1 / 59

Suveperioodi ohud

Suveperioodi ohud. Kevadseminar 2012. Ohud suveperioodil. Äike Kõrge temperatuur Ebapüsiv, puhanguline tuul Turbulents Vihm Radiatsiooniudud Õhukeerised (minitrombid) Suurenenud lindude hulk. Äikesega kaasnevad ohud. Äike: - tugev turbulents; - tuulenihe; - elektrilaengud;

azura
Download Presentation

Suveperioodi ohud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Suveperioodi ohud Kevadseminar 2012 Rein Porro 2012

  2. Ohud suveperioodil • Äike • Kõrge temperatuur • Ebapüsiv, puhanguline tuul • Turbulents • Vihm • Radiatsiooniudud • Õhukeerised (minitrombid) • Suurenenud lindude hulk Rein Porro 2012

  3. Äikesega kaasnevad ohud Äike: - tugev turbulents; - tuulenihe; - elektrilaengud; - jäätumine; - rahe; - tugevvihm. Rein Porro 2012

  4. Turbulents Frontaaläikesega koos on n.n. tormirinne (Gust Front). See on äikese poolt jahutatud külma laskuva õhu esiserv. Liigub äikesepilve ees. Esiservas tugev turbulents, vihm, rahe, halb nähtavus. Sibulakujuline pea. Siin on tuule kiirus suurem kui pilve liikumise kiirus. Maa pidurdab, õhk rullub ülespoole, moodustub torutaoline pöörlev õhumass. Rein Porro 2012

  5. Turbulents Tavaliselt diameeter 1 miil, ja laiub kuni 2,5 miili keskpunktist. Kestab 10 minutit, laskuvad voolud 3000 ft/min, horisontaalkiirused 100 – 150 mph, järsult muutuv. Vert kiirused on tugevad 1000 – 3000 ft kõrgusel suuremal alal, mille sees on üksikud tugeva vert kiirusega alad 300 ft kõrgusel Rein Porro 2012

  6. Turbulents Mikrotorm (Microburst) on konvektiivpilvest allapaiskuv kontsentreeritud tiheda külma õhu juga. Tuuleiilide maksimum kestab tavaliselt alla 10 minuti, tihti 3 – 5 minutit, kuid alati saadetuna ohtlike horisontaalsete ja vertikaalsete tuulenihetega. Mikrotorm – märg ja kuiv. Märg on saadetud tugeva vihmavalinguga maa lähedal. Kuiv – rohkem kõrgematel aladel ja mägistes piirkondades. Sademed ei jõua maani või siis väheke. Kuiv keerutab tolmu üles. Rein Porro 2012

  7. Rein Porro 2012

  8. Turbulents Rein Porro 2012

  9. Tuulenihe - mikrotorm Rein Porro 2012

  10. Tuulenihe - mikrotorm Rein Porro 2012

  11. Turbulents Vihm võib olla ka tema taga. Kuiva õhu puhul on näha tolmu rullumist. Võib esineda 20 miili enne äikest. Rein Porro 2012

  12. Turbulents Pea kõrgus 0,8 – 2,3 km, keskmiselt 1,3 km. Sügavus esiservast 2,4 – 5,9 km. Saba jätkub kuni 5,1 km, kõrgus 0,7 – 1,5 km, keskmiselt 1,2. Temperatuur langeb umbes 3,5°C 10 km kaugusel taga. Rein Porro 2012

  13. Turbulents Rein Porro 2012

  14. Turbulents Rein Porro 2012

  15. 23.03.2009 Narita, Tokio, FedEx MD-11, puhangud kuni 47 kts. Rein Porro 2012

  16. Turbulents Rein Porro 2012

  17. Turbulents 02.08.1985 Dallas, Delta Air Lines L-1011, meeskond ja 134 reisijat (oli 152) ja üks maa peal olnu hukkusid. Lennuvälja ümbruses äikesed. Meeskond nägi kuid otsustas läbi minna. 1500 ft kõrgusel sisenesid tugevasse vihma. 2p piloteeris, ees lõi välku. 800 ft kõrgusel kiirus järsult suurenes 149 –lt kuni 173-ni. 2p tahtis kiirust vähendad kuid kapten võttis seda kui tuulenihet ja käskis jälgida kiirust. Rein Porro 2012

  18. Turbulents Kiirus kukkus 173-lt kuni 133-ni. 2p lükkas gaasid ette, kiirus langes 119-ni. Varisemise vältimiseks lükkas 2p nina alla, vert kiirus suurenes 1700 fpm, põrkas maaga 6300 ft enne rada. Põrkas üles, kukkus uuesti alla ja tappis ühe mehe autos. Lohises lennuvälja kiirusega 220 kts. Rein Porro 2012

  19. Turbulents Rein Porro 2012

  20. Turbulents Rein Porro 2012

  21. Tuulenihe Tuulenihe 30 m kohta: nõrk 0 – 2 m/s 30 m kohta keskmine 2 – 4 m/s tugev 4 – 6 m/s väga tugev üle 6 m/s Rein Porro 2012

  22. Tuulenihe Külgtuulest põhjustatud avariid on 3,5 korda rohkem märja raja puhul. Väikelennukite puhul pole mõistlik startida kui pärituul on üle 5 kt. Külgtuul: • 30° annab 1/2 tuulest; • 45° annab 2/3 tuulest; • 60° annab 9/10 tuulest. Rein Porro 2012

  23. Tuulenihe 10 sõlme vastutuult vähendab maandumisdistantsi 3 – 5%. Tuulenihke pareerimiseks suurendada kiirust poole puhangu võrra kuid mitte rohkem kui Vref + 20 kts. 10 sõlme pärituult suurendab maandumisdistantsi 10 – 16%. Rein Porro 2012

  24. Elektrilaengud Rein Porro 2012

  25. Elektrilaengud Voolu tugevus tõuseb kuni 200 000 amprini Pilvedes, -10°C, 8000 – 15000 ft. Kuid võib olla igal kõrgusel Pimestab kuni 30 sekundiks Sabreliner, 14.08.2000, hukkus 3,5 NM lennuväljast, kõrgus 31800 ft, “Mayday” mõlemad mootorid seiskusid, veidi hiljem ka nav mõõteriistad Rein Porro 2012

  26. Elektrilaengud Välk, tavaliselt 200 000 A, põletab, kaarleek, või indutseerib juhtmestikust suurt pinget. 1970 – 1985 28 lennuõnnetust tuulenihke tõttu, 700 hukkunut. Rein Porro 2012

  27. Elektrilaengud Välgu temp 28000°C – 5 korda suurem kui päikese pinnal. 30 – 50 kA, vahel kuni 120 kA. Negatiivne ja positiivne. Positiivset on harva, 5% kõigist. Kuid positiivne on umbes 10 korda võimsam. Vool 300 kA, pinge 1 GV (miljard volti). Lahendus millisekundi jooksul. Energiat eraldub 3x1011 J. (1J = 1N/m). Positiivne esineb enim talvel ja äikese tagalas. Rein Porro 2012

  28. Elektrilaengud • Ohutum koht on ruumis sees ja õhusõidukis, mis on äikesekaitsega. Ohtlik on perroon, komposiitmaterjalidest lennukid (eriti käsitöö ja kitid), purilennukid. • Väikesed osad (pilve ülaosa) on positiivsed. Suuremad negatiivsed (pilve alaosa). Nendes lendamine on nagu akus lendamine. Lennuk lühistab poolused. Rein Porro 2012

  29. Elektrilaengud • Staatika eemaldajad ei kaitse välgu eest. Nad eemaldavad staatika. Nende puudumine ei suurenda välgu tabamuste hulka. Elmo tuled annavad signaali suure potentsiaali olemusest Rein Porro 2012

  30. Elektrilaengud Rein Porro 2012

  31. Elektrilaengud Rein Porro 2012

  32. Elektrilaengud Rein Porro 2012

  33. Temperatuur Rõhkkõrguse suurenemine 1000 ft võrra suurendab stardi distantsi 10%, faktor 1,1 Temperatuuri suurenemine 10° võrra suurendab distantsi 10%, faktor 1,1 Niiskus vähendab lennuki suutlikkust Rein Porro 2012

  34. Temperatuur Tiheduskõrgus – mida hõredam õhk seda suuremat kiirust vajame ja seda suurem on kineetiline energia. 1000 ft rõhkkõrgust või 10° temperatuuri suurendab maandumisdistantsi 5%, faktor 1,05. Rein Porro 2012

  35. Vihm 1964 – 1976 toimunud lennuõnnetuste uuringutest analüüsiti 25 juhtumit. 10-l juhul neist olid saadetud vihmasajuga. Neist pooltel juhtudel oli tegemist väga tugeva sajuga. Lennuõnnetuste uurijad pidasid põhjuseks vertikaalseid õhuvoole – tuulenihet. Rein Porro 2012

  36. Vihm Sellised väga tugevad sajuhood on lühiajalised, tihti alla minuti ja pindalalt väikesed kuid suure jõuga. Rein Porro 2012

  37. Vihm Ohud: - allavajutav ja pidurdav mõju; - piirikihis tekib peale gaasi veel paiskunud piiskadest udu (vedelik), mis neelab õhuvoo energia; - kaalu suurenemine ja kaldumine (marginaalne); - veekile rikub pinna siledust; Rein Porro 2012

  38. Vihm - tagasipaiskunud piisaosakesed (udu) pidurdavad voolukiirust, “röövivad energiat”; - põrkuvad veepiisad muljuvad tiiba ümbritsevat veekilet – tiib muutub karedaks; - tõstejõud väheneb, takistus suureneb ja piirikiht eraldub varakult. Rein Porro 2012

  39. Vihm Maandumiskonfiguratsioonis: väheneb tõstejõud 18% takistus suureneb 40% kriitiline kohtumisnurk väheneb kuni 8º. Vibrohoiatus ei reageeri. Tuulenihke treening ei taga vihmahoos ohutut tegevust. Rein Porro 2012

  40. Vihm 22.08.1979 Eastern Air Lines Boeing 727-225 Atlanta lennuväljal - äikesekoldeid lähiümbruses - Vref = 120 kt, 2p (PF) hoidis 135 kt - H = 1000 ft tugev vihm ja turbulents - V 135-lt 120-ni, siis 140-ni ja mõne sek järel 108 ja 110 kt - vert kiirus suurenes kuni 1000 ft/min - H = 800 ft kordusringile - täisgaas, tangaaž 10º, vert 1500 ja seejärel 2100 ft/min - tangaaž 15º ja gaasid lõppu - H = 500 – 600 ft, V = 110 kt, vibrohoiatus, 2p vähendas tangaaži kuni 12º - H = 375 ft lennuk väljus vihmast nina üleval, parem tiib all. Tegelikult varises. Alles sii sai hakata kiirust korjama. Rein Porro 2012

  41. Vihm 09.07.1982 Pan Am-i Boeing 727 startis New Orleansi lennuväljalt. Stardi ajal olid lennuvälja ümbruses just lennuki väljumissuunal sajuhood. Tuul oli muutuv ja tugevate puhangutega. Lennuk tõusis umbes 95 – 150 jala kõrgusele kui alustas laskumist. Riivas puid 2376 jalga raja otsast ja hukkus, tappes 145 pardal olijat ja 8 inimest maa peal. Sama oli registreeritud RVR näidud rajal, mis vaheldusid 1600 ja 2200 ft vahel, näidates tugevaid sajuhooge. Rein Porro 2012

  42. Radiatsiooniudud Kui on suur niiskus ja temperatuuri defitsiit on alla 3°C. Õhtutundidel peale päikese loojumist või hommikul vara, enne päikese tõusu. Mida lühemaks päev muutub, seda tõenäolisem on udu teke. Rein Porro 2012

  43. Minitrombid Kuuma ilmaga. N.n. tuulekeerised, mida õhust saab määrata tolmu ja igasuguse prügi keerlemise järgi. Samuti veepinna “keemise” järgi. Võib rääkida veel ülekoormustest turbulentsi tõttu ja ka mägedes lendamise ohtudest. Kõik see kuulub kevad-suvise lendamise juurde. Rein Porro 2012

  44. Peab teadma 1. Ära maandu ega stardi kui lennuväljal on äike või ta on vahetus läheduses. Järsud tuuleiilid võivad põhjustada juhitavuse kao. 2. Ära ürita lennata äikesepilve alt läbi, isegi siis kui vihmast on läbi näha ja teisel pool paistab hea ilm. Pilvealused õhumasside liikumised on hukatuslikud. Rein Porro 2012

  45. Peab teadma 3. Kui õhusõidukil puudub radar, ei tohi siseneda pilvemassi (prognoseeritava) äikeseolukorra puhul. Kui äikesepilved ei ole maskeeritud, saab neid vältida visuaalselt. 4. Pea meeles, et äikesepilves on alati tugev turbulents. Isegi siis kui hetkeks tundub, et kõik on rahulik, võib järsult sattuda väga tugevasse turbulentsi. Rein Porro 2012

  46. Peab teadma 5. Ära lähene äikesepilvele (või radaril näha olevale koldele) lähemale kui 20 NM. Väldi ka suurte rünksajupilvede alasikujulise tipu all lendamist. 6. Kui lennatav ala on kaetud 6/10 äikesekolletega, siis tuleb sellest alast ringi minna. Kolded võivad ühineda. Rein Porro 2012

  47. Peab teadma 7. Eredad, sagedased välgud annavad teada, et lähedal on väga tugev äike. 8. Kui äikesepilve tipp asub 35000 ft või suuremal kõrgusel (ka radarpildi järgi), on tegemist väga tugeva äikesega. Rein Porro 2012

  48. Peab teadma Lennus peab piloot pidevalt oma asukohta teadma. See on vajalik: • Oma asukoha teatamiseks kui tuleb teha hädamaandumist; • Lennujuhi küsimise peale oma asukoha teatamiseks, • Marsruudilt mingil põhjusel kõrvalepõike tegemiseks. Rein Porro 2012

  49. Äikesest möödumine Äikesepilvest saab mööda minna ainult siis kui on tegemist massisisese äikesega ja sedagi mitte iga kord, sest Eesti on väike. Frontaaläikesest ei saa läbi ega mööda. Võimsa rünkpilve (CB) alt, kui pole äikest, võiks läbi lennata kui lennuki kõrgus on maapinnast 1500 - 2000 jalga ja pilveni on sama palju. Rein Porro 2012

  50. Äikesest möödumine • Enne teekonnajoonelt ära pööramist fikseerida kaardil täpselt oma asukoht ja kellaaeg. • Võtta vajalik kurss, fikseerida operatsioonilises lennuplaanis (äärmisel juhul mingil paberil) aeg ja kurss. • Iga uue kursimuutuse puhul fikseerida kurss ja aeg. • Hoida kurssi, mitte songerdada! Rein Porro 2012

More Related