Mukoosas olevad T rakud (intraepiteliaalsed l ümfotsüüdid ) ja nende funktsiooni omapärad

1. Dr. Jaanus Võrno Emeriit professor Rasmus Ruus Mukoosas olevad T rakud (intraepiteliaalsed lümfotsüüdid) janendefunktsiooniomapärad

2. Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka Tagatakse lokaalne kaitse kogu keha ulatuses, moodutab 50% kogu lümfoidsest koest. Jaguneb –a) MALT- mucosa associated lymphoid tissues (saab jagada veel omakorda kolmeks: GULT- gut (sool) associated lymphoid tissue, nasal (nina) ehk NALT ja bronchial (bronhiaalne) ehk BALT (viimased on seotud respiratoorse traktiga) b)difuussed lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena.

3. MALT iseloomustus • Nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, millede tungimist kopsu ei suudeta ära hoida satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja andenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milledes nende elimineerimine toimub sarnaselt nagu sooles.

4. 2) Soole limaskestaga seonduv lümfoidne kude: kõige paremini uuritud MALT, mis sisaldab Peyeri naaste (nendes olevad M- ehk microfold rakud teostavad transtsütoosi-vahendavad partikleid ja molekule soolevalendikust dendriitrakkudele ja lümfotsüütidele Teised agregaadid transpordivad mikroobe M rakkude kaudu subepiteliaalsesse piirkonda, töödeldakse, esitletakse MHC II klassi (dendriitrakud, MF) poolt T rakkudele -> sisenevad koesse endoteliaalse veenuli kaudu

5. Limaskestade epiteel on õhuke, oma funktsioonide täitmiseks on mingil määral läbilaskev (gaasivahetus, toitainete absorptsioon, sensoorne või reproduktiivne funktsioon), paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi • SIgA ja regulatoorsed T-rakud on olulisemad tolerantsuse ja kaitse tagajad limaskestadel. • Limaskestadel toimivad ka eraldi repertuaariga mujal ebatüüpilised T-rakud, mis ei interakteeru tavaliste MHC peptiidligandiga, vaid mitmete teiste ligandidega • Lamina propria sisaldab T rakke ja on rikas ka nuumrakkude poolest. CD8+ T rakke ehk tsütotoksilisi T rakke on leitud epiteliaalsete rakkude hulgas (intraepiteliaalsete rakkude) hulgas.

6. Mukoosas ebatavalised T-rakud • T-ly on rikkalikult mukoosas (mitte ainult MALTis) • Intestinumis leidub T-rakke kahes kohas lamina proprias ja epiteelis

7. Lamina propria T-rakud • T-r suhe on CD4:CD8 (3:1) sarnaselt lümfoidkoele • Enamikul on markerid, mis on seotud antigeeniga kokkupuutunud efektor või mälu T-rakkudega nagu CD45RO, CCR9, a4:b7 integriin, CCL5 (põletiiku kemokiinidele) • Prolifeeruvad halvasti kui on Ag poolt stimuleeritud, aga nad sekreteerivad suurtes kogustes tsütokiine (näit IFN-µ, IL-5, IL-10). Ja seda teevad nad ka normaalses intestinumis põletiku puudumisel.

8. Tsöliaakia puhul on lamina propria CD4 T-rakud selgelt peamised efektorrakud, mis põhjutavad lokaalset koekahjustust. • Nende toime soolestiku tervisesse on ebaselge • Arvatakse, et nad võivad aidata IgA toota lokaalsetel plasmarakkudel või täidavad regulatoorset funktsiooni vältimaks ülitundlikkusreaktsiooni tekkimist toidu ja residentmikrofloora vastu • Aktiveeritud CD8 T-rakud on samuti lamina proprias. Nad on võmalised immuunvastuse raames produtseerima tsütokiine ja viima läbi tsütotoksilisi reaktsioone

9. Intraepiteliaalsed lümfotsüüdid (IEL) • Nad on iseloomult väga erinevad • On 10...15 lümfotsüüti 100 eptieeli raku kohta • Tähendab see on suurim ly populatsioon kehas • Rohkem kui 90% IEL-ist on T-rakud ja umbes 80% nendest kannavad CD8 (vastupidiselt lamina propriale). Enamikul IEL rakkudel on aktiveeritud olekus ja sisaldavad graanuleid nagu on omane efektor tsütotoksilistele T-rakkudele. • Nende retsptorid on põhilisetl moodustatud V(D)J segmentides, mis viitab nende lokaasle toimele relatiivselt väiksele arvule antigeenidel • IEL ekspresserivad kemokiini retseptorit CCR9, ent nende pinnal on aE:b7 integriin (a4:b7 asemel). aE:b7 retseptor on E-cadherin, mis n epiteelirakkude pinnal. Ja see koostoime arvatavasti ongi selle põhjuseks, et ly jäävad epiteeli

10. Tüüp a IEL T-rakud • On tavalised T-rakud, mis kannavad a:b T-raku retsptorit ja CDa:b heterodimeeri. Nad pärinevad naiivsetest T-rakkudest ja on aktiveeritud Peyer´i naastudes. Funktsioneerib nagu tavaline MHC-sõltuv tsütotoskiline T-rakk • Tunnevad ära MHC I poolt esitletud viiruste ja teiste intratsellulaarset patogeenide antingeene, kasutades a:b retseptorit ja CD8a:b koretseptorit. • IEL vabasteb seejärel ensüümid, mis tapavad kahjustunu raku. Apoptoos võib toimuda ka Fas ligandi kaudu.

11. Tüüp b IEL T-rakud • Ekspresseerib CD8a homodimeeri. Omab a:b või µ:6 T-raku retseptorit. a:b retseptorid antud juhul ei seostu tavalise MHC I-ga, selle asemel seostuvad teiste liganditega. • Erinevalt tüüp a-st ei läbi paljud tavalist positiivst ja negatiivset selektsiooni tüümuses ja ekspresseerivad autoreaktiivseid T-raku retseptoreid. CD8a:b puudus tähendab aga seda, et neil on madal afiinsus MHC-peptiid kompleksidele ja käituvad autoreaktiivselt. • Tundub, et IEL vajavad tüümust diferentseerumiseks, kuigi CD8a ekspresseerivad rakud väivad pääseda normaalsest negatiivsest selektsioonist tänu oma madalale afiinsusele MHC molekulide suhtes. CD8a homodimeer võimaldab agonistliku selektsiooni. • Ly eelasd väljuvad tüümusest intestiinumisse, kus nende areng jätkub.

12. Eptieeli rakkudel tekib stress infektsiooni tõttu ja ekspresseerivad MIC-A ja MIC-B. • NKG2D seostub nendega ja IEL aktiveeerub. CD8a homodimeer samuti seostub TL-iga • Aktiveeritud IEL tapab stressis raku läbi perforiini ja granzyme raja.

13. On tõendeid et ly on tähtsad mukoosa reparatsioonis • Seda funktsiooni seostatakse põhiliselt µ:6 omavate T-rakkudega • IEL võib olla seotud ka haigustega – näiteks tsöliaakia