1 / 22

PALJUNEMINE

PALJUNEMINE. Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline paljunemine suguline paljunemine. Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel .

rusty
Download Presentation

PALJUNEMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PALJUNEMINE Tallinna Lilleküla Gümnaasium

  2. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. • PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: • mittesuguline paljunemine • suguline paljunemine

  3. Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. • Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. • Mittesugulist paljunemist jaotatakse: • Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) • Eoseline paljunemine

  4. Eoseline paljunemine: • Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. • Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad.

  5. Vegetatiivne paljunemine: • Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine

  6. Vegetatiivne paljunemine: Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Pärmiseene pungumine Hüdra pungumine Käsn

  7. Hüdra pungumine

  8. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – risoomidega (orashein, piparmünt) Orashein Piparmünt

  9. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – mugulatega (kartul)

  10. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – sibulatega (tulp, sibul, liilia) Tulp Sibul Liilia

  11. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – juurevõsudega (lepp, vaarikas) Sanglepp Harilik vaarikas

  12. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – võsunditega (maasikas, hanijalg) Hanijalg Maasikas Taime osadega – võrsikutega (karusmari, mustsõstar)

  13. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – pistikutega (paju, mustsõstar) Mustsõstar Paju

  14. Vegetatiivne paljunemine: Taime osadega – lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Aas-jürilill

  15. Vegetatiivne paljunemine: võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel

  16. Vegetatiivne paljunemine : • evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. • vajab vaid ühte vanemorganismi. • lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. • järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. • vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse (mutatsioonid keharakkudes). • vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt.

  17. Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Meritäht

  18. Suguline paljunemine Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid.

  19. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Viljastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.

  20. Iseviljastumine: Hermatofrodiilsetel ehk ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). Kaan Viinamäetigu

  21. Partenogenees Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilased, lehetäid, vähilaadsed).Samuti võib esineda mõningatel selgroogsetel nagu mõned sisalikud, kahepaiksed ja kalad.

  22. PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.

More Related