MAK 2004 – 2006 PKT järelhindamise tulemustest Iiri Selge

1. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus MAK 2004 – 2006 PKT järelhindamise tulemustest Iiri Selge

3. MAK 2004-2006 Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) järelhindamine • MAK hindamine: eelhindamine, vahehindamine, järelhindamine • MAK 2004-2006 PKT järelhindamise viis läbi Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) • Anlüüsiti: • andministratiivandmeid • mõjuindikaatorid 5 valdkonnast: • vesi, • mullastik, • maastik, • bioloogiline mitmekesisus • sotsiaalmajandus ja muu • MAK 2007-2013 teise telje püsihindaja

4. Järelhindamisega seotud võrguteavikud PMK kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/

5. Võrguteavikud PMK kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/

6. PKT rakendamine • 2007.a KST 441 797 ha MAHE 66 870 ha (ÜPT 841 467 ha) • Kiviaedade rajamine 19 295 m hooldamine 26 034 m taastamine 39 451 m • Ohustatud tõugu looma kasvatamine 2007. a sai 2456 looma toetust

7. KST taotlemine maakondade ja aastate kaupa 2004-2007 Arvuliselt kõige rohkem taotlusi Pärnumaal Võrumaal, Hiiumaal ja Saaremaal vähe maad taotleja kohta (Hiiumaal keskmisena 19 ha) Keskmine taotletav KST pind Pärnumaal 2006. aastal oli 52 ha, keskmine taotletav KST pind Lääne-Virumaal 2007. a 150 ha. Järvamaad iseloomustavad KST suurtootjad (keskmine pind taotleja kohta perioodil 2004 - 2007. a 246 ha).

8. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemine maakondade ja aastate kaupa

9. KST, MAHE ning ÜPT (ilma PKT-ta) taotluspõhine maakasutusaastatel 2004–2007 PKT pind muutus perioodi jooksul vähe Toetustüübiti põllukultuuride all oleva pinna analüüsPKT haritaval maal on rohkem erinevate kultuuride all olevaid põlde Vähenes looduslike ja pikaajaliste rohumaade pindala ning selle arvelt suurenes põllukultuuride pindala, erand MAHE

10. Liblikõieliste osakaal taotletud põllumaast

11. PKT hindamisandmete kogumine 2004-2007 • MULD • Mulla orgaaniline aine (%) ja mullaviljakus (pH, K, P) • Toiteelementide dünaamika • Mulla-erosioon • VESI • Taimetoiteelementide kogubilanss • Pestitsiidide kasutuskoormus • Taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees • BIOLOOGILINE MITMEKESISUS • Kimalased • Põllulinnud • Põllutaimed • Vihmaussid, mulla mikroobikooslus • MAASTIK • Maastiku struktuuri muutus punkt-, joon- ja pindelementides • Talu ümbruse heakord • SOTSIAALMAJANDUS • Ettevõtjatulu • Mahedana müüdava mahetoodangu osa • Keskkonnateadlikkus

12. Muutused eluslooduses avalduvad pikema aja vältel, seega on oluline andmete pikaajaline kogumine!

13. Valdkond: muld • Mullaviljakuse võimalik vähenemine • Indikaator “Mullaviljakus ja selle • muutumine”: • - happeliste muldade osatähtsuse muutumine pHKCl <5,6 • - orgaanilise süsiniku sisaldus • liikuvate taimetoiteelementide (K ja P) sisaldus • Mullaviljakuse uuringut teostati 8 testmaakonna valitud valdades

14. Kas muldade hapestumine on Eesti põllumajandustootjatelprobleemiks? • Happelisi muldi oli ca 12% proovide arvust ja peamiselt asuvad need Võrumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal. • Happelisemate muldadega maakondade mullareaktsiooni võrdlus erinevate toetustüüpide lõikes näitas, et valdavalt olid kõige happelisemad mullad MAHE tootjatel

15. Madala fosforisisaldusega muldade osatähtsus maakondade ja toetustüüpide lõikes 2004–2007

16. Täiendavad mullastiku valdkonna uuringud (1) Mullaerosiooni uuring • vee-erosiooni • tuuleerosiooni (deflatsiooni) mõju ja ulatust Vee-erosioon - probleem on piirkondlik: Otepää- Karula pk ja Haanjas Põllukultuuride kasvatamiseks kasutatakse kokku 7,5% antud piirkonna põllumajanduslikus kasutuses olevast maast.

17. Täiendavad mullastiku valdkonna uuringud (2) • Mullatoitainete dünaamika uuring • Mullaproovivõtmise marsruudi täpsustamise uuring • Põllumuldade neutraliseerimise mõju keskkonnale ja mulla viljakusele • Nitraaditundliku ala (NTA) mulla toiteelementide ning nitraatlämmastiku dünaamika uuring

18. Valdkond: Vesi Indikaatorid • taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees – võimaldab hinnata erinevate toetustüüpide puhul leostunud toiteelementide hulka • pestitsiidide kasutuskoormus – iseloomustab kuidas teatud majandamine võib muuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee kvaliteedile ning bioloogilisele mitmekesisusele • taimetoiteelementide kogubilanss – võimaldab uurida trende ja hinnata, kuivõrd efektiivselt toiteelemente ettevõtte tasandil on kasutatud ning kui suur on toiteelementide ülejääk, millest osa on kadu keskkonda, või puudujääk, mis põhjustab mullaviljakuse vähenemist

19. Taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees • Hinnatakse pinnavee voolu ja maakasutust ning analüüsitakse leostumise teada saamiseks nii mulla- kui ka veeproove • Taimetoiteelementide sisaldus dreenivees sõltub näiteks põldudele viidud väetiste kogustest, väetamisviisidest ja -aegadest, aga samuti sademete jaotusest, maapinna külmumisest, kasvatatavast kultuurist jne • KST ettevõtetes olid uuritud toiteelementide kontsentratsioonid dreenivees MAHE ettevõtete näitajaga võrreldes mõnevõrra kõrgemad

20. Pestitsiidide kasutuskoormus • Pestitsiide kasutati 55–67% põllumajandusmaal. • KST tootjad kasutavad pestitsiide väiksemal pinnal kui ÜPT tootjad. • Keemiline koormus pritsitud alade pindalaühikule on KST ettevõtetes mõnevõrra suurem kui ÜPT ettevõtetes • Taimekasvatusettevõtted pritsivad 66–87% põllumajandusmaast Pestitsiididega töödeldud maa osakaal (%) kogu põllumajandusmaast erineva toetus- ja tootmistüübiga (sega- ja taimekasvatuslik) ettevõtetes

21. Taimetoiteelementide kogubilanss • N bilansi võrdlemisel selgus, et kõikide toetustüüpide puhul oli bilanss ülejäägiga. Kolme aasta keskmisena oli - ÜPT ettevõtetes N bilanss 26,2 kg/ha - KST ettevõtete lämmastiku bilanss oli mõnevõrra kõrgem ulatudes aastate keskmisena 33,0 kg/ha, - mahetoetusega ettevõtetes kõige madalam 15,7 kg/ha ja pideva langustrendiga. • P bilanss, mis KST ja ÜPT ettevõtetes ulatus vastavalt 1,6 ja 1,5 kg/ha kolme aasta keskmisena, on madal ja viitab mulla fosforivarude vähenemisele. • MAHE ettevõtetes oli nii P kui K bilanss kogu seireperioodil puudujäägiga ulatudes fosfori puhul -1…-3,6 ja kaaliumi puhul -3,9…-12,1 kg/ha aastas.

22. Valdkond:bioloogiline mitmekesisus BD seirealad PKT 2004-2008 (3*22 tootjat) • Kimalased • Põllulinnud • Põllutaimed • Vihmaussid ja mikroobikooslus

23. Mitmete kimalaste, lindude ja taimede näitajate ning maastiku mitmekesisuse vahel leiti mitmeid olulisi positiivseid seoseid • Seire käigus ilmnesid piirkondlikud erinevused, mille üheks põhjuseks võib olla kompensatsioonialade olemasolu/puudumine • Nii mikroobikoosluse biomass kui ka põllumajandustegevuse suhtes tundlikumate vihmaussiliikide osakaal oli MAHE ja KST taludes kõrgem kui ÜPT taludes

24. Kimalased • Lindude ja kimalaste näitajate ning põllu pindala ja põllukultuuride mitmekesisuse vahel leiti mitmeid olulisi seoseid. • Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks oli MAHE ja KST taludes märgatavalt kõrgem kui ÜPT taludes, mille üheks põhjuseks võib olla liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue. • Kimalaste arvukus ja liikide arv langesid märgatavalt, kui põllu suurus ületas 5-6 ha.

25. Põllulinnud • Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastike kvaliteedinäitajaks, kuna põllulindude arvukuse langus või levila kahanemineon sageli seotud elupaiga omaduste halvenemisega. Põllulinnud on tugeva langustrendiga kogu Euroopas! • Linnud on üheks olulisemaks indikaatoriksja kasutatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) hindamiselkogu Euroopas. • Eesti arvukamaid põllulinnud on põldlõoke, kadakatäks, pruunselgpõõsalind, talvike ja kiivitaja Põldlõoke Kadakatäks Pruunselg-põõsalind Talvike Kiivitaja (lisainfo linnuliikide kohta: võrguteavikust “Eesti levinumad põllulinnud” http://pmk.agri.ee/pkt)

26. Tulemused • Muutused linnuliikide arvukuses on Eestis piirkonniti erinevad • Võrreldes 2006. a, 2007. aLõuna- ja Lääne-Eestiseirealadel linnustiku üldineseis paranes, Kesk-Eesti aladelveidi halvenes • Kõrgeimad lindude näitajateväärtused esinesid eripiirkondades erinevatoetustüübiga ettevõtetes • Kõige rohkem pesitsevaidlinnuliike kohati perioodi2005–2007 jooksul MAHE ningkõige vähem ÜPT ettevõtetes • Linnuliikide arv jamitmekesisus olid sedamadalamad, mida suuremoli põldude keskminepindala ning mitmekesisusseda suurem, mida rohkemerinevaid põllukultuure hektarikohta kasvatati

27. Linnustiku mitmekesisuse põllumajandusmaastikus tagavad: • Vaheldusrikas põllukultuuride kasutus • Mitmesugused maastikku jaotavad ja ilmestavad elemendid • Vähene putuka- ja taimemürkide kasutus • Võimalusel lindude pesitsustsükli arvestamine põllutööde korraldamisel • Avatud kraavid ja nende pervedel olev looduslik taimestik • Väikekiskjate arvukuse reguleerimine • Talvine lisasöötmine • Pesitsustingimuste loomine (pesakastid, pesaalused)

28. Põllutaimed Mittekultuurtaimedel on toidu pakkujana põllumajandusmaastikus tähtisroll: õietolm ja nektar putukatele, seemned ja muud taimeosad lindudeleja imetajatele. Taimekoosluste vaesumisel langeb ka tolmeldajate, lindude ja teiste taimedest toitujate arvukuse ja mitmekesisus. Põhiline taimekooslustevaesumist põhjustav tegur onherbitsiidide kasutamine jateeservade jms taimekooslustelesobivate kasvupaikade kaduminepõllumajandusmaastikus.

29. Vihmaussid ja mulla biomass • Vihmaussid koos mullamikroobikooslusegaomavad mullaviljakuse japõllukultuuride saagikusekujunemisel tähtsat rolli • Kuna vihmaussiliigidon põllumajandustegevuse suhtes erineva taluvusega, saab ka erinevateliikide esinemise/mitteesinemise põhjal teha järeldusi põllumajandustegevuseintensiivsuse kohta. • Kesk-Eesti vihmaussikooslusviitab sealsele intensiivsemale, Lääne-Eesti oma agaloodussõbralikumalepõllumajandustegevusele • Vihmausside ja mikroobikoosluse biomassi näitajate põhjal arvutatud koondhinnang (hindepunktide näol) oli 2007. aastal MAHE taludes oluliselt kõrgem kui KST ja ÜPT taludes.

30. Maastik Kõige ulatuslikumad ja nähtavamad muutused põllumajandusmaastikul on toimunud maakasutuses Muutused maastike pindobjektides on mitmetes piirkondades väga suured. Viimase nelja aasta jooksul toimunud muutused: eelnevalt võsastunud pind on uuesti ülesharitud ja vastupidi, rohumaa on lausvõsastunud

31. Sotsiaalmajandus ja muu • Ettevõtjatulu analüüs näitas, et nii mahe- kui ka KST tootjate jaoks on PKT äärmiselt oluline,sellest sõltub arvestataval määral nende toimetulek. Enim mõjutatud on PKTstmajanduslikult väiksema suurusega nii mahe- kui ka KST tootjad. Mahemüük - mahetootjate poolt enimkasutatud turustuskanalid aastatel 2003–2006

32. Soovitused (1) • Kuna PKT toetuste mõju hindamisel selgus, et piirkondlikud keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud tingimused on väga erinevad ning mõjutavad suurel määral soovitud tulemusi, tuleks kaaluda laiapõhjalise toetusskeemi täiendamist piirkondlikke eripärasid arvestavate lisameetmetega. • Jätkata keskkonnateadlikkuse tõstmisega. • Erosioonivastaseid meetmeid tuleks rakendada eelkõige vee-erosioonist ohustatud piirkonnas – 50% erodeeritud muldadel paiknevast haritavast maast tuleks viia püsirohumaade alla ja ülejäänud maast 50% peaks olema haritud minimeeritud korras. Tuuleerosioonist ohustatud aladel 20% haritavast maast viia püsirohumaade alla ja ülejäänud aladest 30%-il kasutada minimeeritud harimist. • Jätkata tuleks mullaproovide regulaarset võtmist ja analüüsimist, et saada ülevaadet muldade seisundist ja hinnata nende väetistarvet. Parandada tuleks proovivõtmise kvaliteeti (proov tuleb võtta võimalikult samalt alalt, samal ajal, sama marsruuti kasutades, sama kultuuri järgselt või eelselt).

33. Soovitused (2) • Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu taustandmete (Eestisse toimetatud taimekaitsevahendite kogused) analüüsimisel selgus, et herbitsiidide osas on väga järsult suurenenud glüfosaatide kasutamine, kui 2002. a moodustasid glüfosaadid pestitsiididest 42%, siis 2007. a juba 59%. Et vältida üldhävitava iseloomuga herbitsiidi ebaproportsionaalse kasutamise laienemist on põllumajanduse keskkonnatoetuse raames edaspidi soovitav seada neile kasutamispiirangud. • Püsitaimestikuga põlluserva säilitamise/rajamise nõue – oluline taimede mitmekesisusele, kuid ka toitumis- ja pesitsuspaik paljudele organismidele. • Elupaiku pakkuvate maastikuelementide säilitamine põllumajandusmaal (üksikpuud, kivikuhjad, põõsastega tee- ja kraaviservad jne). • Soovitav on rakendada viljavaheldust, millesse kindlasti kaasata ka liblikõielised, ristõielised jt tolmeldamist vajavad kultuurid • Koolitustel tutvustada täpsemalt mahetootmisele viitamise nõudeid

34. Nõustaja Nõustaja Nõustaja Poliitika PMK Teadus Tootja

35. Iiri SelgePõllumajanduskeskkonna seire büroo peaspetsialistTelefon: 672 9140iiri.selge@pmk.agri.eeTänan!