140 likes | 527 Views
Seeme. Vegetatiivne paljunemine. Seeme on paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. Seemnes paikneb uue taime alge (idu ehk loode) ja toitainevaru ning seda katab tugev kest. Peamisteks varuaineteks on tärklis ja valk, paljudel taimedel ka õlid.
E N D
Seeme on paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. • Seemnes paikneb uue taime alge (idu ehk loode) ja toitainevaru ning seda katab tugev kest. • Peamisteks varuaineteks on tärklis ja valk, paljudel taimedel ka õlid.
Idul võib olla üks või kaks idulehte. • Selle järgi jaotataksegi taimed kahe- ja üheidulehelisteks. • Kahe idulehega taimedel paikneb toitainevaru idulehtedes. • Paljudel üheidulehelistel aga väljaspool idu.
Väiksed, toitainetega napilt varustatud semned on tavaliselt tuulega levivatel taimedel ja neid moodustub alati palju. • Suuri, rikkaliku toitainehulga ja hästi varustatud kaitse- ja levimisvahenditega seemneid tekib tunduvalt vähem. Tavaliselt levivad loomadega.
Ka seemned puhkavad Kui seeme taimest vabaneb, on selles väga vähe vett. Sellist veesisaldust aitab taimes hoida tugev kest. Kuivas seemens on ainevahetus aeglane ja loode ei alust kasvu, kuid säilib kaua idanemisvõimelisena. Mõnede taimede seemned võivad ebasoodsates tingimustes jääda isegi aastateks puhkeolekusse ning hakata idanema alles siis, kui uue taimepõlvkonna kasvuks on kõige paremad tingimused.
Kuidas seeme idaneb? • Idanemiseks nimetatakse idu arenema hakkamist seemes. • Seeme hakkab idanema siis, kui tingimusd in kasvuks soodsad. • Idanemiseks on vaja: • Soojust • Piisavalt niiskust • Hapnikku
Taim hakkab idanema siis kui seemnesse tungib vesi, seeme paisub ning kest lõheneb. Kõigepealt kasvab välja idujuur, mis tungib allapoole mulda, ja seejärel võsu, mis suundub ülespoole. • Mulda tunginud idujuur hakkab sealt omastama vett ja mineraalaineid, valguse kätte jõudnud võsu hakkab fotosünteesima. • Fotosünteesimise algusega lõpeb idaneisperiood.
Kasvades taime mõõtmed suurenevad. Osa rakke jaguneb ja suureneb ning seetõttu taim kasvabki pikemaks ja jämedamaks. • Arenedes muutuvad rakkude ja taimeosade kuju ning ülesanded. • Kasvamine ja arenemine on omavahel tihedalt seotud.
Taime kasvuks vajalikud mineraalained • Selleks, et kasvada, õitseda ja seemneid moodustada, peab taim mullast peale vee saama veel mitmesuguseid mineraalaineid. • Suuremas koguses vajab taim: lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisoolasid. • N – valkude tähtis koostisosa, ka pärilikkuseaine koostises • P – keskne roll raku energiavahetuses, ka pärilikkuseaine koostises • K – hingamiseks ja fotosünteesiks vajalik
Vegetatiivne paljunemine • Peale sugulise, st seemnetega paljunemise, paljunevad paljud õistaimed paljuneda mittesuguliselt ehk vegetatiivselt. • Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim mingist vanemtaime osast. • Nt juurte, varte, lehtede või nende osadega.
Vegetatiivse paljunemise korral on järglased oma vanemaga täpseöt ühesugused. • Toimub väga kiirelt, sõltub vähe ilmastkust.
Taimede paljundamine • Taimekasvatajad kasutavad just vegetatiivset paljunemist, et saada palju ühesuguste omadustega taimi.