1 / 23

SUGULINE PALJUNEMINE

SUGULINE PALJUNEMINE. Koostas Kersti Veskimets. Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bluete-Schema.png.

eldon
Download Presentation

SUGULINE PALJUNEMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SUGULINE PALJUNEMINE Koostas Kersti Veskimets

  2. Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Taimedel tekib sugurakkude ühinemise tulemusena seeme. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bluete-Schema.png

  3. Paljasseemne- ja õistaimedel toimubenne viljastumist tolmlemine, see on õietolmu lendamine emakasuudmele. http://www.fs.fed.us/monarchbutterfly/news/images/animalctr_stamp_lg.jpg

  4. Tolmuterad saadavad oma seemnerakud emakasse http://timesonline.typepad.com/photos/uncategorized/2009/03/19/pollen.gif

  5. Taime elutsükkel Vaata taimede kaheliviljastu-mist ja seemne idanemist: http://www.youtube.com/watch?v=AWXb6z1eD0o&NR=1 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Angiosperm_life_cycle_diagram.svg

  6. Õistaimdel toimub kaheliviljastumine: Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk(n) ühineb munarakuga (n)- sellest tekib idu (idurakud on 2n) teine seemnerakk(n) ühineb keskrakuga(2n) - sellest tekib toiduvaru(endosperm) (3n). Seeme koosnebki idust ja toiduvarust.

  7. Seeme koosneb:idust (tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest)toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest) SEEME Toiduvaru Idu

  8. LisalugemiseksPaljasseemnetaimed • …tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks – spermiumiks (1n). • Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk (1n) ja toitekude. • Tolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Üks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seeme. • Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt (2n)

  9. Männi suguline paljunemine http://commons.wikimedia.org/wiki/Pine_cones

  10. Kelle käbid?

  11. Viljastumine toimub loomadel kas kehasiseselt või -väliselt Imetajatel ... http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=mammals+sex&fulltext=1&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=0

  12. http://zhurnal.lib.ru/img/r/reznikow_k_j/demandsofthefleshparti/460_0___30_0_0_0_0_0_bonobo_female_sex.jpghttp://zhurnal.lib.ru/img/r/reznikow_k_j/demandsofthefleshparti/460_0___30_0_0_0_0_0_bonobo_female_sex.jpg

  13. http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&limit=20&offset=40&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=1&search=birds+sexhttp://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&limit=20&offset=40&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=1&search=birds+sex

  14. Roomajatel on kehasisene viljastumine http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=reptile+sex

  15. Maismaa-selgroogsetel on kehasisene viljastumine http://microecos.files.wordpress.com/2009/02/img_1372.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Insect_sex

  16. Ka lennul saab seksida... Miks on maismaa-selgrootutel kehasisene viljastumine? http://commons.wikimedia.org/wiki/Insect_sex

  17. Vihmausside ja tigude kopulatsioon http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthworm_klitellum_copulation_beentree.jpg

  18. Kahepaiksetel, kaladel ja veeselgrootutel on kehaväline viljastumine http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=amphibia+sex

  19. Miks nad siiski teineteist kallistavad? http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&limit=20&offset=20&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=1&search=+spawning

  20. Miks on evolutsioonis tekkinud kehasisene viljastumine? Järelikult see peab andma mingi eelise. Millised on need eelised? 1. Viljastumise suurem tõenaäosus, s. t. ei pea tootma nii palju sugurakke. 2. Viljastunud munarakud on keha sees kaitstud. 3. Ka arenevad järglased on kauem kaitstud

  21. Sugulise paljunemise eripärad. 1. Järglased on geneetiliselt erinevad. 2. Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng. Film "Loomaemad ja loomalapsed" 2011.a Kodus

  22. Kas on võimalik, et on liike, kelle isastel isenditel puuduvad isad, kuid on olemas vanaisad? • Putukate, keriloomade alamate vähkide hulgast, kes paljunevad partenogeneetiliselt. • Partenogeneetiliselt sigivate loomade isased saavad oma genoomi ainult emalt. Ema genoom koosneb aga nii tema ema kui ka isa genoomist, seetõttu on vanaisad olemas.

  23. Partenogenees. Viljastamata munad hakkavad arenema. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis viljastamata munadest arenevad tavaliselt mõlemast soost isendid. Partenogeneesi saab ka kunstlikult esile kutsuda (mõjutades mune lühiajaliselt kõrge või madala temperatuuriga), sellisel juhul arenevad viljastamata munadest alati emased. Kõrgematel kiletiivalistel esineb veel valikuline partenogenees, mille korral viljastatud munadest (diploidsed) arenevad emased ja viljastamata munadest (haploidsed) isased. Haploidsetest munadest arenenud isased on keharakkude poolest valmikuna ikkagi diploidsed, haploidsus säilib ainult sugurakkudes.

More Related