastaja silmaringi, dispositsioonide s�steemi, meeleolu, suhete, lootuste vms kohta.

39. Uurija on kohustatud tagama algandmete ja tulemuste usaldatavuse Seet�ttu v�ib algajale uurijale soovitada rajada andmet��tluse strateegia ja metoodika on enne algandmete kogumist. Ka indeksid on otstarbekas koostada enne algandmete kogumist.

40. Uurimus � uuringu tulemus on mitmet�henduslik Uurimus on tekst, mis on vormistatud sedalaadi tekstide vormistamiseks kehtestatud reeglite j�rgi, vaimne ja intellektuaalne v��rtus, subjekti tahteavaldus, enesev�ljendus, p�hjendatud otsuste tegemise eeldus, panus kultuuri hoidmiseks ja rikastamiseks jm.

41. Uurimuse v��rtuse hindamiseks on vaja  veenduda, kas k�ik see, mis p�him�tteliselt n�itab akadeemilise teksti kohta kehtivate n�uete arvestamist on h�sti �nnestunud; selgitada, kas uuringuga on �nnestunud avastada uuringu objektiks olnud probleemide kausaalsed ja funktsionaalsed seosed; tuvastada uurimuse rakendusalad ja funktsioonid eri valdkondades (teaduslikus uurimises, �ppes, innovaatilistes protsessides jm); vaadata, mil m��ral on �nnestunud publitseerida uurigu tulemusi emakeeles ja vahendada teistele rahvastele.

42. Uurimuse hindamiseks oleme kasutanud j�rgmisi kriteeriume

43. Innovaatilises protsessis on vaja uuringut v�hemalt probleemi tekke, p�simise-s�venemise-laienemise p�hjuste avastamiseks; prognooside koostamiseks; Otstarbeka k�itumisliini kujundamiseks roosa, rohelise ja musta stsenaariumi korral; eksperimendi tulemuste avastamiseks; innovaatilise tegevuse tagasisidestamiseks.

44. Innovatsioon on protsess, mille otstarbeka, efektiivse ja intensiivse kulgemise tarbeks on vaja kavandada v�hemalt j�rgmised ts�klid 1. Eelts�kkel, 6. Ettevalmistusts. 2. Uurimists�kkel, 7. Muutmists�kkel 3. Projekteerimists. 8. Settets�kkel 4. Katsetusts�kkel 9. Kontrollits�kkel 5. Motivatsioonits. 10. Korrektsioonits�kkel (Vajaduse korral)

45. T� rektor prof. Jaak Aaviksoo kirjutab(vt Milline on maailma parim �likool, Postimees, 11. 05. 06) �rahvus�likooli kohustuseks on seista hea eelk�ige selle eest, et kestaks eestikeelne akadeemiline elu ja Eesti probleemidele leitaks lahendused. See omakorda on v�imalik ainult maailmatasemel teadusliku kompetentsuse olemasolul. Sellest dilemmast koorubki Tartu �likooli missioon � olla rahvus�likooliks eesti rahvale maailmatasemel teadusloome ja sellele tugineva hariduse ja teenuste edendamise kaudu. Niisugune missioon on j�ukohane vaid tihedas koost��s ja �ksteisem�istmises.

46. Lisan, et tihe koost�� ja �ksteisem�istmine saab kujuneda, vaid siis, kui on selgeks m�eldud, s�nastatud ja avalikustatud arusaam teadusest, kui fenomenist, teaduse, kultuuri, hariduse, majanduse jt institutsioonide vastastikustest seostest, teadusliku tunnetuse spetsiifikast ja osast tunnetuss�steemis, teaduslikust uurimisest, teadusliku uurimise eeldustest, teadusliku uuringu ja uurimuse hindamise kriteeriumitest, teadusliku uurimise tulemuste kasutamisest.

47. T�nan t�helepanu eest!H�id uuringuid ja ideid uurimistulemuste tahan�gemiseks! Ylo.vooglaid@mail.ee ; 56660122; 4833410