180 likes | 748 Views
Ajaloo vooruloeng nr. 12. Talurahva seadused. Pärisorjus hakkab murenema. Pärisorjuse kaotamine oli päevakorral juba Rootsi ajal 18. sajand – valgustussajand – s.t. pärisorjust nõudvad hääled muutusid kõlavaks
E N D
Ajaloo vooruloeng nr. 12 Talurahvaseadused
Pärisorjus hakkab murenema • Pärisorjuse kaotamine oli päevakorral juba Rootsi ajal • 18. sajand – valgustussajand – s.t. pärisorjust nõudvad hääled muutusid kõlavaks • 19. sajand – balti-saksa mõisnikud said aru, et seisukoht, kus üks inimene on ametlikult teise omand e. ori, ei sobi selle ajastu Euroopasse • Muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva käärimine
Esimesed talurahvaseadused • 1802 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn. “Iggaüks…” • 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa “Iggaüks…” uue seadusega
1802. ja 1804.aasta talurahvaseadused • Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise • Talupoegadele anti õigus oma talu pärandada ja vallasvara omada • Liivimaa seadus nägi ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise • Mõisniku kodukariõigust piirati • Keelati talupoegade ostmine ja müük
1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas • Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist • Levisid kuuldused, et mõisnikud on õige seaduse ära peitnud ja talupoegadele võltsingu andnud • Kohalik mõisnik Rosen kutsus sõjaväelased appi – verine vahejuhtum (sõjaväeroodu kapten löödi maha,ohvreid oli ka talurahva poolel)
Pärisorjuse kaotamine • 1816 EESTIMAAL • 1819 LIIVIMAAL • Talupojad said isiklikult vabaks • Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks • Teoorjus säilis • Talupoegadele priinimede panek • Edasi arenes kogukondlik omavalitsus (hädaaegade viljavarude kogumine,vaestehoolekanne,nekrutite võtmine jne.)
Uus talurahvaseadus • 1849 LIIVIMAAL • 1856 EESTIMAAL • 1865 SAAREMAAL • Talude päriseksostmine • Talude kruntiajamine • Üleminek raharendile • 1865 Mõisnikelt võetakse täielikult kodukariõigus • 1866 Uus vallaseadus, suurenesid valdade õigused • Mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid
Mahtra sõda (1858) • 1856.a. talurahvaseaduse otsene tagajärg • Loodeti vabaneda abiteost (korralisele teotööle lisanduv koormis, mida mõis nõudis kõige kibedamate tööde aegu) • 1858 keeldusid mitme Harjumaa mõisa talupojad sõnnikuveost • Vastuhakk kulmineerus Mahtra mõisas, kuhu tuli kokku u.1000 talupoega –põletati mõis ja kakeldi sõduritega
Muud talurahva koormised Riiklikud koormised: • Pearaha – 70 kop. igalt meeshingelt, varsti suurenes see viiekordseks • Nekrutiandmine (“verekümnis”) – liisutõmbamine. Kogukondlikud koormised: • Teede korrastamine ja ehitamine • Ehitustööd (koolid, magasiaidad) Kirikumaksud
Passikorralduse seadus (1863) • 21-aastane talupoeg, kes oli kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise, sai taotleda RIIKLIKU PASSI 3 kuuks kuni 3 aastaks – sellega sai elama asuda ükskõik millisesse Venemaa paika. • Balti kubermangudes sai liikuda VALLAPASSIGA
1866. aasta vallareform • Kogukondliku omavalitsuse vabanemine mõisnike eestkoste alt • Omavalitsuse kompetentsi sai ka vallakohus ja politseilised funktsioonid • Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, volikogust (3 -24 liiget), vallavanemast,vallakohtust. • Vallavalitsus võis palgata ametimehi – vallakirjutaja, rõugetepanija,koolmeistrid jne.
Vasta küsimustele 1.Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? 2.Kuidas 19.saj.alguse talurahvaseadused valmistasid ette iseseisva taluperemehe kujunemist? 3.Miks puhkesid talurahvarahutused? 4.Analüüsige 19.saj. eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim?
Kirjandus • Laur,Mati. Eesti ajalugu I.Muinasajast 19.sajandi lõpuni.Tallinn,2005. lk.134-139. • Vahtre,Lauri. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn,2004. lk.149-154.