130 likes | 411 Views
Setu laulutraditsioon. E s t o n i a. 2004. Anne Vabarna (keskel), 1936 . Set u laulud regilaulu-eelsed regilaulud uuemad laulud. Ühehäälsed Soololaulud : hällilaulud karjaselaulud surnuitkud loitsud lastelaulud vaimulikud värsid. Mitmehäälsed töölaulud tavandilaulud
E N D
Setu laulud regilaulu-eelsed regilaulud uuemad laulud Ühehäälsed Soololaulud: hällilaulud karjaselaulud surnuitkud loitsud lastelaulud vaimulikud värsid Mitmehäälsed töölaulud tavandilaulud (pulmalaulud, kalendrilaulud...) jutustavad laulud (lüroeepika) lüürika peolaulud improvisatsioonid
Setumitmehäälsusest • eeslaulja osa ja kooriosa • eeslaulja – iistütleja, ....sõnoline • koor jaguneb kaheks.partiiks: • torrõ (alumine peahääl, mis esitab laulu põhiviisi ja mida esitatakse mitmekesi heterofooniliste hargnemistega) • killõ (ülemine väheliikuv kõrvalhääl, mida esitab üks laulja) • võib esineda ka nn “alumine ....torrõ ”
Lelotaminõ (lõikuslaul, linakitkumise laul) Killõ Eeslaulja Torrõ Mikitamäe k., leelokoor “Helmine”, 1998 (CD_nr 4) Refrään: lelo, lelo, lelo Killõ laulab kolmel noodil: b , ces ja g
Kalaranna laul (järve ääl) CD2-21 Pooltoon-poolteisttoon-laad; “suured tertsid”: g-h, fis-ais ja es-g Killõ laulab kahel noodil: ais ja h.
(Mikro)alteratsioon setu lauludes: Helmine 1989, nr 3
Setu meestelaulud Põllulaul, Uusvada k., 1983 Ülge ütte, nr 2 • põhiline kooskõla on puhas kvint • aeglane tempo • aktsendid • tugevad melostroofide lõpud (viimase silbi ärajätmine) • väga palju lisasilpe (ka sõna sees)