110 likes | 537 Views
Ühiskonna kihistus ja sotsiaalne staatus. (koostas V.Stepanova). Sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne kihistus on erinevus suurte inimgruppide vahel. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kihistub ühiskond staatusteks
E N D
Ühiskonna kihistus ja sotsiaalne staatus (koostas V.Stepanova)
Sotsiaalne kihistus • Sotsiaalne kihistus on erinevus suurte inimgruppide vahel. • Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. • Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kihistub ühiskond staatusteks (nt eliit ja mass).
Kihistuse roll ühiskonnas • Kihistus • korrastab ühiskonda • seob ühiskonda • paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile • Sotsiaalne kihistus muutub aja jooksul • Revolutsioon muudab järsult ühiskonna klassistruktuuri
Sotsiaalne mobiilsus • Sotsiaalne mobiilsus on inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teisse • Tugevate traditsioonidega ühiskonnas ( India, Prantsusmaa) on liikumine väike • Tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ükiskonnas ( Ida- ja Kesk-Euroopa riigid) liikumine on suur
Sotsiaalne mobiilsus • Horisontaalne liikumine: • ühest linnast teisse • ühest majandusharust teisse • Vertikaalne liikumine: • lihttöölisest spetsialistiks • keskklassist kõrgklassi
Sotsiaalsed klassid • Tänapäeval räägitakse sotsiaalsetest klassidest (eliit ja mass): • kõrgklass (eliit) • keskklass (sinised ja valged kraed) • alamklass * Nende puhul pole omandisuhe enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.
Kõrgklass (eliit) • On kõrge sotsiaalse staatusega grupid,kes omavad: - rikkust - maad - soovitavat päritolu • soovitavat nahavärvi * Eliidi tunnuseks on juurdepääs riigivõimule
Mass ehk keskklass • Omab teatavat elatustaset • On hõivatud kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
Mass ehk alamklass • On ühiskonnas tõrjutud seisundis • Nende haridustase ja kultuursus on madalad • Nad teevad lihtsat tööd • Nad saavad vähe palka
Klassipiirid on ületatavad • Nüüdisühiskonnas on esile tõusnud vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine • Arusaam, et inimesed on sünnipärast võrdsed, olemata päritolust, nahavärvist, soost või rahvusest
Staatuse muutmine • Iga inimene võib oma staatust muuta. Selleks annab talle võimaluse õppimine ja enesetäiendamine • Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kihistumise seotus inimeste haridusnäitajatega