1 / 15

Haridus ja teadus Tartus ja Lõuna-Eestis 2002-2012

Haridus ja teadus Tartus ja Lõuna-Eestis 2002-2012. Kadri Ukrainski Eva-Liisa Otsus Oskar Otsus Hanna Kanep. Spetsialiseerumise analüüsiks:. Teaduse spetsialiseerumine (bibliomeetria) Teaduse finantseerimise andmed (Eesti riiklik finantseerimine; FP-des osalemine; teaduslepingud AÕÜ-des)

Download Presentation

Haridus ja teadus Tartus ja Lõuna-Eestis 2002-2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Haridus ja teadus Tartus ja Lõuna-Eestis 2002-2012 Kadri Ukrainski Eva-Liisa Otsus Oskar Otsus Hanna Kanep

  2. Spetsialiseerumise analüüsiks: • Teaduse spetsialiseerumine (bibliomeetria) • Teaduse finantseerimise andmed (Eesti riiklik finantseerimine; FP-des osalemine; teaduslepingud AÕÜ-des) • Hariduse spetsialiseerumine (kõrgharidus, kutseharidus) • Periood 2002 ja 2012

  3. Publikatsioonid 2002 ja 2012 • Siin on võetud arvesse kõik publikatsioonid WoS-is (artiklid, peatükid, konverentsiteesid jne) • Publikatsiooni aadressi väli sisaldab „Tartu“ • Kõik valdkonnad ei ole ühtviisi hästi andmetes esindatud • Artiklite arv on kiiresti kasvanud kogu maailmas ja tsiteeringute arv artikli kohta kahanenud(17,76-lt 1,68-ni; Tartu: 15,44-lt 2,36-ni) • Tartu 2012: 62% Eesti artiklitest ja 48% tsiteeringutest • Tartu “kehvemad” tulemused võivad tuleneda ka valdkondliku spetsialiseerumise muutustest (Tartu spetsialiseerumine valdkondadele, mida WoS hästi ei kajasta nt lingvistika, Tallinn spetsialiseerub nt füüsikale, mis on WoS-is hästi kajastatud, grupiautorlus tagab ka kõrge tsiteeritavuse – 2437 tsiteeringut aastal 2012)

  4. Tartu publikatsionid valdkonniti 2012 spetsialiseerumine

  5. 2002-2012 kiirelt kasvanud valdkonnad (hinnatuna osakaalude muutuse alusel):

  6. 2002-2012 kahanevad (tinglik) valdkonnad (osakaalude alusel)

  7. Tartu publikatsionid valdkonniti 2002 spetsialiseerumine

  8. Teadustöötajad ja õppejõud TÜ ja EMÜ

  9. Üliõpilaste jaotus valdkonniti 2012

  10. Tartu ja Lõuna-Eesti kutsehariduses õppijate osakaal

  11. Teaduse rahastamine TÜ ja EMÜ osakaal 2012: HTM Sihtf (IUT): 58% ETF (ETAG) Grandid: 66% Baasfinantseerimine: 56% Teaduslepingud (2011): 55,5% FP7 (2012 alanud projektid): 31,2% (kõik Tartu regiooni asutused ja ettevõtted 56%)

  12. Eesti ettevõtete TA kulutused • Sarnane lähenemine Eesti ettevõtete TA kulutustele (NB: neis andmetes ei ole võimalik eristada Tartu vs Tallinn) • Vertikaalteljel riigi toetus haru ettevõtete TA-le • Horisontaalteljel erasektori kulutused • Kõik andmed on võrreldes EL vastava haru keskmistega (0-tase) • Aasta 2010

  13. Kokkuvõte: Tartu piirkonna tugevad teadusvaldkonnad / klastrid 2012: • Meditsiin, biotehnoloogia ja IT • Füüsika, materjaliteadused, inseneriteadused, keemia ja IT • Põllumajandus, taimeteadused, zooloogia, toiduainete tehnoloogia Teadlased ja õppejõud 2005-2012: • loodus- ja täppisteadused, humanitaaria ja kunstid ning sotsiaalteadused (kasvanud) • tervisega seotud valdkond säilitanud sama taseme • kahanenud on põllumajandusega seotud teadustöötajate ja õppejõudude arv Koolitatava inimkapitali osas on Tartu ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides kõik laiad õppevaldkonnad esindatud (tehnika, tootmise ja ehituse valdkondades, kus teadus on rohkem seotud TÜ ja õpe EMÜ-ga) Lõuna Eestis on oluline baas enamikes kutseharidusvaldkondades: • enamik põllumajanduse tudengeid • tootmine ja töötlemine kolmandiku ulatuses • tehnikaalade tudengid (22%) • teenuste valdkonnad • arvutiteadused (15% õppuritest) Teaduse rahastamise tingimused on soodsamad võrreldes inimkapitali jaotusega • Kõige väiksem edumaa on teaduslepingute jaotuses • Potentsiaal olemas (TA partnerid: programmeerimine, äriteenused, puit) • Kasutamata potentsiaal tundub olevat seotud tervishoiuga ja töötleva tööstusega üldiselt (nt arvutite-, elektroonika-, optikaseadmete, masinaehituse, mööblitööstuse, toiduainete ja jookide, tekstiili, rõiva- ja nahatoodete tootmisega).

More Related