1 / 14

Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99. 30. aprill 2003. Meetmete seotus maaelu arengu kavaga. Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine:

brook
Download Presentation

Veiseliha spetsiaaltoetus EL määrused 1254/99, 2342/99

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Veiseliha spetsiaaltoetusEL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003

  2. Meetmete seotus maaelu arengu kavaga Tagada veiseliha tootjate sissetulekute suurendamise läbi järgmiste maaelu arengu eesmärkide täitmine: • Tõsta ja ühtlustada eri tüüpi põllumajandustootjate majanduslikku jätkusuutlikkust • Tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse, traditsioonilise, ohutu ja mitmekesise ning tervisliku toidukaubaga

  3. Spetsiaaltoetuse maksmise tingimused • Üle 9 kuu vanuste pullide eest 1 x pulli eluea jooksul. • Üle 9 kuu vanuste härgade eest 2 x härja eluea jooksul: 9-21 kuu vanuses üle 21 kuu vanuses • Pulle ja härgu tuleb pidada karjas 2 kuu jooksul • 90 looma piirmäär tootja kohta • Toetusõiguste riikliku piirmäära ületamisel taotlejate õiguste proportsionaalne vähendamine

  4. Loomkoormus Ammlehma ja spetsiaaltoetuse saamiseks kõlbulike loomade arvu piiratakse loomkoormuse abil, mis on kuni 1,8 loomühikut (LÜ) 1 hektari söödamaa kohta, kui majapidamises on üle 15 LÜ. Loomkoormust ületavate loomade eest ei maksta toetust.Söödamaa -ettevõttes kogu kalendriaasta jooksul veise- ja lamba/kitsekasvatuseks kasutatav ala, mille hulka ei arvata • hoonete, metsade, tiikide ja teede alust maad • EL pindalatoetust saavate põllukultuuride pinda või püsi- või aiakultuurida alust pinda (va püsikarjamaad, mille eest makstakse toetust 1254/99 art 17 ja 1255/99 art 19 alusel) • kuivsööda toetuskava alusel või siseriikliku või EL maa tootmisest kõrvaldamise toetust saavad alad Söödamaa hulka kuuluvad segakasutus- ja segakultuurialad. Loomühikuteks- need pullid, ammlehmad, mullikad ja uted, kelle kohta on taotletud toetust ning arvutuslikud kvoodi täitmiseks vajaminevad piimalehmad

  5. Meetme finants- ja füüsiline maht • Spetsiaaltoetuse riiklik ülempiir 18 800 113 000 lehma korral sündivaid pulle aastas ~48 000 • Toetuse ühikumäär, kr 100% pull - 3286 kr härg - 2 x 2347 kr 55% - pull - 1807 kr härg - 2 x 1291 kr

  6. Spetsiaaltoetuse taotlemine • Looma vanus taotlemisel: pull - 7 kuud härg: I vanuseklass - 7-19 kuud II vanuseklass - 20 kuud • Taotlusega peab kaasas olema veise pass • Liikmesriik võib määrata taotluste esitamise tähtajad ja kuupäevad ning taotluste arvu, mida tootjad võivad ühel kalendriaastal esitada. • Maade deklareerimine pindalatoetuse taotlusel.

  7. Liikmesriigi õigused • Maksta toetust juba tapetud looma eest • Muuta või mitte kasutada 90 looma piirmäära tootja kohta - objektiivsete kriteeriumite alusel, mis on maaelu poliitika üheks osaks, ainult tingimusel, et need võtavad arvesse keskkonna- ja tööhõive aspekte. • 90 looma piirimäärast loobumisel kehtestada piir, millest väiksema arvu loomade eest toetuse taotlemisel proportsionaalset vähendamist ei kohaldata, kui riiklik piirmäär ületatakse

  8. Erinevate piiride mõju

  9. Toetuse administreerimine • Kohapealne kontroll vähemalt 5% veisetoetuse taotlejate juures, loomade karjas hoidmise perioodi jooksul (miinimumnõue peab olema täidetud vähemalt 1 veisetoetuse kava osas 1 toetusperioodi jooksul). • Kohapeal kontrollitakse loomade kohta käivaid dokumente ka kuni 12 kuud enne kohapealset kontrolli esitatud taotluste osas. Kõigil taotleja veistel kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu. • Kui kohapealse kontrolli käigus selgub erinevus veiste tegeliku ja taotluses toodud arvu vahel, toimub toetuse vähendamine. Kui erinevused üle 20% või põhjustatud tahtlikult, siis jäetakse toetusest ilma.

  10. Toetuse väljamaksmine 60% mitte enne 16. oktoobrit 100% järgmise aasta 30. juuniks LIIKMESRIIGI ÕIGUS: Vähendada ettemakse suurust 40%-ni. ETTEPANEK: kasutada seda õigust juhul kui me ei rakenda muid piiravaid vahendeid, sest 18 800 on 38% kogu pullide arvust

  11. Veiseliha lisatoetusEL määrused 1254/99, 2342/99 30. aprill 2003

  12. Lisatoetus • Eestile määratud summa 17 755 000 krooni • Makstakse viisil, et oleks tagatud tootjate võrdne kohtlemine ning välistatud turu- ja konkurentsi-moonutused • Lisatoetust võib maksta: loomade kohta ja/või pindalatoetusena

  13. Liikemesriigi õigused - toetus looma kohta • Lisana täiskasvanud veiste tapatoetusele 264-314 kr • Pullide ja härgade eest (> 8 k) spetsiaaltoetuse riikliku ülemmäära piires 944 kr 2001-2003 keskmise tapaarvu piires 444 kr • Ammlehmatoetuse lisana 1323 kr • Piimalehmadele kvoodi tonni kohta 28 kr • Lehmmullikate eest (va ammlehmatoetuse saajad) 2001-2003 keskmise tapaarvu piires 1400 kr NB! Igal juhul (va tapatoetuse lisana maksmisel) on vaja määrata ka loomkoormuse erinõuded.

  14. Liikemesriigi õigused - pindalatoetus Makstakse püsikarjamaa ha kohta Nõuded püsikarjamaale: • tootja kasutuses kalendriaasta jooksul • ei kasutata loomade kohta makstava lisatoetuse loomkoormusnõuete täitmiseks • ei taotleta samal aastal põllukultuuride või aiasaaduste toetust. Makstakse 2000-2002 keskmise püsikarjamaade pinna piires

More Related