Laamtektoonika, Maa laamad

1. Laamtektoonika, Maa laamad Riina Laidemäe Sille Lihulinn

2. Maa siseehitus • Tuum – sisetuum ja välistuum • Vahevöö • Maakoor

3. Maakoor ehk litosfäär • Jaguneb: • Ookeaniline maakoor – õhem; koosneb peamiselt basaldist ja sinna peale settinud setetest; • Mandriline maakoor – paksem; koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest.

4. Laamad • Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. • Astenosfäär – poolvedel kivimimass, millel triivivad litosfääri laamad. • Laamtektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.

5. Laamad • Litosfäär koosneb seitsmest suuremast laamast: Põhja-Ameerika laam, Lõuna-Ameerika laam, Antarktika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, Austraalia laam, Vaikse ookeani laam; ja umbes 20 väiksemast laamast.

6. Laamad

7. Laamade liikumine • Laamad liiguvad soojuslike konventsioonivoolude tõttu – suurema tihedusega ained liiguvad planeedi sisemusse ja väiksema tihedusega maapinna suunas. • Laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades.

8. Laamade liikumine • Aeglaselt liiguvad suuri mandreid kandvad laamad, mis nihkuvad ookeani keskmäestike teljest 2-4 cm aastas. • Kiiremini liiguvad ookeanilise maakoorega laamad – 10-16 cm aastas. • Laamad võivad üksteisest eemalduda või kokku põrgata, aga ka küljetsi nihkuda. • Laamade eemaldumisel teineteisest tekib uus maakoor, põrkumisel see hävib.

9. Laamade lahknemine • Toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi. • Lõhesid mööda tungib magma maakoorde, tardub seal, tekivad kivimid. • Kivimite kuhjumisel tekivadki veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. Näiteks Bouvet’ saar ja Surtsey saar.

10. Bouvet’ saar

11. Surtsey saar

12. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine • Sukeldub raskem ookeanilise laama serv mandrilaama alla. • Sellistesse kohtadeses tekivad ookeanis süvikud. • Mandrilaama servale tekivad aga mäestikud. • Sellega kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. • Nii on tekkinud näiteks Peruu-Tšiili süvik ja Andid.

13. Kahe ookeanilise laama põrkumine • Sukeldub ühe laama serv vahevöösse. • Sukeldumisejoont tähistavad süvikud. • Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, mis võivad moodustada saarestikke. • Näiteks Mariaani süvik ja Mariaani saarestik

14. Kahe mandrilise laama põrkumine • Nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeaehelikeks. • Liiga kerged, et üksteise alla sukelduda. • Esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte vulkaanipurskeid. • Nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik.

15. Laamade liikumine küljetsi • Laamad liiguvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, takistades nii teineteise liikumist. • Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. • Näiteks San Andrease murrang.

16. San Andrease murrang • Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laamu eraldav murrang. • Murrangu pikkuseks on 1300 km. • On põhjustanud California osariigis mitmeid raskete tagajärgedega maavärinaid, millest üks kuulsaim on San Francisco maavärin 1906. aastal.

17. Täname tähelepanu eest!