420 likes | 2.15k Views
TUGI- JA LIIKUMISAPARAAT. SKELETISÜSTEEM. Skeletisüsteem koosneb luudest ja luudevahelistest ühendustest - liikumisaparaadi passiivne osa. SKELETISÜSTEEM. Inimese organismis on üle 200 luu ning enamikul neist on paarilised Igal luul on oma kindel asukoht, ehitus ja funktsioon
E N D
SKELETISÜSTEEM • Skeletisüsteem koosneb luudest ja luudevahelistest ühendustest - liikumisaparaadi passiivne osa
SKELETISÜSTEEM • Inimese organismis on üle 200 luu ning enamikul neist on paarilised • Igal luul on oma kindel asukoht, ehitus ja funktsioon • Luu asukoht määrab kindlaks tema funktsiooni, millest omakorda sõltub ehitus
SKELETI FUNKTSIOONID • Toetusfunktsioon – annab organismile kuju • Liikumisfunktsioon – luud, mis on omavahel ühendatud liigeste abil moodustavad kangidesüsteemi, mis pannakse liikuma lihaste abil • Kaitsefunktsioon – luud moodustavad luuliste seintega ruume(lülisambakanal, koljuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs) mis kaitsevad seal paiknevaid elundeid.
LUUDE EHITUS • Pikad luud ehk toruluud – koosnevad plink(keskosa) ja käsnollusest(otsad) nt õlavarreluu, kämblaluud • Lühikesed luud ehk käsnluud – koosnevad põhiliselt käsnollusest, pealt kaetud käsnollusega(nt randme ja kanna luud) • Lamedad luud ehk plaatluud – koosnevad kahest plinkolluse plaadist ja nende vahel asetsevast õhukesest käsnolluse kihist(nt rinnak, aba- ja puusaluu) • Segaluud – üks osa luust on ehitunud nagu lühikesed luud, teine osa nagu lamedad luud(nt lülide kehad) • Õhku sisaldavad ehk pneumaatilised luud – esinevad kolju koostises(nt otsmikuurge)
KERE LUUD • Lülisammas koosneb lülidest. • Jaguneb: Kaelalülid – 7 tk Rinnalülid – 12 tk Nimmelülid – 5 tk Ristluulülid – 5 tk Õndralülid – 3–4 tk • Kokku kasvanud ristluulülid moodustavad ristluu • Õndralülid on sabaskeleti jäänused, liituvad alles keskeas üheks luuks
KERE LUUD • Roideid on 12 paari • Roidel eristatakse roidekeha, roidekaela ja roidepead • Roideid jaotatakse: ♦ esimesed 5 roiet – tõelised roided (ühinevad ees rinnakuga) ♦ 6 – 10 roie – eesmiste otstega ühinevad ülal asetseva roidekõhrega ♦ 11 -12 roie – eesmised otsad asetsevad vabalt kõhulihaste vahel
KERE LUUD • Rinnak – lame piklik luu, koosneb kolmest kõhre varal ühendatud osast 1) rinnakupide – ülemine kõige laiem ja paksem osa 2) rinnakukeha – keskne, kõige pikem osa 3) mõõkjätke – alumine, varieeruva kujuga rudimentaarne osa
ÜLAJÄSEME LUUD • Abaluu • Rangluu • Õlavarreluu • Küünarluu • Kodarluu • Randmeluud • Kämblaluud • Sõrmeluud
ALAJÄSEME LUUD • Puusaluu • Niudeluu • Istmikuluu • Häbemeluu • Reieluu • Sääreluu • Pindluu • Kannaluud • Pöialuud • Varbalülid
KOLJU LUUD • Pea skelett – kolju, – koosneb aju– ja näokoljust, mille luud on enamikus üksteisega õmbluste või kõhre varal liikumatus ühenduses.
KOLJU LUUD • AJUKOLJU LUUD Kuklaluu Kiilluu Oimuluu Otsmikuluu Kiiruluu Sõelluu • NÄOKOLJU LUUD Ülalõualuu Suulaeluu Alumine ninakarbik Ninaluu Pisaraluu Sahkluu Sarnaluu Alalõualuu Keeleluu Kuulmeluukesed
LIIDUSED • Liiduste ehk pidevühendite puhul seostuvad luud teineteisega katkematult ühelt luult teisele kulgeva tiheda sidekoe või kõhrkoe abil • Fibroosühendid Sideliidused Õmblused Tappühendid • Kõhrühendid Kõhrliidus Sümfüüs
LIIGESED EHK SÜNOVIAALÜHENDID • Liigesed on luude ühendid, millel on eeskätt liikumisfunktsioon • Liigesel on järgmised osad: Liigesepind Liigesekihn Liigeseõõs
JÄSEMETE LUUDE ÜHENDID • Rinnaku-rangluu liiges • Õlanuki-rangluu liiges • Õlaliiges • Küünarliiges • Puusaliiges • Põlveliiges • Jale- ehk hüppeliiges
LIHASTE SÜSTEEM • Lihaste süsteemi kuulub üle 400 lihase • Lihaste süsteemis käsitletakse skeleti- ja nahalihaseid • Skeletilihased algavad luult ja kinnituvad luule • Nahalihased algavad ja kinnituvad nahka
KÕÕLUSED • Tugevad moodustised, mille abil skeletilihased kinnituvad luudele • Ühendavad lihaseid luude ja ka teiste lihastega • Koosnevad tihedast sidekoest • Kui lihas kokku tõmbub, paneb kõõlus luu liigeses liikuma
LIHASTE FUNKTSIOONID • Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi, kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine ruumis • Nahalihaste põhiline ülesanne on peapiirkonnas paiknevate avauste(suu, silm, nina, kõrv) kuju ja asendi reguleerimine
LIHASTE ABIAPARAADID • Fastsiad – sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda, eraldavad lihaseid muudest struktuuridest • Sünoviaaltuped(kõõlustuped) – kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs, mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu • Sünoviaalpaunad – ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti • Rasvkehad – lihaste vahel olevad rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida