1 / 25

Mõiste ja definitsioon

Mõiste ja definitsioon. M õiste. Mõiste on mõte , mis väljendab teatud objektide olulisi tunnuseid . . 1 ) Sõna tähendus ja osutus 2) Ekstensionaalne ja intensionaalne kontekst 3) Mõiste sisu ja maht 4) Mõiste liigid 5) Mõistevahelised suhted. Tähendus ja osutus. Tähendus.

betrys
Download Presentation

Mõiste ja definitsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mõiste ja definitsioon

  2. Mõiste Mõiste on mõte, misväljendabteatudobjektideolulisitunnuseid. • 1) Sõna tähendus ja osutus • 2) Ekstensionaalne ja intensionaalne kontekst • 3) Mõiste sisu ja maht • 4) Mõiste liigid • 5) Mõistevahelised suhted

  3. Tähendus ja osutus • Tähendus • Vastav mõiste • Osutus • Vastav objekt ? (vähemalt 15) mõiste Semantiline kolmnurk Sõna/väljend “ruut” objekt

  4. Tähendus ja osutus

  5. Ekstensionaalne ja intensionaalne kontekst • Kas lause sisu muutub, kui asendada mõni sõna vastava osutussünonüümiga? • Näiteks “EmajõeAteena”või “Üliõpilane linn” , “Derpt” (= Tartu) • Lause 1: Emajõe Ateena on Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. • Lause 2: Juku arvab, et Emajõe Ateena on Jõhvi

  6. Ekstensionaalne ja intensionaalne kontekst • Lauset, mille tõeväärtuseimuutu, kuimõnisõnaasendadasellesõnaosutussünonüümiga, nimetatakseekstensionaalsekskontekstiks. • Lauset, mille tõeväärtusvõibmuutuda, kuimõnisõnaasendadasellesõnaosutussünonüümiga, nimetatakseintensionaalsekskontekstiks. • “ta teab, et….”, “ma usun, et…”, “soovin, et…”, “loodan, et…”, “ta leiab …”

  7. Mõiste sisu ja maht • Mõiste sisu • Tunnuste summa • Kui mõiste sisu kasvab, siis maht väheneb ning sisu kahanedes maht kasvab. • Mida laiem on mõiste sisu, seda kitsam on tema maht ja vastupidi – mida kitsam on mõiste sisu, seda laiem on tema maht • Mõiste maht • Objektide summa

  8. Mõiste sisu ja maht Rööplik Nelinurk Vastasküljed on võrdsed Vastasnurgad on võrdsed Diagonaalid poolitavad teineteist …(veel vähemalt 7 tunnust) Mõiste sisu = 12 Rööpkülik Ristkülik Romb Ruut Mõiste maht = 4

  9. Mõiste sisu ja maht Pall ümmargune Kasutatakse mängus Kasutatakse spordis vetruv Põrkuv Mõiste sisu = 5 kummipall lauatennisepall jalgpall korvpall Kroketipall Poksipall Nahkpall … Mõiste maht > 7

  10. Mõiste liigid NnNULLMAHULISED MÕISTED Ümmargune ruut, perpetuum mobile NÜKSIKMÕISTED Sokrat, Päike, Maa, Tartu, … NÜLDMÕISTED Inimene, kolmnurk, klass, … NKOGUMÕISTED Eesti rahvas, kool,...

  11. Mõistevahelised suhted ÜHISOSAGA MÕISTED MÕISTED, MILLEST ÜKS ALLUB TEISELE SAMAD / IDENTSED RISTUVAD MÕISTED võrdkülgne rööpkülik/ Romb okaspuud mänd naine sportlane

  12. Mõistevahelised suhted ÜHISOSATA MÕISTED VASTURÄÄKIVAD KAASALLUVAD MÕISTED VASTUPIDISED/kontraarsed väike suur Mittenegatiivne arv puud kask on ühte ja samasse klassi kuuluvad vastandlikud liigimõisted. üks täielikult eitab teist mänd Negatiivne arv

  13. Ülesanne (1) • Kas lause sisu muutub, kui asendada mõni sõna vastava osutussünonüümiga? • Juku arvab, et Kabul on Pakistani pealinn? • Moepealinn on Prantsusmaa pealinn • 32> 7 • Ta ei tea, et 252 = 625. • Too näiteid geomeetrias kasutatavatest sünonüümidest.

  14. Ülesanne(2 - 3) • Tee järgmiste mõiste sisu ja maht: • Ruutvõrrand • Püramiid • Selgita Euleri ringide abil mõistete omavahelisi seoseid: • Välk, loodusnähtus, sademed, rahe • Raamat, eestikeelne raamat, huvitav raamat, igav raamat • Koer, hunt, koduloom, loom • Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto

  15. Definitsioon Definitsiooniks nimetatakse mõiste oluliste tunnuste lühike täpne esitust, määratlust. • Tõelistestdefinitsioonidesttuleberistadaselgitusi. • Teadusegaalgustteheseisaa vältida tavakeele sõnade kasutamist. • Definitsioonon meelevaldne määrang, millega võetakse tarvitusele uusmärk liitväljendi jaoks, mille tähendus on tema kokkupanemisviisipõhjalteada (FRIEDRICH LUDWIG GOTTLOB FREGE (1848–1925), saksamatemaatik,loogikjafilosoof)

  16. Definitsioon reaaldefinitsioon nominaaldefinitsioon Kokkulepe, määratlevat väljendit teatud tähenduses kasutamine. Olemasolu täpsustamine. Kõigetuntum on klassikalinemääratlus, ehkdefineeriminesoomõiste (sõnastsugukond) jaliigierisusekaudu. N1: “Maadam” – tõusikust naisterahvast N1: Ruut on võrdkülgne (liigierisus) ristkülik (soomõiste).

  17. Definitsiooni reegel (1) • Et reaaldefinitsioontõestitäpsustaksmõistesisu, peabjärgimavähemaltnelireeglit. • I ) Definitsioonpeabolemaadekvaatne (võrdne), st defineeritava ja defineeriva mahud on võrdsed, teineteist katma. • Kõik A on B .Kõik B on A. • Tavaliselt rikutakse seda reeglit kolmel moel: • 1) definitsioon on liiga avar, • 2) definitsioon on liiga kitsas, • 3) definitsioon on ristuv.

  18. Siin on rikutud • “Ruut on ristkülik” – liiga lai • “Õpetaja on inimene, kes õpetab koolis lapsi” – liiga kitsas • “Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased” - ristuv

  19. Definitsiooni reegel (2) • 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa määratleda sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritav antud mõiste kaudu. • “Teadus on see, millegategelevadteadlased.” • “Mälu on võime varesemaid elamusi mäletada” • Kui sellest reeglit ei peeta kinni, siis saame vea “idem per idem” ehk tautoloogia.

  20. Definitsiooni reegel (3) • Definitsioon peab olema võimaluse korral jaatav. • “Teater on maja, kus ei elata” • “Vedelik on see, mis ei ole tahke ega gaasiline aine” • Eitavaid definitsioone võib tarvitada ainult siis, kui defineeritav mõiste on ise eitavas laadis.

  21. Definitsiooni reegel (4) • Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega, st definitsiooniseisaaseetõttukasutadanäitekskujundlikke, kahemõttelisi, metafoorseidväljendeid. • “Raha on see, mis teeb inimest õnnelikum” • “Lõvi on loomade kuningas”

  22. Veel… • On olemas mõisted, mis ei saa defineerida. Selliste mõistete hulka kuuluvad lihtmõisted ja üksikmõisted. • Näiteks, “kollane”, “Tartu”. • Mõisted, mida mingi defineerimisel kasutatakse, peavad varasemast tuntud olema. Nii tekivad mõistete jadad. Nende jadade alguses on mõisted, mis jäetakse defineerimata (algmõisted). • Algmõisted matemaatikas: punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus.

  23. Ülesanne (4) • Selgita, kas definitsioon on täpne. Kui ei ole, siis muuda täpseks. • Ruuduks nimetatakse rööpkülikut, mille nurgad on täisnurgad. • Ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid ühe ja iseendaga nimetatakse algarvuks. • Juurvõrrandiks nimetatakse võrrandit, kus tundmatu esineb juuritavas. • Raha – sotsiaalne kokkuleppe, mille alusel kasutavad inimesed omavahel midagi vahetusväärtusena.

  24. Ülesanne (5) • Millist definitsioonile nõuet rikutakse? • Piiritus on arstirohtude liik. • Naeruväärne on see, mille üle naerdakse. • Naine on söögi ja koristamise aparatuur. • Kool on koht, kus käivad õpilased. • Anakronism on see, kui vana roomlane tapaks end revolvriga. • Näitleja – filmis mängiv näitleja.

  25. Kasutatud materjalid • Indrek Meos, Loogika. Argumentatsioo. Mõtlemiskultuur, elektrooniline väljaanne, 2010, [WWW], • ftp://ftp.ttkool.ut.ee/math/kaug/matemaatiline_loogika_.pdf • A.Levin, T.Tõnso, A.Veelmaaa, Matemaatika XI klassile, Tallinn, „Mathema“, 1995

More Related