Tallinna linna veevarustus. Peamised probleemid

1. Tallinna linna veevarustus. Peamised probleemid Kadi Ruiso Terviseameti Põhja talitus 02.11.2010

2. Veevarustus • Üle 90% Tallinna elanikest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti ning osaliselt Taela elamurajoon) saab oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast • Ligikaudu 10% Tallinna veetarbijatest on varustatud põhjaveega, mis pärineb kambrium-vendi (sügavusel 105-150m) või ordoviitsium-kambriumi (sügavusel 50-100m) veekihtidest (Nõmme, Merivälja, Kloostrimetsa, osaliselt Männiku, Mähe, Kakumäe elamurajoonid, Pirita).

3. Veevarustus: veekäitlejad AS Tallinna Vesi – linna pinnaveevõrk; Pirita, Nõmme, Merivälja. Tehnovõrkude Ehituse OÜ – varustab Kakumäe piirkonda AS Esmar Ehitus – varustab Mähe piirkonda OÜ Sompa ja Lepiku – Lepiku tänava piirkond Pirita-Kloostrimetsal OÜ Talleks – Mustamäe tee 4- Mustamäe tee 12 veevarustuse piirkond OÜ Männiku Auto – Männiku tee 102 piirkond AS Silikaat – Silikaltsiidi tänava piirkond Männikul AS Altenberg Reval – Peterburi tee 38 Orto Kinnisvara OÜ – Suur-Sõjamäe 30 tootmisterritoorium Paekivitoodete Tehase OÜ – Peterburi tee 34 AS Marmiton – Jahu tn 5 tootmisterritoorium AS Volta Energeetika – Tööstuse 47 tööstuspiirkond Sisekaitseakadeemia – akadeemia territoorium Pirita-Kose lasteaed – lasteaia territoorium Botaanikaaed Sadamad: AS ELME, OÜ Dekoil

4. Veevarustus: veeallikad • Kuna Ülemiste järve enda looduslik valgala on väike (Kurna oja valgalaga 52 km2), onpiisava veevaru tagamiseks rajatud Pirita, Jägala, Soodla ja Pärnu jõgede baasil veehaardesüsteem. • Tallinna põhjaveevaru on ligikaudu 68000 m³.

5. Kaevud

6. Vee kvaliteet • Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” • kehtestatud Veeseaduse alusel • tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete vastavuse Euroopa Liidu direktiivi 98/83/EÜ nõuetele

7. Kvaliteedinäitajad • Mikrobioloogilised • Keemilised • Indikaatorid - iseloomustavad vee üldist reostust; mõjutavad vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, hägusus, värvus)

8. Tervisele ohutu vesi • Tervislik ja puhas on joogivesi, mis ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid arvul ja kogustes, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses toodud piirsisaldusi.

9. Kvaliteetne vesi • Joogivesi on kvaliteetne, kui ta ei ületa määruses toodud mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate piirsisaldusi.

10. Kvaliteedi kontroll • Tavakontroll - annab teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise efektiivsuse kohta. • Süvakontroll - eesmärk on saada teavet, kas joogivee kvaliteet vastab kõikidele määruses toodud nõuetele.

11. Vee töötlemine • Vesi, mida kavatsetakse edastada joogiveena, tuleb oma loodulikest omadustest tingituna sageli enne tarbijatele edastamist puhastada.

12. Vee töötlemine: pinnavesi • Ülemiste järve veepuhastusjaam: Mikrofiltrid -> osooni-õhusegu -> flokulandi lisamine ja vee selgitamine -> aktiivsöe- ja liivafiltrid. • Vee kvaliteedi kontroll toimub igapäevaselt jaama sisenevale toorveele ja sealt väljuvale joogiveele. • Pinnaveest töödeldud joogivesi vastab kõikidele kvaliteedinõuetele.

13. Vee töötlemine: põhjavesi • Põhjavees esineb sageli liigselt rauda, mangaani, ammooniumi ja radionukliide. • Üleliigsete ainete kõrvaldamiseks kasutatakse aeratsiooni ja filtreerimist. • 2009.a Terviseameti poolt võetud 105st kontrollproovist ei vastanud indikaatornäitajate osas 9 proovi, 2010.a esimese 9 kuu jooksul võetud 54st proovist ei vastanud 5 proovi. Mittevastavused olid tingitud raua, mangaani sisaldusest.

14. Radionukliidid • Eesti kambrium-vendi kihi (Cm-V) ja mõnes piirkonnas ka ordoviitsium-kambriumi (O-Cm) põhjavesi on looduslikult radioaktiivne, eelkõige raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 esinemise tõttu. • Joogivee efektiivdoos – kiirgusdoos, mille inimene saab eeldusel, et joob vett 2 liitrit päevas terve aasta vältel. • Efektiivdoosi piirmääraks 0,1 mSv/a. • Suurtes kogustes raadiumi võib põhjustada luuvähki

15. Radionukliidide riskihindamine • Detsember 2008.a kuni 07.10.2009.a. viidi läbi partnerlusprojekt „Eesti põhjavees radionukliidide kontsentratsiooni ja sellest tingitud terviseriskide hindamine“.

16. Peamised seisukohad ja järeldused • Hinnanguliselt on täiskasvanute poolt keskkonnast saadav keskmine efektiivdoos 2..3 mSv/a, Cm-V põhjavee täiskasvanud tarbijad saavad sellest allikast suhteliselttagasihoidliku 13%..20% kogudoosist. • Lapsed ja noorukid on raadiumi suhtes täiskasvanutest tundlikumad: raadium käitub keemiliselt väga sarnaselt kaltsiumiga ja ladestub kasvavas organismis luudesse. Seetõttu on raadiumisisaldusega joogivee puhul laste ja noorukite jaoks arvutatud efektiivdoos mitmekordselt suurem kui täiskasvanutel. • 60% Cm-V vett tarvitavate rinnalaste jaoks ületab ainuüksi joogiveest saadav efektiivdoos täiskasvanute keskmise kogudoosi, sihtväärtuse 0,1 mSv aastas kuni sajakordselt.

17. Peamised seisukohad ja järeldused • Ehkki rahvusvahelised eeskirjad lähtuvad täiskasvanutest, tuleks kaaluda normide kehtestamist sõltuvalt vanuserühmast ja eriti imikute varustamist radionukliididevaba pudeliveega. • Selleks, et vesi saavutaks efektiivdoosi taseme 0,1 mSv/a ja et seda saaksid juua kõik veetarbijad (k.a lapsed), peab radionukliidide ärastusefektiivsus olema 95%. Olemasolevate veetöötlussüsteemide abil pole radionukliidide oluline sisalduse vähendamine võimalik. Raua ja mangaani eraldamiseks mõeldud seadmete ärastusefektiivsus jääb vahemikku 0..30% (keskmine 12%). • Väga väikeste veevärkide puhul kasvab hind vee radionukliidide ärastuse korral tarbija jaoks suureks.

18. Parendusmeetmed • Kaaluda kohustusliku normi muutmist sihttasemeks ning diferentseerimist vastavaltkasutajarühmale ja geograafilisele asukohale. • Uute puurkaevude rajamisel vältida kambrium-vendi põhjavee kasutamist juba erikasutuslubade väljastamisel. • Rahvusvaheliselt on esmajärjekorras rakendatavaks meetmeks radioaktiivse põhjavee asendamine või segamine puhta põhja- või pinnaveega.

19. Riskihinnang: Nõmme • 2010.a viis Keskkonnaameti Kiirgusosakond läbi “Tallinna Nõmme piirkonna puurkaevude vee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnangu”. • Hinnagu eesmärk oli Nõmme-Laagri piirkonna puurkaevude vee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist.

20. Riskihinnang: Nõmme • Arvestati tarbijate vanuselist koosseisu. • Püüti arvestada iga puurkaevu teeninduspiirkonna tarbijate arvuga. • Riskihinnang otsustati uuesti koostada.

21. Radionukliidide eemaldamine • AS Esmar Ehitus paigaldas 2010.a Aianduse pumpla juurde vastava filtersüsteemi, mis suudab eemaldada ka radionukliidid.

22. Vee terviseohutuse infosüsteem • Terviseamet ja Sotsiaalministeerium on alustanud Vee terviseohutuse infosüsteemi (VTIS) loomist. • VTIS valmib aastaks 2012. • Hetkel on valminud hanke lähteandmed.

23. VTIS • Peamine ülesanne: joogi-, suplus- ja ujulavee ning looduslikumineraal- ja allikavee kvaliteedi kohta andmete kogumine, töötlemine ning analüüsimine.

24. VTIS • Aitab tõhustada järelevalve tööd. • Aitab hinnata õigeaegselt riske. • Aitab kiirendada ohuolukordadele reageerimist. • Andmed on kogutud ühte süsteemi ning seetõttu on neid ka lihtsam avalikustada.

25. VTIS • Kasutajad: -järelevalveametnikud -järelevalve ja tellimusproovide võtjad -laborid -keskkonnatervise peaspetsialistid -joogivee- ja mahutivee käitlejad -loodusliku allikavee- ja mineraalveekäitlejad -supluskoha valdajad ja ujula omanikud

26. Tänan!