400 likes | 3.31k Views
3.2. LAAMAD JA LAAMADE LIIKUMINE. MAAKOOR JA VAHEVÖÖ ÜLEMINE OSA LÕHESTUB MAA SISEJÕUDUDE MÕJUL SUURTEKS LIIKUVATEKS HIIGELPANGASTEKS – LAAMADEKS LAAMAD PANEB LIIKUMA AINE LIIKUMINE VAHEVÖÖS LAAMAD VÕIVAD ÜKSTEISEGA PÕRKUDA VÕILAHKNEDA (spreeding). Lahknemine ehk spreeding. LAAMADE PIIRID.
E N D
MAAKOOR JA VAHEVÖÖ ÜLEMINE OSA LÕHESTUB MAA SISEJÕUDUDE MÕJUL SUURTEKS LIIKUVATEKS HIIGELPANGASTEKS – LAAMADEKS LAAMAD PANEB LIIKUMA AINE LIIKUMINE VAHEVÖÖS LAAMAD VÕIVAD ÜKSTEISEGA PÕRKUDA VÕILAHKNEDA (spreeding)
Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfäärilaamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
AINEVOOLUD VAHEVÖÖS PANEVAD LAAMAD LIIKUMA MAAKOOR VAHEVÖÖ TUUM
OOKEANILISTE LAAMADE LAHKNEMINE E. SPREEDING • MAAKOOR REBENEB, TEKIB LÕHE • VÄLJA VOOLAB MAGMA JA TARDUB • MOODUSTUB OOKEANI KESKMÄESTIK • TEKIB JUURDE UUT MAAKOORT • TEKIVAD VULKAANILISED SAARED • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID
Laamade lahknemine OOKEANI KESKMÄESTIK MAGMA TUNGIB ÜLES
Laamade eemaldumine Islandil MAIGI FOTO
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • OOKEANILINE LAAM SUKELDUB MANDRILISE ALLA • OOKEANILINE LAAM SULAB SEAL ÜLES • MAAKOOR HÄVIB • TEKIVAD SÜVIKUD • VULKAANILISED SAARED • KERKIVAD KURDMÄESTIKUD • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID
SUBDUKTSIOON(laama sukeldumine) • Ookeanilise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine. • Kaasnevad maavärinad, vulkaanid, süvikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke.
LAAMA PÕRKUMINE: VULKAAN KURDMÄESTIK SÜVIK OOKEANILINE MAAKOOR SULAB ÜLES
KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks • Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda • Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks • Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid • Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale • Iseloomulik Himaalajas
India laam Euraasia laam KAHE MANDRILISE PÕRKUMINE
KUUMAD TÄPID • Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. • Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks • Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. • Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. • Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
3,6-5,8 mln a 2,3-3,3 mln a 0,5-1 mln a Kuuma täpp- vahevööst tõusvad kuumad ainevood, mis moodustavad ookeanilisi saari, paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult.
MANDRILISTE LAAMADE LÕHKUMINE • Toimub kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all. • Magma pinge tekitab maakoores rebendi nn. kontinentaalse rifti. • Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. • Kivimmassid võivad astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist • Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, s.t. algab ookeanilise nõo areng
2. 1. 3.
Kahe ookeanilise laama põrkumine • Üks laama serv sukeldub vahevöösse • Sukeldumisjoont tähistab süvik • Tekivad veealuste vulkaanide vööd • Kasvades merepinnalt kõrgemale moodustavad vulkaaniliste saarte ahelikke
Kahe ookeanilise laama põrkumine Veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud süvikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam