190 likes | 537 Views
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010. Täiskasvanu. Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus. Subjekti mõiste.
E N D
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt Kadri Koha 2010
Täiskasvanu • Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus
Subjekti mõiste • Kasutus erinevates teadusharudes – filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, filoloogias (Lyytikäinen 1995) • Lähtuvalt kasutuse kontekstist on terminil mitmeid tähendusi (sotsiaalteadustes ei eksisteeri üldist subj teooriat – laiemalt on subj keskkonnas aktiivselt tegutsev, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi, eesmärke omav indiviid või inimrühm.Heidmets 1995) • Andragoogika põhimõiste - subjekt
Subjekt • … teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline tunnetama, teadvustama, orienteeruma, vastutama, otsustama, tegema seda, mida on kavatsenud teha ning oma tegevust korrigeerima (Türnpuu 1997; Vooglaid 1996) • Subjektiks olemine avaldub mõtestatud aktiivses käitumises.
Subjektsus • … isiksuslikud ressursid ja nende aktualiseerimine • … suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ja vastutada (Kuurme 1999) • Õppimise olukorras on oluline, et inimesel on valmisolek näha endas subjekti – aktiivset vastutavat MINA • Vastutustunne – indiviidi võimelisus ja valmisolek otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle, tulevikku kujundav kodanik (Euroopa Ülemnõukogu 2000; EV Haridusministeerium 2001; Jarvis 2001;Laukkanen 2000; Norheim 1999
Subjektsuse tegurid • Teadvus • Võimed • Valmisolekud • Tunnetus
Isiksus • Mina-teadvus – endast teadlik olemine • Eneseteadvus – on võimel end kirjeldama, paneb ennast tähele • Enesetunnetus - oma sisemaailma tunnetamine ja tegude hindamine. • Enesehinnang – kui väärtusliku ja/või enesekindlana end tunnen • Suutlikkus reguleerida käitumist ja suhteid
Isiksus • Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena • Isiksus on püsiv omaduste kogum, mis eristab inimese käitumist ajas ja ruumis
Isiksuse bioloogiline struktuur • Temperament • Iseloom • Võimed • Orientatsioon, suundus (vajadused, huvid, veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)
Isiksuse sotsiaalne struktuur • Isiksuse sotsiaalne kogemus – teadmised, oskused, vilumused, harjumused • Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon
Isiksuse kontrollkese – eksternaalne ja internaalne inimene • Eksternaal – kontroll väljaspool, seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega • Rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest, juhusest • Kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi midagi muuta • Välisilm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub
Eksternaal • Tunneb end välismõjude subjektina • Madalam sotsiaal- majanduslik staatus • Madalam stressitaluvus • Kergemini haavatav • Frustratsioon • Toimib vastavalt juhusele • Madalam enesehinnang • Lühiajalised eesmärgid • Passiivne • Madalam kohanemisvõime • Mina- kontseptsioon mitteadekvaatne
Internaal • Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu • Usun, et suudan kontrollida suurt osa oma keskkonnast • Usun, et olen ise oma õnne sepp • Usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust, minu võimetest ja jõupingutustest • Usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust
Internaal • Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus • Individualistlik maailmakäsitlus • Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis • Hea kohanemisvõime • Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest • Kõrgem enesehinnang • Nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid • Aktiivne eluhoiak
Subjektsuse probleem ja täiskasvanu õppimine Subjektsuse avaldumise eelduseks on inimese isiksuslikud ressursid: • Tahe ja visadus • Aktiivsus, mõtlemisvõime, tunnetus- ja teadvustamisvõimed Valmisolekud ja võimed ehk võimelisus eneseaktualiseerimiseks: • Otsustamisvõimed, vastutustunne, mõjutamisvõimed, suhtlemisvõimed, õppimisoskused ja õppimisvõimed
Subjektne hoiak • Väljendub suhtumises, tegevuses, enda tunnetamises vastutava, tegutseva, mõtleva, otsustava, enesejuhtiva MINANA. • Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ja vastutavat MINA (Karu 2001)
Subjektsele hoiakule iseloomulik • Tahtlik, teadlik aktiivsus • Teadvustatud/mõistetud eesmärk (eesmärgi seade eelduseks on eneseusk, eneseusaldus) • Enesejuhitud teadlik protsess/tegevus • Vastutus ja otsustusvõime • Edu/ebaedu selgitused, seletused on seotud enesega - mina ise, mitte väliste tingimustega (nemad, see)
Aktiivsus ja vastutus • Aktiivsus on subjektsuse fundamentaalne omadus e subjektsus väljendub aktiivsuses (Vooglaid 1986) • Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust ja valmisolekut otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle (Kera 1999) • Vastutustunnet kui humaanse eetika põhikomponenti peetakse üheks täiskasvanulikkuse kriteeriumiks, mille kaudu väljendub, kuivõrd inimene teadvustab iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Koro 1993; Kuurme 1999; Suurvee 1991; Trell 1999)
Subjektse hoiaku eeldus • Võime reguleerida tegevusi, enda käitumist • Eneseteadlikkust (infot enda kohta, mina-tundmist, eneseusaldust, eneserealiseerimist)