Kriisid ja reguleerimine. Ohud ja võimalused.

1. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Kriisid ja reguleerimine.Ohud ja võimalused. Lääne regioon Priit Laos KOV kriisikomisjonide baaskoolitus

3. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KRIISIREGULEERIMISE OLULINE Kriisikomisjonid katavad kogu riiki. • Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon • Regionaalnekriisikomisjon • Territoriaalne alakomisjon • Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon

4. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KRIISIREGULEERIMISE OLULINE • KOV tasandi kriisireguleerimise põhjus: kriisid toimuvad alati seal kus asuvad inimesed. Kriisid mõjutavad alati otseselt või kaudselt inimesi. Kriisireguleerimine peab algama sealt kus asuvad inimesed. • Kriisireguleerimise esmärk: inimeste ja vara suurem turvalisus, riigi suurem julgeolek, õnnetustele ja sündmustele reageerimise suurem võimekus. • Inimesed: ametikoha ja/või kompetentsi alusel eesmärgi ja ülesannete täitmiseks parim võimalik valik. • Omavalitsusjuht kui kohalik arvamusliider/eeskuju.

5. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KRIISIREGULEERIMISE OLULINE Kriisikomisjoni moodustamise põhjus on: • elanikkonna kaitse ja heaolu korraldamine omavalitsuse territooriumil inimeste ja vara suurema turvalisuse loomiseks ja; • sündmustele reageerimise suurema võimekuse loomine omavalitsuses. Kohalik omavalitsuse ülesanne on korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Omavalitsuse kriisikomisjon toetab selle seadusesätte täitmise võimalikkust erinevate kõrvalekallete korral.

6. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KRIISIREGULEERIMISE OLULINE Peamised ülesanded: • kriisireguleerimise juhtimine ning korraldamine (oma vastutusalas); • elanikkonnakaitse korraldamine; • juhtiva ametkonna toetamine sündmustele reageerimisel. • Kriisi- ja riskikommunikatsiooni tegemine Kriisikomisjon peab olema valmis reageerima operatiivselt ehk tegutsema ideaalis 24h põhimõttel, tema oluline fookus on olla koostöökomisjon. Sünergia!

7. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Kriisireguleerimine Taastamine Valmistumine Lahendamine Ennetamine KRIISIREGULEERIMISE OLULINE Elanikkonna kaitse korraldamine Elutähtsate teenuste toimepidevus

8. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" ENNETAMINE • Riskianalüüs ja riskide analüüsimine – reaalsed riskid - teadmus sündmustest mis hädaolukordasid võivad tekitada. • Riskikommunikatsioon – elanikkonna ohtudest teavitamine (pidev protsess, kohalikud infokandjad). • Õnnetuste eelne ja tagajärgede leevendamiseks tehtav ennetustöö/teavitustöö. • Elanikkonna koolitamine – käitumisjuhised. • Riskide arvestamine planeeringutes. • Varajase hoiatuse süsteem (sireenid vms). • Kemikaaliohutus ja järelevalve- oma- ja naabervaldade ohtlikud- ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ning suure riskiohuga objektid (kaardirakendus).

9. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" ETTEVALMISTAMINE • Ressursikataloog NB! (tehniline- ja inimressurss). • Evakuatsiooni võimaluste läbimõtlemine (evakuatsioonipunktid). • Esmatähtsate/elutähtsate teenuste toimepidevus. • Elektrienergia korraldamine (Eesti Energia prioriteetsed objektid)! • Mobiilside mastide asukohad ja toimepidevus (KOV info). • Koostööpartnerite leidmine, kaardistamine ja ettevalmistamine (organisatsioonid, vabatahtlikud). • Kriisikomisjonide liikmete ja spetsialistide koolitus. • Komisjoni töö korraldamine ja rutiinide jälgimine. • Teemakohased kokkulepped ja lepingud. • Õppused.

10. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" LAHENDAMINE • Hädaolukorra lahendamise korraldus (KK roll, vastutus, sidusus ametkondade ja muude partneritega). • Ülesannete loetelu – mida omavalitsusel tuleb teha. • Juhtimisstruktuur – selgus kriisireguleerimise arhitektuurist ja arengutest. • Teabevahetuse korraldus (KK – elanikkond – KK, KK – ametkond – KK). • Kriisikommunikatsioon - avalikkuse teavitamise korraldus (KOV – meedia) • Vajadusel evakuatsiooni korraldus (suund ja suurus, otsustajad, täideviijad, tagasipöördumine). • Kulude hüvitamise korraldus (Vabariigi Valitsuse määrus).

11. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" TAASTAMINE • Hädaolukorra eelse seisundi taastamine – eesmärk! • Kahjude/kahjustuste hindamine – pädevused mis on omal olemas, kaasatavad pädevused. • Sotsiaalne taastumine – inimesed! • Ressursside taastamine – iga päev viib meid lähemale järgmisele õnnetusele. • Elutähtsate teenuste taastamise jälgimine, koordineerimine, korraldamine. • Kulude hüvitamise taotluse esitamine.

12. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KOV kriisikomisjoni istungi korraldus Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni korraldus. Meie soovitus baseerub regiooni kriisikomisjoni praktilisel kogemusel ja vajalikel rutiinidel. Istungisagedus sõltub KK juhi otsusest. Optimaalne 4 korda aastas. Kulusid ei kaeta mujalt kui KOV oma vahenditest. Kuna tegemist on pikema perspektiiviga, on hea kui rutiinid paigas. Võimalikult pikem planeerimine (aastaplaan). Dokumenteerimine – ettevalmistus, istung, protokoll. Koolitusi korraldab (ja kulud kannab) pääste – kord aastas. Nõustame niipalju kui küsitakse.

13. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KOV kriisikomisjoni istungi korraldus KK teenindav struktuuriüksus. Keskendumine turvalisuseteemadele laiemalt. Kutsuda kompetentseid inimesi istungitele teemadest rääkima. Koos ei ole mõtet käia kooskäimise enese pärast. Istungi planeerimine – läbiviimine – järelduste/kokkuvõtete tegemine.

14. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" KOV kriisikomisjoni istungi korraldus AdHoc istungid (plaanivälised) tuleb ette näha: • Põhjused!!! • Kontaktid. • Kogunemise kord. • Korralduse andja, korraldaja. • Istungi majutus. • Tööaja arvestus. • Etc.

15. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus Elutähtis teenus – teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast katkestust.

16. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus Kriisireguleerimise vaatenurgast ja seaduse kontekstis on omavalitsuse ja elanikkonna jaoks prioriteetsed teenused (Pärnu linnas – elutähtsad teenused): 1) kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine;2) valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine;3) veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine;4) jäätmehoolduse toimimine;5) valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine. Elutähtsat teenust pakkuva ettevõttega koostöö!!!

17. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus Omavalitsus:1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist ja nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;2) teostab ise või määrab oma allasutuse teostama järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;3) esitab üks kord iga kahe aasta jooksul Siseministeeriumile ülevaate elutähtsa teenuse toimepidevuse korralduse seisust. Kui elutähtsa teenuse osutajaid on ühe teenuse lõikes rohkem kui kaks, siis peab ülevaade sisaldama teenuse kui terviku osalise või täieliku katkestuse tagajärgede leevendamise ja teenuse toimepidevuse taastamise meetmete kirjeldust.

18. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUS § 7. Vee-ettevõtja (11) Vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui:1) tema tegevuspiirkonda jääb ühisveevärgisüsteem, mis teenindab 40 000 või suurema elanike arvuga tiheasustusala või2) reovesi juhitakse tema hallatavasse üle 2000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastisse. KAUGKÜTTESEADUS § 7. Soojusettevõtja kohustused (3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.

19. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus ÜHISTRANSPORDISEADUS § 2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (edaspidi ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja; JÄÄTMESEADUS § 66. Korraldatud jäätmevedu (7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

20. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus TEESEADUS § 25. Teehoiu korraldajad (3) Valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Tiheasustusega omavalitsuses, kus elab rohkem kui 40 000 elanikku, on kohalike teede teehoidu teostav ettevõtja hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

21. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus Elutähtsa teenuse pakkujatele, keda keegi teine korraldab KOV territooriumil: ELEKTRITURU SEADUS § 211. Elutähtsa teenuse osutaja Elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punkti 1 mõistes on:1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW;2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW;3) põhivõrguettevõtja;4) jaotusvõrguettevõtja, kes osutab võrguteenust 10 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses (Lääne regioonis Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Paide).

22. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Elutähtsa teenuse korraldus TERVISHOIUTEENUSTE KORRALDAMISE SEADUS § 22. Haigla (41) Piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. § 17. Kiirabi osutamine (11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

23. Lääne-Eesti regionaalne kriiskomisjon Hädaolukorra seaduse alusel antavad alamaktid • Vabariigi Valitsuse määrus “Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus” • Vabariigi Valitsuse määrus “Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord” • Vabariigi Valitsuse määrus “Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele” • Vabariigi Valitsuse määrus “Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord” • Vabariigi Valitsuse määrus “Riigi tegevusvaru hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise ja aruandluse kord” • Kaitseministri määrus “Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki kleebise kirjeldus”

24. Lääne-Eesti regionaalne kriiskomisjon Hädaolukorra seaduse alusel antavad alamaktid • Siseministri määrus “Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni põhimäärus” • Siseministri määrus “Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend” • Siseministri määrus “Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise juhend”. • Siseministri määrus “Kriisireguleerimisõppuse sisule ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimisõppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded” • Siseministri määrus “Toimepidevuse riskianalüüsi juhend” • Siseministri määrus “Toimepidevuse plaani koostamise juhend”

25. "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest" Juhtub!? http://www.ap3.ee/Print.aspx?PublicationId=5e9d913a-3e55-4f59-bf84-51bb8fceb2c9 http://www.neljas.ee/est/jarva/paidevald/?news=995404&category=10&Paides-on-lammastikhappe-reostus-likvideeritud- http://www.jt.ee/?id=194495 http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/lumeuputus-saaremaal-jattis-lapsed-kooli-lumevangi.d?id=27646277 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/seagripp/saaremaal-suri-esimene-inimene-seagrippi.d?id=28873917 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ilm/torm-saaremaal-ja-hiiumaal-on-elektrita-2800-majapidamist.d?id=33918099 http://www.reporter.ee/2010/08/09/torm-tuuseldas-elektriliine-rebis-majakatuseid-ja-puid/ http://www.reporter.ee/2008/11/26/kolm-paeva-elektrita-koige-suurem-puudus-on-kulmkapist-ja-soojast-veest/