Aune Valk Konverentsil „ Põhioskused – võti ühiskonna muutustega kohanemiseks “ 23. mai 2014

Madala haridustasemega inimeste vajadused ja võimalused elukestvas õppes: mõtteid ja arvutusi PIAACi baasil Aune Valk Konverentsil „Põhioskused– võtiühiskonnamuutustegakohanemiseks“ 23. mai 2014

Elukestev õpe kui väärtus iseeneses • Education and Training 2020: „Lifelong learning is crucial for competitiveness, employability, economic prosperity, social inclusion, active citizenship and the personal fulfilment of people living and working in the knowledge-based economy.“

Millest jutt? • Osalusest, aga ka põhjustest, takistustest ja soovidest osaleda elukestvas õppes madalate oskustega täiskasvanute hulgas. • Elukestvas õppes osalus: 16–65 osalus mitteformaalõppes ja 25–65 osalus formaalõppes viimase aasta jooksul. • Madalate oskustega täiskasvanud: funktsionaalne lugemisoskus 1. tasemel või madalam, st võimelised lugema lühikesi tekste, kus on väga vähe või pole üldse eksitavat teavet. PIAACis keskmiselt 15% täiskasvanutest, Eestis 13%.

REKLAAM Juulis valmib PIAAC 2. temaatiline aruanne: „OSKUSED JA ELUKESTEV ÕPE:KELLELT JA MIDA ON EESTIL OSKUSTE PARENDAMISEKS ÕPPIDA? Autorid: Ellu Saar; Marge Unt; Kristina Lindemann; Epp Reiska; Auni Tamm (TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut) 11.06. ekspertseminar, kus arutame poliitikasõnumeid

Madal lugemisoskus Eestis • Ca 110 000 madala lugemisoskusega (1. tase ja alla) inimest, kellest • Ligi 75 000 ei osalenud küsitlusele eelnenud aastal elukestvas õppes • 50% mehed • 55% üle 45a (keskm. 40%) • 48% vene kodukeelega (keskm. 31%) • 62% hõivatud (keskm. 72%)

Madala lugemisoskusega inimeste haridus Madalate oskustega pole vaid madala haridusega Eestis 7% kõrgharituid madalate oskustega

Osalus elukestvas õppes erineva lugemisoskusega inimeste hulgas, madalate ja kõrgete oskustega gruppide erinevus (osalusprotsentide suhe)

Madala lugemisoskusega täiskasvanute osalus elukestvas õppes: 2–3 kordne erinevus noorimate ja vanimate vahel

Lisaks oskustele, vanusele, haridusele, erineb osalus ka regiooniti… • „see on suurim Põhja-Eestis ja väikseim Kirde-Eestis. Regioonide vaheliste erinevuste põhjuseks on eelkõige töökohtade struktuur: kui Põhja-Eestis on ülekaalus oskustemahukad ametikohad, siis Kirde-Eestis on rohkem keskmise oskustemahukusegasinikraede ja vähese oskustemahukusega ametikohti.“ (Saar jt, 2014)

Osalusel tähtsam nõudlus: tööandja ja töökoha omadused. Valmivast oskuste ja elukestva õppe aruandest (Saar jt 2014): • „Nii soo, vanuse kui koduse keele mõju õppes osalusele tuleneb suuresti hoopis töökohtade struktuurist ning on mudelis, mis arvestab tööandjat ja töökohta kirjeldavaid muutujaid, ebaoluline.“ • „Töökohtadel, kus funktsionaalse lugemisoskuse vajadus on suur, on mitteformaalõppes osalemine mitmeid kordi tõenäolisem kui võrdluse aluseks olevatel vähest lugemisoskust nõudvatel töökohtadel.“ • Ettevõtte suurus ja majandusharu: nt „Tööstuses hõivatute osalus mitteformaalõppes jääb Eestis maha mitte ainult OECD keskmisest näitajast vaid ka enamiku võrreldavate riikide omast.“

Hõivatute osakaal madala lugemisoskusega täiskasvanute hulgas, elukestvas õppes osaluse järgi: kõigis riikides (va Venemaa) vahe 20–30%. • Osalejatest on enamik (83%) hõivatud vs 54% mitteosalejatest.

Madala lugemisoskusega täiskasvanute osalemine elukestvas õppes, hõive staatuse järgi: hõivatud osalevad pea sama palju kui riigi keskmine osalus NB Eestile!: töötute ja mitteaktiivsete koolitus ja koolituse seos tööga

Töö ja koolitus • Ca 60–70% madalate oskustega inimeste koolitustest tööga seotud • Kõrgete oskustega osalejatel tööga seotud 70–80% koolitustest. • Vähim koolitusi seotud tööga Eestis, enim Norras

Madalate oskustega inimesed peavad koolitust töös või ettevõtluses enam kasulikuks (% hõivatud osalejatest)

Tööga seotud koolitustel osalejad, kelle osalust tööandja ei toeta: ca 15%, ei sõltu palju oskuste tasemest

Madala lugemisoskusega täiskasvanud, kes oleksid tahtnud (veel) koolitustel osaleda: Eestis ca 25000 madala lugemisoskusega täiskasvanut, kes oleks tahtnud osaleda (rohkem), ca pooled neist ei osalenud aasta varem NB Eestile! Eestis suhteliselt suur huvi koolitustel osaleda

Osalemist takistavad põhjused madala lugemisoskusega täiskasvanutel: töö, raha, perekohustused NB Eestile! Eestis takistab iga viiendat raha ja iga neljandat töö

Kokkuvõte • Eestis on 75 000 madala lugemisoskusega inimest, kes ei õpi. Ca pooled neist ka ei tööta. • 25000 madalate oskustega inimest oleks soovinud (enam) koolitustel osaleda. • Koolitustel osalemine seotud enam töö iseloomu ja töökohaga kui inimese soo, vanuse, koduse keelega! • Osalemist takistab raha, töö ja perekohustused. • Iga kuuendat ei toeta tööandja. • Sihtgrupina tähelepanu: väikeettevõtete töötajad, töötud, ilma erialase hariduseta inimesed, väikelaste emad ja vanemaealised, mitteaktiivsed.

Aitäh! aune.valk@hm.ee

Aune Valk Konverentsil „ Põhioskused – võti ühiskonna muutustega kohanemiseks “ 23. mai 2014